TA lõputööde teemad

VALITAVAD

esimese aasta magistrantuuri üliõpilastele:

Biooniline reaktor lignotselluloosse biomassi hüdrolüüsi protsessi kiirendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks.
Töö eesmärgiks on modelleerida/projekteerida ja konstrueerida laboratoorne prototüüpseade, mis imiteeriks kaudselt putukate seedetraktis toimuvat. Seadme eesmärk on transportida/pumbata suure viskoossusega (paksu) biomassi, vee ja ensüümi segu ühest anumast teise määratud aja jooksul. Lisatingimusteks on see, et voolamine (segu edasi liikumine) ei tohi olla laminaarne vaid peab olema turbulentne ning kogu protsessi kestel peab olema tagatud süsteemis ühtlane temperatuur, mida on võimalik kontrollida, monitoorida ning vajadusel projekteerimise algfaasis määratletud temperatuuride vahemikus reguleerida.
Juhendajad: teadur Vahur Rooni, PhD; professor Timo Kikas, PhD; järeldoktor/teadur Sabarathinam Shanmugan, PhD.

esimese aasta magistrantuuri üliõpilastele:

Pidevprotsessilise torrefitseerimisreaktori optimeerimine.
Töö eesmärgiks on kütuste laboris kasutatava seadme osa sõlmede ümberprojekteerimine, kaitsemehhanismi (sidur) integreerimine olemasolevasse süsteemi kaitsmaks elektrimootorit ülekoormuse eest ning biomassi automaatse etteande tehnilise lahenduse välja töötamine tagamaks seadme sujuv ja tõrgeteta töö.
Juhendajad: teadur Vahur Rooni, PhD; professor Timo Kikas, PhD.

esimese aasta magistrantuuri üliõpilastele:

Lignotselluloosse biomassi (LB-mass) piloot eeltöötlusreaktori püüdurkamber.
Lõputöö eesmärgiks on projekteerida ja konstrueerida plahvatuslikul rõhulangetuse meetodil toimivale protsessile optimaalne püüdurkamber. Püüdurkamber paigutub süsteemis survereaktori ja paisupaagi vahele. Projekteeritaval seadme sõlmel peab olema tagatud hermeetilisus, vastupidavus äkilistele/järskudele temperatuuri ja rõhu muutustele, korrosioonikindlus, jne.
Juhendajad: teadur Vahur Rooni, PhD; professor Timo Kikas, PhD.

Õppeaine “TE.0939 Tööstusliku metroloogia praktikum” harjutusvara arendus.
Content development for the “TE.0939 Industrial metrology exercises” subject.
Juhendajad vanemlektor Tõnu Leemet ja nooremprofessor Marten Madissoo

           Eesti toomises vajatakse järjest enam korraliku väljaõppega ja praktiliselt pädevaid
           kvaliteediinsenere/mõõtetehnikuid.
           Pealkirjas nimetatud õppeaine ja Tehnikainstituudi Mõõtelabori kaasaegse varustuse baasil soovime anda
           oma panust sellesse arengusse.

           Antud teema raames tuleb eelneva lause tähenduses üliõpilasel arendada ja koostada õppevahend – laboratoorsete
           tööde kogum aine jätkuvaks õpetamiseks. Mõõtelabori seadmete baasil tuleb koostada võimalikult laiapõhjaline
           praktiliste mõõtmisülesannete juhendatud kogum. Töö keskse osa moodustavad koordinaatmõõtmistega seotud temaatika.

Töö on sobiv magistrandile kes oskab või tahab arendada oma inglise keele oskust. Kirjandus on inglise keelne.

Õppeaine “CAM-süsteemid II” arendus. Töötlemine aktiivinstrumentidega.
Module development for the “TS.0008 CAM-systems” subject. Live tool programming.
           Juhendajad vanemlektor Tõnu Leemet ja nooremprofessor Marten Madissoo
           Kaasaegse CAM-süsteemide kasutusvõimalused on laiad ja seotud erinevate tootmisvaldkondadega.
           Vastava süsteemi võimaluste detailne tundmine on insenerikutse vajalik osa.

            Antud teema raames tuleb üliõpilasel arendada ja koostada lisamoodul – harjutusvara, laboratoorsete
           tööde kogum aine juurde.
           Käesolevas töös on eesmärk täiendada õppevara lisades sellesse Doosan Puma CNC treikeskuse erinevad
            võimalused mitmeteljelisel töötlemisel.

Töö on sobiv magistrandile kes oskab või tahab arendada oma inglise keele oskust. Kirjandus on inglise keelne.

Tööradade uurimine CNC freesimisel
Toolpath comparison for different CAM packages.
Juhendajad vanemlektor Tõnu Leemet ja nooremprofessor Marten Madissoo

           Töö eesmärgiks on uurida erinevusi CAM-süsteemide tööradade vahel. Konkreetselt võetakse uurimise
           alla CNC freesimise koorivtöötluse töörajad. Eksperimentaalses osas tuleb läbiviija freesimise katsed
           koos lõikejõudude mõõtmisega.

Väikemootorite elektrilise koormuskatsestendi projekt
Projekteerida ja konstrueerida väikese võimsusega (sisepõlemis)mootorite koormuskatsestend. Stend võimaldaks viia läbi mootori koormuskatsetusi kasutades katsemootori koormamiseks ja käitamiseks elektrimootorit. Katsestendi projekteerimisel tuleb: luua elektrimootori juhtimissüsteem, lahendada koormatava mootori võimsuse mõõtmine, tekkiva soojuse eemale juhtimine ja luua võimalikult universaalne stendi konstruktsioon erinevat tüüpi mootorite stendis katsetamiseks.
Küsi lisainfot risto.ilves@emu.ee ; roland.allmagi@emu.ee või tule mootorilaborist läbi (ruum B125)

Mootorite katsestendi sisselaskeõhu temperatuuri ja rõhu regulaatorseade
Luua lahendus, mis võimaldab kruvikompressorist mootorisse jõudva suruõhu temperatuuri ja rõhku tõsta ning langetada elektrooniliselt juhitava seadmega. Seadme sisenditeks on temperatuuri- ja rõhuandurid, väljunditeks suruõhuklapid, millega juhtida suruõhu pealevoolu ja rõhku. Seade võib baseeruda labview või arduino seadmetel. Täiendavalt võib seadmel olla veel sisendsignaalide lugemise ja väljundite juhtimise võimekust ning võimalus andurite ja muude sisendite andmeid koguda ja näiteks arvutisse salvestada.
Küsi lisainfot risto.ilves@emu.ee ; roland.allmagi@emu.ee või tule mootorilaborist läbi (ruum B125)

Membraanmootori projekt
Ühesilindrilise kolbmootori ümberehitamine membraanmootori täiendatud prototüübiks ning selle katsetamine.
Juhendaja: Nooremteadur Roland Allmägi (roland.allmagi@emu.ee mootorilabor B135)

Võite julgelt pöörduda mootorilabori poole ka oma teemaga!
Juhendajad: Kaasprofessor Risto Ilves ja Nooremteadur Roland Allmägi

Tõsteseadme arendus veesõidukite veeskamiseks ja heiskamiseks paadisadamas
Development of a Lifting Device for Launching and Hoisting Watercrafts in the Boat Harbor
Paadisadama tõsteseade (nt kraana, vms) peaks võimaldama veesõidukeid (suuremaid ujuvaluseid, väikepaate, jm) kiiresti ja ohutult veesata ja heisata.
Tõsteseadme (kraana) funktsionaalne töö peab olema juhitav ja kontrollitav elektroonika ja automaatika süsteemidega.
Juhendaja õpetaja Lemmik Käis

Agroroboti hooldejaama elektripaigaldise projekt
        Eesmärk:
Projekteerida hooldejaama elektipaigaldis koos automaatika lahendusega.
        Ülesanded:
Tutvuda agroroboti projektiga ja erialase kirjandusega.
Ülevaate vormistamine – best practise.
Modeleerida elektipaigaldis koos automaatika lahendusega.
Arendada automaatika juhtprogramm.
Projekteerida elektripaigladis.
Paigaldada elektipaigaldis.
Katsetada elektripaigaldise toimimist.
Vormistada tehniline töödokumentatioon.
        Juhendaja doktorant Indrek Virro

Agroroboti hooldejaama energiavoo juhtimine
        Eesmärk:
Hooldejaama energiavoo juhtsüsteemi arendamine, et tagada agroroboti varustatus tööoperatioonide täitimiseks.
        Ülesanded:
Tutvuda agroroboti projektiga ja erialase kirjandusega
Modeleerida arendus läbi prognoosimudelite (ilma mudel, energiakulu mudel, jne)
Katsetada arendust tööolukorras
Vormistada tehniline töödokumentatioon
        Juhendaja doktorant Indrek Virro

Teemade juhendaja nooremteadur Tormi Lillerand
Täppisväeturi dosaatori korpuse modelleerimine
  Täppisväeturi dosaatori soonrulli modelleerimine
  Modulaarse agroroboti šassii arendus
  Modulaarse agroroboti šassii juhtelektroonika arendus
  Modulaarse agroroboti täppisväetamismooduli arendus
Modulaarse agroroboti taimekaitsemooduli arendus
Modulaarse agroroboti marjakoristusmooduli arendus
Modulaarse agroroboti noorenduslõikusmooduli arendus
Vertikaalse laadimiskonveieri arendus
(teemade eesmärk ja ülesanded)

TA lõputööde teemad

Lõputöö teemad tootmistehnika ja ergonoomika üliõpilastele