Pudelid vetikalaboris

Eesti Teadusagentuuri projektid

Projekt: Mikrovetikate D3-vitamiini tootlikuse suurendamine: tööstusliku suitsugaasi ja UV-B kiirguse sünergiline rakendamine

Projekti algus ja lõpp: 01.01.2024–30.04.2030

Rahastus: Projekti toetab Eesti Teadusagentuur (ETAG) stardigrant PSG 971

Projekti kirjeldus: Dr Renu Geetha Bai arendab oma meeskonnaga jätkusuutlikke meetodeid D₃-vitamiini tootmiseks mikrovetikate abil. Traditsiooniliselt saadakse D₃-vitamiini loomsetest allikatest, nagu kalamaksaõli ja lanoliin, mis tekitab nii kestlikkuse kui ka eetilisi küsimusi. Mikrovetikad pakuvad taastuvat ja taimset alternatiivi, mis toetab inimtervist ning vastab kliimaeesmärkidele.

D-vitamiini puudus on laialt levinud ülemaailmne terviseprobleem, mis mõjutab kõiki vanuserühmi ja piirkondi. D-vitamiin mängib olulist rolli luude ainevahetuses, immuunsuse reguleerimises ja krooniliste haiguste ennetamises. Uurimistöö eesmärk on selle väljakutsega tegeleda, kasutades mikrovetikaid jätkusuutliku D₃-vitamiini allikana, täites nii toitumuslikke vajadusi kui ka kliimaeesmärke.

Projekti info: ETISlink opens in new page

Pudelid vetikalaboris

Põhivaldkonnad

  1. Tööstuslike suitsugaaside kasutamine süsinikuallikana
    CO₂-rikkaid põlemisgaase suunatakse tagasi vetikakasvatussüsteemidesse. See protsess suurendab biomassi tootlikkust ja vähendab kasvuhoonegaaside heidet.
  2. UV-B-kiirguse indutseeritud ainevahetuse stimuleerimine
    Kontrollitud UV-B-kiirgus aktiveerib mikrovetikate biosünteetilisi radasid, suurendades D₃-vitamiini eelühendite sünteesi ja parandades vitamiini tootmise tõhusust.
  3. Jätkusuutlikud nutratseutilised lahendused
    Mikrovetikapõhine D₃-vitamiin pakub taimset ja keskkonnasõbralikku alternatiivi, mis toetab farmaatsia-, nutratseutilisi ja funktsionaalse toidu innovatsioone ja tööstust.

Ühendades süsiniku sidumise tehnoloogiad ainevahetuse tõhustamisega, näitab meie uurimistöö, kuidas tööstusjäätmeid saab muuta kliimaneutraalseteks terviselahendusteks arenenud vetikate biotehnoloogia abil.

Pudelid vetikalaboris

Jätkusuutlikkus ja mõju

  • Süsiniku vähendamine: Tööstusliku CO₂ kasutamine vetikakasvatuses aitab kaasa ELi süsinikuneutraalsuse eesmärkide saavutamisele, sidudes ja ringlusse viies kasvuhoonegaase.
  • Nutratseseutiline innovatsioon: Pakub jätkusuutlikku, looma­vaba D₃-vitamiini allikat, mis vastab kasvavatele ülemaailmsetele tervisevajadustele.
  • Ringbiomajandus: Muudab tööstusjäätmed kõrge väärtusega biotoodeteks, edendades jätkusuutlikku tööstus- ja põllumajandustootmist.

Laialdasem mõju

Projekt tugevdab Eesti juhtpositsiooni Läänemere biomajanduses ja soodustab koostööd tööstuse ja akadeemia vahel. See näitab, et mikrovetikate biotehnoloogia võib olla paljulubav lahendus kliimamuutuste ja rahvatervise väljakutsetele.

Renu Geetha Bai vetikalaboris
Renu Geetha Bai vetikalaboris

Uurimismeeskond

  • Prof. Timo Kikas – biomajandustehnoloogiate professor, mikrovetikate ekspert
  • Dr. Renu Geetha Baibiotehnoloogia nimetatud nooremprofessor, vetikate biotehnoloog
  • Dr. Surya M. Sudheer – biomolekulide spetsialist
  • Salini Chandrasekharan Nairtehnikateaduse nooremteadur, vetikate biotehnoloog
  • Kaie Ritslaid – analüütika spetsialist, vetikate ekspert ja keemik

Publikatsioonid ja ettekanded

  1. Microalgae in Mitigating Industrial Pollution: Bioremediation Strategies and Biomagnification Potential, Biomass 2025, 5(4), 61; https://doi.org/10.3390/biomass5040061link opens in new page
  2. Revolutionizing nutrition: Harnessing non-animal sources for sustainable production of vitamin D. 15. rahvusvaheline konverents Biosystems Engineering 2025, teesid, 2025, posterettekanne.
  3. Torrefaction of Lignocellulosic Biomass: A Pathway to Renewable Energy, Circular Economy, and Sustainable Agriculture. Sustainability 2025, 17(17), 7738; https://doi.org/10.3390/su17177738link opens in new page

Kontakt:

Renu Geetha Bai

biotehnoloogia nimetatud nooremprofessor

Metsanduse ja inseneeria instituut

Biomajandustehnoloogiate õppetool