Maaehituse ja veemajanduse õppetool

Labor võimaldab ehitusmaterjalide ja konstruktsioonide mehaaniliste omaduste katsetamist ning tugevusõpetuse praktilist õpet. Kasutatakse purustavaid ja mittepurustavaid katsemeetodeid materjalide kandevõime, jäikuse ja purunemiskäitumise uurimiseks. Labor toetab nii õppetööd kui ka rakendusuuringuid.

Labor keskendub ehitusmaterjalide omaduste ning pinnaste käitumise uurimisele. Teostatakse materjalide mehaanilisi katseid, pinnasekatseid ning geotehnilisi eksperimente, mis on vajalikud nii projekteerimise kui ka teadustöö seisukohalt. Labor toetab laiapõhjalist katsetamist alates õppetööst kuni teadus- ja arendusprojektideni.

Labor võimaldab täismõõtmeliste ja mudelkonstruktsioonide katsetamist, sh puit-, betoon- ja komposiitkonstruktsioonide uurimist. Kasutuses on jõupõrand, jõusein ning geotehniline pinnasekast, mis võimaldavad realistlike koormus- ja piiritingimuste simuleerimist. Olemas on jõuraam jõupõrandal koos hüdraulilise süsteemiga, millel on kaks koormussilindrit, mis võimaldavad kumbki eraldi survet kuni 400 kN ja tõmmet kuni 320 kN. Labor on oluline nii teadustööks kui ka konstruktsioonide eksperimentaalseks valideerimiseks ja toetab laiapõhjalist katsetamist alates õppetööst kuni teadus- ja arendusprojektideni. 

Laboris uuritakse piirdekonstruktsioonide ja nende sõlmede soojus- ja niiskustehnilist toimivust, sh soojus- ja niiskuslevikut, külmasildade ning õhulekete esinemist. Samuti määratakse ehitusmaterjalide soojusjuhtivust ja muud ehitusfüüsikalised omadused.

Labor keskendub hoonete välispiirete soojus- ja niiskuskäitumise uurimisele kontrollitud tingimustes. Kliimakambri abil on võimalik hinnata konstruktsioonilahenduste vastupidavust, energiakasutust ja niiskusriskide kujunemist. Labor toetab nii uute lahenduste arendamist kui ka renoveerimislahenduste hindamist. 

WaterShed Safety Plan for controlling diffuse pollution

01.05.2024-31.10.2027

Läänemerd ja selle ümbritsevaid piirkondi ohustab reostus, mis pärineb nii maapiirkondadest kui linnadest. Kui punktreostuse allikaid on sageli lihtne tuvastada ja nendega tegeleda, siis hajureostus, näiteks linnadest ja põllumajanduspiirkondadest, on vähem ilmne ning seetõttu raskemini tuvastatav. Projekt edendab praktilist ja ressursisäästlikku valgalade ohutusplaani operatiivmudelit, mis võimaldab omavalitustel, vee-ettevõtetel ja teistel osapooltel vähendada hajureostuse jõudmist Läänemerre. 

TRANSborder cooperation for circular soil-less FARMing systems-MIMV

01.03.2023-28.02.2026

TransFarmi projekt edendab ringmajanduslike ja mullata põllumajandusmeetodite, nagu akvapoonika, levikut ja kasutuselevõttu. Projekt rakendab terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab jätkusuutlikkuse kolme mõõdet, keskkonda, ühiskonda ja majandust, selleks et luua vastupidav toidusüsteem. 

Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis

01.01.2023-31.03.2032

Projekti peamine eesmärk on suurendada erinevate ökosüsteemide vastupanuvõimet muutuvas kliimas, parandada ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks (ilmaprognoosimudelite ja kliimastsenaariumide ajakohastamise kaudu) ning tagada sotsiaal-majanduslik positiivne mõju ressursside säästva kasutamise kaudu, kasutades selleks mitmeid häid tavasid, näidis- ja katseprojekte ning suutlikkuse suurendamise meetmeid.