Meikar, T., Tamm, Ü. Kuuskümmend aastat “Metsanduslikke uurimusi”. Lk. 8-14.

Meikar, T. Metsakasutus Liivi- ja Eestimaa kubermangude riigimetsades (1870-1917). Lk. 15-22.

Tankler, H., Voolma, K. Heinrich Moritz Willkomm (1821-1895) ja tema osa metsateaduses. Lk. 23-35.

Meikar, T., Lepp, A., Viilma, K. Abruka metsakooslus – looduse ja inimtegevuse koosmõju tulem. Lk. 36-51.

Kurm, M., Tamm, Ü. Seemlate olukord ja metoodilised alused kõrgema astme seemlate rajamiseks. Lk. 52-60.

Pikk, J., Seemen, H., Peterson, P. Pohlamännikute normaalse juurdekasvu taastumine pärast lämmastikuga väetamist. Lk. 61-71.

Mandre, M., Ots, K., Rauk, J., Klõšeiko, J. Muutused süsteemis kasvukeskkond – okaspuu põlevkivitööstuse piirkonnas. Lk. 72-83.

Kurvits, V. Puurinde produktsiooni määramine ja jaotus keskealises pohlamännikus. Lk. 84-89.

Vares, A. Peamised toitained (NPK) ja biomass 20 aastases sanglepa-katsekultuuris. Lk. 90-97.

Kull, E. Lehepinnaindeksi ja võrastiku liituse määramine palumetsades poolsfäärifotode ja vertikaalse toru meetodil. Lk. 98-103.

Ivask, M., Truu, J., Lõhmus, K., Truu, M., Ostonen, I. Mõnede lagundajakoosluste struktuur ja aktiivsus kuusikutes ja männikutes. Lk. 104-110.

Mandre, M., Klõšeiko, J., Ots, K., Rauk, J. Imiteeritud happevihmade toime kuuseseemikute biomassi formeerumisele ja toiteelementide ning süsivesikute sisaldusele. Lk. 111-119.

Bogdanov, V. Okaspuude vahad ja nende funktsioonid. Lk. 120-123.

Kasesalu, H. Lehiste kasvatamise tulemusi Järvseljal. Lk. 124-130.

Paal, T. Metsamarjade ja seente varud ning kasutamine Eestis. Lk. 131-140.

Hanso, M., Hanso, S. Andmeid juuremädanike tekitajate kohta Eesti metsades. Lk. 141-161.

Hanso, S., Hanso, M. Juurepessu levimisest Eesti metsades. Lk. 162-172.

Luig, J., Voolma, K. Puidulembsed kaevurherilased Eestis I: alamsugukonnad Pemphredoninae ja Larrinae (Hymenoptera, Sphecidae). Lk. 173-180.

Süda, I. Harilik haavaürask (Trypophloeus asperatus (Gyll.)) Eestis. Lk. 181-183.