Ajalugu
MAAEHITUSE OSAKONNA ARENGULUGU
Praeguse Maaehituse ja veemajanduse õppetooli maaehituse osakonna eelkäijaks võib lugeda arh. J.W. Krause algatusel 1806. aastal Tartu Ülikoolis loodud põllumajanduse ja arhitektuuri kabinetti.
1919. aastal moodustati põllumajandusteaduskond, mille kooseisus loodi 1921. aastal ehitusõpetuse õppetool koos vastava kabinetiga, mis 1939. aastal nimetati ehitusõpetuse instituudiks (eksisteeris kuni 1940. aastani). Aastatel 1941...1945 ehitusalane õpetus Tartu Ülikoolis soikus.
1946 aastal loodi TRÜ (Tartu Riikliku Ülikooli) metsandusteaduskonna koosseisus insenerikonstruktsioonide kateeder (juh dots Nikolai Oll), mis 1951. aastal nimetati ehitusmehaanika ja -konstruktsioonide kateedriks juba EPA (Eesti Põllumajanduse Akadeemia) koosseisus. Aastatel 1955…1958 eksisteeris kateeder nimetusega „Ehitusmehaanika ja maistranspordi kateeder“ (juh dots Nikolai Kalter). Aastatel 1958…1992 nimetati kateedrit „Ehitusmehaanika kateedriks“, mida juhatasid dots Nikolai Kalter (1958…1962), dots Nikolai Oll (1962…1968), dots Jakub Kõo (1968…1978), dots Tõnu Keskküla (1978…1983), dots Elmar Tätte (1983…1988) ja dots
TRÜ insenerikonstruktsioonide kateedri põhiülesandeks oli ehitustehniliste distsipliinide õpetamine metsatööstuse eriala üliõpilastele. Aastatel 1946...1951 õpetati kateedris ehitusõpetust, teoreetilist mehaanikat, tugevusõpetust, tarindite teooriat, kujutavat geomeetriat ja insener-ehituslikke konstruktsioone. Hiljem hakati õpetama veel ehitusmaterjale ja -töid, aluseid ja vundamente, põllumajandusteid ja mitmeid teisi ehitustehnilisi aineid. Praegu on osakonnas õpetatavateks tähtsamateks distsipliinideks ehitusmaterjalid, ehitusgraafika, tugevusõpetus, ehitusfüüsika, ehitusmehaanika, geotehnika, puitkonstruktsioonid, teraskonstruktsioonid, kivikonstruktsioonid, raudbetoonkonstruktsioonid, tootmishoonete projekteerimine, põllumajandushooned, ehitustehnoloogia, ja ehituskorraldus.
Maaehituse eriala õpetamise mõte tekkis ehitusmehaanika kateedris (juh dots N. Oll) 1964. aastal, eriala avamiseni jõuti alles 1988. aastal. (Lähemalt vt kogumik „Missioon läbi aegade“, EPMÜ, 2001, lk 71…74). Esialgne õppekava rajanes nõukogude ajal 1955. aastast erialale 1205 „Põllumajandusehitus“ kehtestatud õppekavale. Tänapäeval kehtiv õppekava on viidud moodulsüsteemile (alusmoodul, suunamoodul ja erialamoodul), kusjuures valikained võimaldavad kitsamat spetsialiseerumist.
Seisuga 31. VIII 2020 on eriala kursuse lõpetanud 498 ehitusinseneri (vt. linki „Vilistlased“). Kiitusega (cum laude) on lõpetanud M. Laurson (1992), U. Lombiots (1992), K. Riives (1993), A. Liiva (1995), M. Sibul (1997), E. Laiakask (1999), L. Leetsaar (2003), R. Patrael (2005), M. Murumägi (2008), L. Lõvi (2009), M. Lainurm (2010), M. Käärid (2012), J. Mölder (2015) ja T. Aru (2020). Eriala diplomiinseneriõppe (diplomantuuri) on 1993. aastal läbinud A. Ilves, A. Mägi, T. Mändik, K. Nõmmik, I. Rentel ja V. Tehvand ning 1994. aastal U. Lombiots.
Eriala tehnikamagistri (teadus- või kutsekraad) kraadi on kaitsnud U. Lombiots (teaduskraad, 1995), M. Laurson (teaduskraad, 1995), J. Valgur (teaduskraad, 1996), A. Rjabtšikov (teaduskraad, 1999), V. Aleksandrov (teaduskraad, 2001), A. Pajumägi (teaduskraad, 2001), R. Joosep (kutsekraad, 2002), M. Ilves (kutsekraad, 2003), A. Karus (kutsekraad, 2004), M. Kiviste (teaduskraad, 2004), H. Tomann (teaduskraad, 2004), L. Leetsaar (teaduskraad, 2005), I. Kalk (teaduskraad, 2006), L. Reinart (teaduskraad, 2006), A. Karu (kutsekraad, 2007) ja E. Leheste (teaduskraad, 2009).
Teadustöö on toimunud peamiselt järgmistes valdkondades: hoonete rajamine nõrkadele pinnastele (dots N. Oll), jääkpingete eksperimentaalmehaanika (prof J. Kõo, dots H. Lille, dots J. Valgur, dots A. Ryabchikov), põllumajanduslike tootmishoonete töökindlus (prof T. Keskküla), raudbetoonist hüperboolsete paraboloidkoorikute teooria ja projekteerimine (dots M. Leibur), betooni ja mördi omaduste parandamine (dots R. Soidra), ehitustarindite kestvus, ökoloogiline ja säästlik ehitamine (prof J. Miljan, vanemspetsialist M.-J. Miljan, lektor T. Teppand). Teadustöö tõhusust näitab teaduskraadide kaitsmine. Tehnikakandidaadi kraadi on saanud 7 õppejõudu: N. Oll (1958), M. Leibur (1964), J. Kõo (1965), R. Soidra (1966), T. Keskküla (1969), E. Tätte (1979), J.Miljan (1983). H. Lille on füüsika-matemaatikakandidaat (1987). Majanduskandidaat on dots. E. Möldre (1972). Tehnikadoktori dissertatsiooni on kaitsnud T. Keskküla (1988) ja J. Kõo (1994). Maaehituse eriala doktoriõppe kaudu on filosoofiadoktori (PhD) kraadi saavutanud J. Valgur (2001, juhendaja J. Kõo), A. Ryabchikov (2005, J. Kõo ja H. Lille), A. Pajumägi (2007, J. Miljan, T. Keskküla), M. Kiviste (2011, J. Miljan) ja M. Teder (2016, J. Miljan, Xiping Wang). Seisuga 05.12.2018 õpib doktoriõppes 2 üliõpilast (vt. linki „Doktorandid“).
Osakonnal on teadusalased sidemed TÜ, TTÜ, Eesti TA, Bulgaaria TA, Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli, Vakola Põllumajandusinstituudi, Läti Põllumajandus-ülikooli, Leedu Põllumajandusülikooli, USA Metsatoodete Laboratooriumiga, Stuttgardi Ülikooli ning mitmete teiste õppe- ja teadusasutustega. Õppejõud on ettekannetega osalenud paljudel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel. On korraldatud maaehitusalaseid konverentse ja seminaare, välja antud 7 EPA teaduslike tööde kogumikku (nr 94, 1974; 111, 1977; 114, 1977; 131, 1980; 147, 1984; 169, 1990; 184, 1995).
On koostatud 2 monograafiat: T. Keskküla “Serviceability of farm buildings in Estonia“ (1990) ja J. Kõo “Determination of Residual Stresses in Coatings and Coated Parts“ (1994). Instituudis koostatud õppevahenditest väärivad märkimist J. Kõo, M. Leiburi, E. Möldre, N. Olli “Tugevusõpetuse laboritööde juhend I” (1991), J. Kõo “Varrastarindite arvutus maatrikstehetega” (1992), R.Soidra “Betoon” (1984) ja M. Leiburi “Raudbetoon-konstruktsioonide elementide arvutusnäited” (1988).
Teadustöösse on järjekindlalt kaasatud üliõpilasi ja saadud mitmeid auhindu üliõpilastööde konkurssidel. Üleliidulisel konkursil said kuldmedali 1971. aastal S.Sempelson ja Ü. Laanemets, (juh T. Keskküla), 1972. aastal pälvis diplomi H. Lille (juh J. Kõo) ja 1986. aastal A. Tuulberg (juh M. Leibur). Eesti Betooniühingu preemia on pälvinud mitmed üliõpilaste lõputööd: M. Madal ja R. Klaassen (2007, juh J. Miljan), V. Scmidt (2008, M. Kiviste) H. Hanni ja R. Lutsar (2009, J. Valgur), E. Leheste (2010, J. Valgur, J. Kõo), R. Reitsnik (2011, A. Ryabchikov, H. Lille), P. Karja ja K. Kümnik (2016, J. Miljan), S. Nazarenko (2018, V. Pallav) ja K. Melnikov (2019, V. Pallav).
Aastatel 1984...1991 juhendati (J. Kõo jt) edukalt EPA üliõpilaste osalemist vabariiklikel ja üleliidulistel tugevusõpetuse olümpiaadidel. Individuaalarvestuses said vabariiklikes voorudes esikoha üliõpilased A.Aleksejev (1986), J. Valgur (1988), P. Pihelgas (1990) ja M. Laurson (1991). Võistkonnaarvestuses sai EPA võistkond esikoha 1986. ja 1990. aastal. 1990. aasta. üleliidulises voorus tulid põllumajanduse mehhaniseerimise teduskonna üliõpilased P. Pihelgas ja V. Derkatš (juh J. Kõo) vastavalt 7...8. ja 11...12. kohale.
Osakonna mitmed õppejõud on töötanud välismaal. Dots M. Leibur oli aastatel 1968...1970 India Banaras Hindu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi õppejõud, dots J. Kõo juhatas aastatel 1979...1982 Alžeeria Hüdrotehnika ja Maaparanduse Instituudis rakendusmehaanika kateedrit, prof T. Keskküla oli aastatel 1991...1994 Soome firma Sepa Group arendusdirektor. Aastatel 2011…2017 töötas dotsent M. Kiviste Tampere Tehnikaülikoolis uurija-doktorina ja projektijuhina.
Koostanud emeriitprofessor Jakub Kõo
Viimati täiendatud 7.12.2018