Järgneval lehel on välja toodud võimalikud lõputööde teemad erialade kaupa ning nende juhendajad vastavalt uurmisvaldkonnale. Kui nimekirjas sinu soovitud teemat pole, siis tasub ühendust võtta oma teemavaldkonnale lähima võimaliku juhendajaga ning arutada võimalused läbi personaalselt.
Bakalaureuseõpe
Kui sul on lõputöö teema olemas siis pöördu vastava valdkonnaga tegeleva õppejõu poole ning kui õppejõuga on läbi räägitud ning kokkulepe lõputöö juhendamiseks olemas siis järgmise sammuna täida lõputöö teema avaldus. Avalduse ja muud lõpetamisega seotud/vajalikud dokumendid leiad siitlink opens in new page. Nii sinu kui ka juhendaja poolt allkirjastatud avaldus saada energiakasutuse õppetooli assistendile Heli Saaremetsale, [email protected].
Juhendaja võib olla ka väljastpoolt Eesti Maaülikooli kuid sellisel juhul peab kaasjuhendaja olema meie ülikoolist.
Kui sul ei ole konkreetset lõputöö teemat aga on mõtteid/ideid, mis valdkonnas tahad lõputööd koostada, pöördu vastava valdkonnaga tegeleva õppejõu poole. Koostöös õppejõuga leia sobiv lahendus ehk siis õppejõu kaasabil sõnasta lõputöö teema ning kirjuta lõputöö teema valimise avaldus.
| Juhendajad | Juhendajate valdkonnad |
| Andres Annuk, professor NB! Professor Andres Annukil on juba väga suur hulk juhendatavaid ning ta ei otsi hetkel üliõpilasi oma töörühma juurde. | 1. elektrienergia arbitraaž; 2. energia salvestustehnoloogiad; 3. tuule- ja päikeseenergeetika. |
| Toivo Kabanen, vanemlektor | 1. taastuvenergiaallikad |
| Janar Kalder, vanemlektor | 1. mikrokontrollerite baasil rakendused; 2. elektroonika; 3. programmeerimine, modelleerimine; 4. tarbija elektripaigaldised; 5. energiasalvestus; 6. sagedusturg. |
| Mart Hovi, lektor ja Külli Hovi, energiakasutuse õppetooli hoidja, tehnika ja tehnoloogia õppekava juht | 1. ahjud; 2. vesinik kui energiakandja; 3. (soojus)energiaarvutused; 4. energiasalvestid; 5. vooluallikad; 6. katlad, kuivatid. |
| Allan Tooming, lektor | 1. automaatika; 2. nõrkvoolusüsteemid. |
| Siim Küünal, lektor NB! Lektor Siim Küünal keskendub sel õppeaastal teemadele, mis haakuvad tema juhendatava doktoritöö teemaga. Eelkõige on need magistritööd. | 1. energiasalvestustehnoloogiad; 2. taastuvenergeetika; 3. valgustus. |
| Jaak Jõgi, õpetaja | 1. elektrotehnika; 2. elektervalgustus; 3. analoogelektroonika; 4. inseneripedagoogika. |
| Janek Lumi, nooremteadur | 1. liftid; 2. Raspberry Pi; 3. elektrimobiilsus (elektriautod ja nende laadimine). |
| Natalja Ajupova, nooremteadur | 1. soojuspumbad ja soojustehnika |
Vahur Põder, AS Tari KVVK grupi juht. Õpetab õppeaineid TE.0315 Ventilatsioon ja küte | 1. ruumide õhuvarustus ja soojusenergia taaskasutus; 2. ruumide küte ja jahutus; 3. hoone energiatõhusus. |
| Juhendaja(d) | Teema(d) |
| Professor Eda Merisalu | Psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas ja töötajate vaimne tervis Kemikaalid töökeskkonnas Terviseriskid põllumajanduses, ohutus ja ennetus Tööõnnetuste levimus põllumajanduses Töökeskkonna riskianalüüs, riskide hindamine ja juhtimine |
| Vanemlektor Märt Reinvee | Solaride päikeseauto ergonoomilisus (teema täpsustub) Õppevahendite arendus (teema täpsustub lähtuvalt üliõpilase huvist ja võimetest) Õppematerjal ergonoomikaliste hindamise meetodite omandamiseks (teema täpsustub)
|
| Vanemteadur Kalev Kuklane | Päästetöötajate kaitseriietuse ergonoomikaline hindamine Töötamine ekstremaaltingimustes, ennetus- ja ohutusvõtted
|
| Õpetaja Alar Seiler | Tööstusergonoomika Ettevõtte töökeskkonna ergonoomilisuse hindamine Müra ja vibratsioon
|
| Nooremteadur Epp Mardi | Tööruumi värvitooni mõju kognitiivsele töösooritusele ja tööheaolule. Tööruumi seinte värviküllastuse mõju kognitiivsele töösooritusele ja tööheaolule
|
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö eesmärk |
Kaasprofessor Risto Ilves, Nooremteadur Roland Allmägi | Autode katsestendi (dünostendi) sõiduki gaasipedaaliasendi täiturseade | Projekteerida seade, mis võimaldab erinevatel sõidukitel fikseerida ja sujuvalt muuta gaasipedaali asendit koormuskatsetel. Muutes katsed täpsemaks ja tulemused korratavaks. Seade võib olla nii mehaaniline kui elektrooniline. |
Kaasprofessor Risto Ilves, Nooremteadur Roland Allmägi | Autode katsestendi (dünostendi) mootorratta kinnitusraami parendus projekt | Parendada praeguse mootorrateste koormuskatsete jaoks konstrueeritud raami. |
Kaasprofessor Risto Ilves, Nooremteadur Roland Allmägi | Väikemootorite koormusstendi väntvõlliasendi anduri adapteri projekt | Projekteerida universaalne(seid) kinnitus(i) paigaldamaks väikemootorite koormusstendis uuritavatele mootoritele optilist väntvõlliasendi andurit. |
| Kaasprofessor Risto Ilves | Infraheli generaatori prototüüp | |
| Kaasprofessor Risto Ilves | Galvaanilise niiskusanduri elektroodide geomeetria mõju väljundsignaalile. | |
| Roland Allmägi | Oksapurustaja remet RP-150 funktsionaalsuse täiendamine | Lisada traktori jõuvõtuvõllilt käitavale giljotin oksapurustajale täiendavaid funktsioone, mis laiendaks haakeseadme tööriistavalikut ja teeks võimalikuks metsas viia läbi enamik küttepuude peenestamisega seotud töösamme langetatud puust küttepuuni. Töö käigus tuleks projekteerida täiendavad tööseadmed ning seade konstrueerida. |
| Roland Allmägi | Kreissae liikuva terakatte ja lõigatud puu kallutaja projekt | Tekitada mehhanism, kus tera on muidu kaetud, kuid kate avaneb koos lõikelaua-materjali terale lähendamisega. Lisaks võiks olla peale tera vähemalt 50cm pikkune kandepind, et puu ei kukuks kohe maha, kuid lõikelaua tagasi toomisel kallutatakse lõikatud puu ikkagi maha, nii kukub see keerlevast kettast kaugemale ning puud ei kogune lõikepiirkonda |
| Roland Allmägi | Mudelautode koormuskatsestendi õppevahendi arendus | Täiendada varasemates lõputöödes tehtud mudelautode koormuskatsestendi, et seda oleks võimalik kasutada õppetöös õppeaine Mobiilsed Masinad. Samuti kaasa võtta inseneeriat populariseerivatele üritustele ülikoolis ja väljapool, et vahenditega läbi viia töötubasid. Töö sisuks on seega olemasolevate vahendite kaardistamine ja terviklikulahenduse loomine. Lahendus peab olema juhismaterjalidega, mis ei eelda töötoa läbiviijalt eelteadmisi jaon hõlpsasti arusaadav ka osalevatele koolilastele. Töö puhul on eeliseks varasem kogemus programmeerimises ja mikrokontrolleritega töös, et luua stendiga töötamiseks ka kasutajaliides |
| Roland Allmägi | Mootorsae saeraam peenema küttematerjali tükeldamiseks | Ehitada raam, kuhu saab statsionaarselt kinnitada mootorsae. Lõiketerale tuleb projekteerida terakatted ning saepuru eemale juhtimiseks mingi abinõu. Saagi peab saama mugavalt tankida ning raam peab olema ohutu. Lõigatava materjali terakattele vajutamisega peab see ees liikuma ning ühtlasi vajutama sae gaasihooba. |
| Roland Allmägi | Elektrilise kreissae funktsionaalsuse täiendamine sisepõlemismootori ja traktori jõuvõtuvõlliga | Lisada kreissaele võimalused kasutada lisaks elektrimootorile ka väikemootorit või traktori jõuvõtuvõlli. Lisaks muuta seade mugavalt teisaldatavaks. |
| Võite julgelt pöörduda mootorilabori poole ka oma teemaga. | ||
| Nooremprofessor Yevhen Ihnatiev | Seadme väljatöötamine tehnoloogiliste puistematerjalide samaaegseks doseerimiseks ja edastamiseks taimekasvatuses. | Töötada välja seade, mis tagab mitme tehnoloogilise puistematerjali, täpsemalt mineraalväetise täpse ja stabiilse doseerimise ning sünkroonse lisamise mulda või taimedele, suurendades taimekasvatuse protsesside efektiivsust ja vähendades ressursside kulu.
|
| Nooremprofessor Yevhen Ihnatiev | Mobiilse põllumajandusroboti aku automaatse vahetamise seadme täiustamine | Töötada välja aku automaatse vahetamise täiustatud seade, mis lühendab põllundusroboti seisuaega, suurendab autonoomsust ning tagab tehnoloogiliste tööde katkestusteta täitmise.
|
| Nooremprofessor Yevhen Ihnatiev | Mobiilse energiajaama varutoite süsteemi väljatöötamine | Luua varutoitesüsteem, mis tagab mobiilse energiajaama töökindluse ja katkestusteta töö olukorras, kus põhitoide puudub või tekivad avariilised olukorrad.
|
| Kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja | Robotväeturi teenindava energiajaama massijaotuse ja stabiilsuse analüüs
| Uurida energiatootmisjaama massikeskme paiknemise mõju stabiilsusele erinevatel teeoludel. Töö hõlmaks nii eksperimentaalseid mõõtmisi kui ka arvutuslikku modelleerimist, pakkudes välja optimaalsed lahendused massi ümberjaotamiseks.
|
| Kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja | Autonoomse energiatootmisjaama digitaalse kaksiku loomine liikumisdünaamika analüüsiks | Luua simulatsioonimudel (nt MATLAB/Simulink) hooldejaama liikumise ja koormuste hindamiseks. See võimaldaks virtuaalselt testida erinevaid konstruktsioonimuudatusi enne reaalse prototüübi ehitamist.
|
| Kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja | Keevisliidete töökindluse analüüs lõplike elementide meetodil | Keskenduda energiatootmisjaama alumiiniumraami keevitatud ühenduste mehaanilistele omadustele. FEM-analüüsi abil hinnata pingekontsentratsiooni ja väsimustugevust erinevates koormusolukordades.
|
| Vanemlektor Kaarel Soots, lektor Heiki Lill | 3D printerite keskne haldamine | |
| Õpetaja Lemmik Käis | Kartulitaimedelt kahjurite eemaldamise masina arendus | Väikeaiapidajale mõeldud seade (masin) kartulitaimedelt kahjurite eemaldamiseks. Võimalike tehnoloogiliste ja konstruktsiooniliste variantide tootearenduslik analüüs parima lahenduse leidmise eesmärgil. Seadme (masina) töö tulemuse uurimiseks on vajalik valmistada prototüüp. |
| Õpetaja Lemmik Käis | Marjapüreepressi arendus | Marjapüreestaja konstruktsioon, -tehnoloogia ning sealhulgas tööosiste arendus peab tagama kiirema ja kvaliteetsema marjapüree valmistamise ning kestvamat hooldusvaba tööprotsessi. Teema on suunatud neile üliõpilastele, kes on marjapüreestaja probleemidega kokku puutunud ning mõistavad selle parenduse olemust ja vajadust! |
| Õpetaja Lemmik Käis | Kerghaagise kantimise rakise arendus | Teema on suunatud neile üliõpilastele, kes omavad või on kokku puutunud "kokkuvolditava" kerghaagisega ja tema paigutamise probleemiga piiratud suurusega hoiukohale. Ning samas arvavad, et lihaste koormuse vähendamiseks on probleemile lahenduste leidmine asjakohane ja tarvilik! Nõutavad on erinevate konstruktsioonide analüüs ja CAD-is modeleerimine. |
| Doktorant Indrek Virro | Agroroboti teleopereerimissüsteem | Arendada teleopereerimissüsteem agrorobotile koos ROSi liidestusega |
| Doktorant Indrek Virro | Digikaksiku arendus agrorobootikas | Välja töötada digikaksiku arenduse töövoog agrorobootika jaoks. |
| Nooremteadur Tormi Lillerand | 1. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki teleopereerimislahenduse arendus. 2. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veoülekande CAN bus logimissüsteemi arendus. 3. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veojõujaotusüsteemi arendus. 4. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki aku ning veoülekande CAN bus logimisüsteemide liidestamine. 5. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veojõujaotusstrateegia optimeerimine masinõppe abil. 6. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki inertsiaalmõõtesüsteemi liidestamine andmehõivesüsteemiga. | |
Geodeesia valdkonnas
| Juhendaja(d) | Teema | Töö eesmärk |
| Aive Liibusk | Päikeseaktiivsuse mõju RTK GNSS mõõtmistele | Analüüsida kas ja kui suurt mõju avaldab päikeseaktiivsus RTK GNSS mõõtmistele |
| Tarmo Kall | LIDAR andmestiku klassifitseerimine ArcGIS Pro-s ja võrdlus MARU produktiga. | |
| Tarmo Kall | Süvaõppe mudeli treenimine ArcGIS Pro programmis suvaliste objektide tuvastamiseks. | ArcGIS Pro-s saab treenida mudelit tuvastama mingeid objekte (nt kus on linnas ladustatud prügi). Koostöös Tartu linnavalitsusega saab välja selgitada reaalsed vajadused ja treenida mudel ning hinnata selle täpsust. |
| Tarmo Kall | Python geodeesia teekide ülevaade ja kasutusvõimalused. | Huvilisele, kes teab basic tasemel, mis on Python ja teab basic tasemel Python programmeerimiskeelt. |
| Kärt Metsoja | Fotogramm-meetrilise punktipilve genereerimiseks mõeldud avatud lähtekoodiga tarkvara MicMac kasutusmugavuse uurimine | Analüüsida programmi kasutajaliidest, töövoogu ja tulemuste kvaliteeti ning hinnata selle sobivust geodeetilisteks rakendusteks. Teema uurmiseks on vajalik valmisoleks tarkvara kasutamist iseseisvalt õppida. |
| Kärt Metsoja | Fotogramm-meetrilise mudeli loomine videomaterjali abil tarkvaras Pix4D | Välja selgitada, millistele tingimustele peab vastama videoülesvõte, et sellest oleks võimalik tarkvaras Pix4D struktuur liikumisest (SfM) fotogramm-meetria meetodil edukalt 3D-mudel luua |
| Kärt Metsoja või Aive Liibusk | Droonifotogramm-meetrilise maakatte kõrgusmudeli (DSM) täpsuse analüüs | Võrrelda droonifotogramm-meetrilise maakatte kõrgusmudelit (DSM) MaRu maakatte kõrgusmudeliga |
| Harli Jürgenson | Lasermõõtmine RTK GNSS seadmega | Välja selgitada, mis on põhilised veaallikad ja mis täpsust saab garanteerida |
| Harli Jürgenson | Fotogrammeetria RTK GNSS seadmega | Välja selgitada, mis on põhilised veaallikad ja mis täpsust saab garanteerida |
| Harli Jürgenson | RTK kiirmõõtmise metoodikad | Välja selgitada, kuidas IMU seamdega RTK puhul mõõta kiiresti punkte, kuidas vältida vigu |
| Harli Jürgenson | Kaldsauaga mõõtmine RTK meetodil | Välja selgitada, mis on veallikad ja kuidas neid vältida |
| Harli Jürgenson | SLAM seadmega laserskaneerimine | Välja selgitada saavutatav täpsus ja veaallikad |
| Harli Jürgenson | Laserskannerite kiiruse võrdlus ja punktipilve kvaliteet | Võrrelda kahte eri laserskannerit ja analüüsida efektiivuse ja kvaliteedinäitajaid |
| Harli Jürgenson | RTK mõõtmise täpsus maa-ameti RTK võrgus | Testida Maa-ameti RTN võrgu kvaliteeti geodeetilistel punktidel |
| Siim Maasikamäe | Ülevaade QGIS-i geodeesia valdkonna lisandprogrammidest (pluginad) | Koostada süstematiseeritud ülevaade QGIS-i lisandprogrammidest (pluginatest), mis on mõeldud geodeesia valdkonna ülesannete lahendamiseks |
| Siim Maasikamäe | Ülevaade QGIS-i kaugseire valdkonna lisandprogrammidest (pluginad) | Koostada süstematiseeritud ülevaade QGIS-i lisandprogrammidest (pluginatest), mis on mõeldud kaugseirevaldkonna ülesannete lahendamiseks |
| Ivar Kapsi | Maakerke ja merepinna tõusu omavaheline seos Eesti läänerannikul | Uurida, kuidas maakerke kiirus (NKG2016LU mudel) mõjutab relatiivset meretaseme muutust rannikul |
Kinnisvara- ja maakorralduse valdkonnas
| Juhendaja(d) | Teema | Töö eesmärk |
| Aki Kadulin | Maakasutusküsimused ÜRO keskkonnastatistikas | Uurida seniseid jõupingutusi ja arenguid, mis puudutavad maakasutust ja keskkonnaarvepidamist. Olemas on rahvusvaheised raamistikud ja kokkuvõtted. |
| Marii Järve | Põllumajandusmaa koondumine Eesti maapiirkondades: Juhtumianalüüs ÜPP sekkumiste mõjust | Selgitada 2-3 piirkonna (nt maakonnad) näitel ÜPP sekkumiste mõju põllumajandusmaa koondumisele Eestis. |
| Marii Järve | ÜPP sekkumiste mõju põllumajandusmaa koondumisele: Talunike kogemused ja hinnangud | Talunike lood ja kogemused ÜPP toetustega — kas need on aidanud neil püsima jääda või tekitanud survet müüa/rentida maa suurematele tootjatele |
| Evelin Jürgenson, Marii Järve | Eesti põllumajandustootjate maakasutuse ruumilistest näitajatest suurusgruppide lõikes | |
| Birgit Trik | Euroopa riikide praktikad maakasutuse muutuste sidumisel süsinikuarvestusega | Töö eesmärk on kaardistada ja võrrelda, milliseid lähenemisviise kasutatakse Euroopa riikides maakasutuse muutuste sidumisel süsinikuarvestusega, et välja tuua peamised kasutatavad andmeallikad, metoodikad ja võimalikud ülekantavad põhimõtted Eesti konteksti. |
| Siim Maasikamäe | Omandipiiride ja mahajäetud põllumajandusmaa vaheliste seoste uurimus | Selgitada välja kui suures ulatuses ühtivad mahajäetud põllumajandusmaa ja katastriüksuste piirid |
| Siim Maasikamäe | Väärtusliku põllumajandusmaaga toimunud maakasutuse muutused ajavahemikus 2008-2025 X piirkonnas | Välja selgitada väärtusliku põllumajandusmaaga toimunud muudatuste ulatus X piirkonnas |
| Siim Maasikamäe | X valla üldplaneeringuga ettenähtud/lubatud maakasutuse muutused | Selgitada välja X valla üldplaneeringuga lubatud maakasutuse muutuste ulatus ja iseloom. |
| Siim Maasikamäe | Üldplaneeringutega määratud elamumaa kruntide moodustamise poliitika X piirkonnas | Kirjeldada X valla üldplaneeringuga kehtestatud elamukruntide moodustamise tingimusi ja hinnata nende tingimuste mõju maa otstarbekale kasutamisele |
| Siim Maasikamäe | Põllumajandusmaa mahajätmine/ metsastumine | Selgitada välja põllumajandusmaa mahajätmise ulatus. Konkreetset tööd tegema asudes tuleb täpsustada ajavahemik ja piirkond. |
| Siim Maasikamäe | Kinnisasjade vastavus maakorralduse nõuetele X vallas | Koostada ülevaade (statistika), mis kirjeldab X valla kinnisasjade vastavust maakorralduse nõuetele. |
| Siim Maasikamäe | QGIS plugina MOLUSCE kasutamise võimaluste uurimine | Koostada esmane ülevaade QGIS plugina MOLUSCE kohta. |
| Jaana Veskimeister | Linnaruumi mõjud liikumisharjumustele ja/või Liikumisharjumuste mõju linnaruumile. | Saab valida kas "ja" või "või" teemana. |
| Jaana Veskimeister | Olulise ruumilise mõjuga ehitise (või ka mõne konkreetse suurema tööstuse) mõju piirkonna arengule | Kas mõne ORME või tööstuse näitel. |
Teema: Termo-hüdro-mehaaniliselt tihendatud puidu mehaanilised omadused
Sisu: Töö sisuks on uurida mehaaniliste omaduste muutumist tihendamise tulemusel. Katsekehad on must lepp, hall lepp jt, mida surutakse kõrgendatud niiskega kuumpressiga erinevatel survetel. Kontroll ja tihendatud katsekehadel mõõdetakse niiskussisaldus, paksuse muutus, paindetugevus (sh leitakse arvutuslikult elastsusmoodul), survetugevus ja kõvadus.
Lisainfo: Risto Nahksepp [email protected] ja Kaido Siimon [email protected]
Metsa ja atmosfääri käsitlevad uurimisteemadlink opens in new page
Lisainfo: Dmitrii Krasnov [email protected] ja Steffen M. Noe [email protected]
Teema: Metsaökosüsteemi biomassi voogude dünaamika määramine
Sisu: SMEAR jaamas mõõdeti üle 10 aastad biomassi (okkade ja lehede varis) mis liigub puudest mullani. Pikka ajarida lubab kasutada ajaridanalüüs millest saaks järelda kuidas muutub aastasisuline (sesonaalne) ja üle aastane dünaamika ja trendid biomassivoogud mitmed erinevad metsatüübidest Järvseljal.
Lisainfo: Steffen M. Noe [email protected]
Teema: Eesti Maaülikooli linnaku tähelepanuväärsed puittaimed: dendroloogiline inventuur ja ajalooline taust
Sisu: Eesti Maaülikooli linnakus kasvab puid ja põõsaid, mis on istutatud mõne olulise sündmuse tähistamiseks või seotud ülikooli ajaloo ja silmapaistvate isikutega. Seni puudub nende puittaimede kohta terviklik ja allikakriitiliselt kontrollitud ülevaade.
Lõputöö käigus selgitatakse välja linnaku ajaloolise või kultuurilise tähendusega puud ja põõsad, määratakse nende takson, kirjeldatakse asukohta ning hinnatakse peamisi dendromeetrilisi näitajaid ja praegust seisundit. Arhiiviallikate, ülikooli väljaannete, ajakirjanduse, fotokogude ja suuliste mälestuste põhjal uuritakse puittaimede istutamisaega ja päritolu ning nendega seotud inimesi ja sündmusi. Kogutud andmed süstematiseeritakse ja seotakse ülikooli linnaku kaardirakendusega.
Töö tulemusena valmib kontrollitud andmestik, mida saab kasutada linnaku puittaimede tutvustamisel, ajaloolise pärandi talletamisel ning nende edasise hooldamise ja säilitamise kavandamisel. Teema täpne maht ja uurimismeetodid määratakse kindlaks vastavalt üliõpilase õppetasemele.
Sobivus: teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks. Magistritöös eeldatakse põhjalikumat allikakriitilist käsitlust ning puittaimede ajaloolise, dendroloogilise ja säilitamisväärtuse hindamist.
Lisainfo: Ivar Sibul, [email protected]
Teema: Võõrpuuliikide kasv, seisund ja perspektiivsus Eesti Maaülikooli linnakus
Sisu: Eesti Maaülikooli linnakus kasvab mitmeid Eestisse introdutseeritud puu- ja põõsaliike, mille vanus, kasvukäik ning kohanemine kohalike keskkonnatingimustega on erinev. Linnaku puittaimestik võimaldab hinnata, millised võõrpuuliigid on siinsetes tingimustes hästi kohanenud ning milliste liikide kasvatamist piiravad külmakahjustused, põud, haigused, kahjurid või muud kasvukohast tulenevad tegurid.
Lõputöö käigus inventeeritakse linnakus kasvavad võõrpuuliigid, määratakse nende taksonoomiline kuuluvus ja asukoht ning mõõdetakse peamised dendromeetrilised näitajad. Samuti hinnatakse puude elujõulisust, võra ja tüve seisundit, võimalikke kahjustusi ning loodusliku uuenemise esinemist. Saadud tulemusi võrreldakse kirjanduses esitatud andmetega liikide loodusliku levila, ökoloogiliste nõudluste ja külmakindluse kohta.
Töö tulemusena valmib ülevaade Eesti Maaülikooli linnakus kasvavate võõrpuuliikide seisundist ja kohanemisest ning hinnang nende sobivusele haljastuses ja võimalikule perspektiivsusele Eesti muutuvates kliimatingimustes. Kogutud andmed saab siduda linnaku puittaimede kaardirakendusega.
Sobivus: teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks. Magistritöös saab põhjalikumalt võrrelda liikide või päritolurühmade kohanemist ning analüüsida nende kasvatamise perspektiivi kliimamuutuste tingimustes.
Lisainfo: Ivar Sibul, [email protected]
Teema: Erinevate maarjakase meristeemkloonide kasv ja seisund põllu- ning metsamaale rajatud kultuuris Kesk-Eestis
Sisu: Maarjakasekultuure on Eestis rajatud valdavalt endisele põllumajandusmaale, samal ajal kui metsamaal kasvavate kultuuride kohta on senised teadmised piiratud. Kesk-Eestis paikneb erinevate maarjakase meristeemkloonidega rajatud kultuur, mille üks osa kasvab põllumaal ja teine endisel metsamaal. Kultuur vajab kordusmõõtmist, mis võimaldab hinnata nii kloonide kasvuerinevusi kui ka varasema maakasutuse mõju puude arengule.
Lõputöö käigus mõõdetakse puude kõrgus ja rinnasdiameeter ning hinnatakse säilivust, tüve vormi, võra struktuuri, elujõulisust ja võimalikke kahjustusi. Varasemate mõõtmisandmete olemasolul arvutatakse puude kõrguse ja rinnasdiameetri juurdekasv. Tulemuste põhjal võrreldakse meristeemkloonide kasvu ja seisundit põllu- ning metsamaal ning selgitatakse, kas kloonide reaktsioon kasvukohale on erinev.
Töö annab uut teavet maarjakase kloonide kasvuerinevuste ja metsamaale rajatud kultuuride perspektiivsuse kohta.
Sobivus: teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks. Magistritöös eeldatakse põhjalikumat klooni, kasvukoha ja nende koosmõju statistilist analüüsi.
Lisainfo: Ivar Sibul, [email protected]
Teema: Laasimise mõju tüvehaavade kinnikasvamiusele ja puidumädaniku tekkele maarjakasel
Sisu: Maarjakase kasvatamisel kasutatakse laasimist tüve oksavaba osa suurendamiseks ja kvaliteetsema puidu saamiseks. Samal ajal võivad ebasobival ajal või valesti tehtud lõiked põhjustada aeglaselt sulguvaid haavu ning soodustada puidu värvimuutuste ja mädaniku teket. Maarjakase laasimishaavade paranemise ja võimalike mädanikukahjustuste kohta on praktiliseks kasvatamiseks vaja senisest täpsemaid teadmisi.
Lõputöö käigus hinnatakse erineva suuruse ja vanusega laasimishaavade sulgumist ning uuritakse nende seost tüvesiseste puidukahjustustega. Võimaluse korral võrreldakse erineval ajal, erineva jämedusega okste eemaldamisel või erinevaid töövõtteid kasutades laasitud puid. Uuring võib hõlmata tüve väliste tunnuste hindamist, mittepurustavaid uurimismeetodeid ning sobivate proovipuude olemasolul puidu ristlõigete või puurproovide analüüsi.
Töö tulemusena hinnatakse, millised laasimisega seotud tegurid suurendavad puidukahjustuste ohtu, ning koostatakse soovitused maarjakase ohutuks ja eesmärgipäraseks laasimiseks.
Sobivus: teema sobib eelkõige magistritööks, kuid selgelt piiritletud uurimismaterjali korral ka bakalaureusetööks.
Lisainfo: Ivar Sibul, [email protected]
Teema: Harvendusraie mõju maarjakase kasvule ja puidumustri kujunemisele
Sisu: Maarjakase kasvatamisel võib puude kasvuruumi suurendamine parandada nende jämeduskasvu ja lühendada väärtusliku puidu kasvatamiseks vajalikku aega. Samas on vähe uuritud, kuidas puistu tiheduse muutmine ja harvendusraie mõjutavad maarjakasele iseloomuliku puidumustri kujunemist ning selle väljendumist tüve eri osades.
Lõputöö käigus võrreldakse erineva raiakraadiga harvendatud ning võimaluse korral harvendamata maarjakasekultuurides kasvavate puude mõõtmeid, juurdekasvu, võra arengut ja tüve väliseid tunnuseid. Puidumustri hindamiseks analüüsitakse juurdekasvuproove või sobivate proovipuude olemasolul tüve ristlõikeid. Uuritakse, kas harvendamise järel suurenenud jämeduskasv seostub puidumustri esinemise, tugevuse või jaotumisega.
Töö tulemusena hinnatakse harvendusraie sobivust maarjakase jämeduskasvu suunamiseks ning selgitatakse selle võimalikku seost väärtusliku puidumustri kujunemisega.
Sobivus: teema sobib eelkõige magistritööks. Bakalaureusetöös võib keskenduda harvendusraie mõjule maarjakase jämeduskasvule ja võra arengule.
Lisainfo: Ivar Sibul, [email protected]
Teema: Lehekahjurite esinemine ja mõju maarjakasekultuuride kasvule ning seisundile
Sisu: Sarnaselt arukaasikutega on mitmes Eesti maarjakasekultuuris viimastel aastatel esinenud erinevate lehekahjurite põhjustatud putukkahjustusi. Korduv või ulatuslik puude lehestiku hävimine võib vähendada juurdekasvu, nõrgestada puude elujõulisust ja muuta need vastuvõtlikumaks teistele kahjustajatele. Seni puudub terviklik ja detailne ülevaade sellest, millised lehekahjurid maarjakasekultuurides esinevad, kui ulatuslikud on nende kahjustused ning kas kahjustuste tugevus erineb kasvatatavate kloonide vahel või sõltub aastate ilmastikust ja kasvukoha klimaatilistest tingimustest.
Lõputöö käigus määratakse valitud maarjakasekultuurides esinevad olulisemad lehekahjurid ning hinnatakse nende arvukust, kahjustuste iseloomu ja lehestikukao ulatust. Puudel mõõdetakse kõrgus ja rinnasdiameeter ning hinnatakse viimaste aastate juurdekasvu, võra seisundit, elujõulisust ja muid kahjustusi. Võimaluse korral kasutatakse varasemate aastate seire- või mõõtmisandmeid, et selgitada korduvate kahjustuste seost puude kasvu ja üldise seisundiga.
Erinevate meristeemkloonidega rajatud kultuurides võrreldakse kahjustuste esinemist ja intensiivsust kloonide kaupa, et välja selgitada, kas mõned kloonid on lehekahjuritele vähem vastuvõtlikud. Samuti analüüsitakse kahjustuste seoseid kasvuperioodi ilmastiku ja kultuuride kasvukohatingimustega. Lisaks käsitletakse kahjustuste seire, ennetamise ja leevendamise võimalusi ning koostatakse soovitused maarjakasekultuuride kaitseks.
Töö tulemusena saadakse detailne ülevaade maarjakase olulisematest lehekahjuritest, nende kahjustuste ulatusest ja võimalikust mõjust puude kasvule ning üldisele seisundile. Samuti hinnatakse kloonidevahelisi erinevusi ja keskkonnatingimuste võimalikku mõju kahjustuste kujunemisele ning pakutakse välja praktilised võtted kahjustuste varajaseks avastamiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks.
Sobivus: teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks. Magistritöö puhul eeldatakse soovitatavalt vähemalt kahe kasvuperioodi seiret või varasemate aastate andmete kaasamist.
Lisainfo: Ivar Sibul, [email protected]
Teema: Punase tamme külvitaimede kasv ja kordaminek esimesel aastal Rõka talu taimeaias
Sisu: 2025. sügisel ja 2026. kevadel rajati punase tamme külvivaod ette valmistatud maale ja külvati tõrud (sügisel 5300 tõru ja kevadel lisaks 1100 tõru). Enamik tõrusid läksid kevadel kasvama ja nüüdseks on taimed kenasti arenenud. On huvitav teada saada, milliseks taimed kasvuperioodi lõpuks kasvanud on ja milline nende areng on olnud. Enamikul taimedel on lisaks esmaskasvule arenenud ka teiskasv ja suurel osal ka kolmas kasv. Välitöödel tuleb taimed üle mõõta (kõrgus, esmaskasvu, teiskasvu ja kolmanda kasvu pikkused). Selle alusel saab teha andmeanalüüsi selgitamaks välja esmas- teis ja kolmanda kasvu osakaalu. Lisaks on võimalik võrrelda sügisel ja kevadel külvatud taimede kasvu. Töö üldosas saab kirjutada punasest tammest üldiselt, selle kasvatamisest Eesti taimlates ja selle liigi istikute turusituatsioonist. Välitööd tuleb teha septembri teises pooles. Töö sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Vahur Kurvits, [email protected]
Teema: Hariliku kuuse istutuskultuuri kordaminek ja taimede esimese aasta kasv endisel põllumaal Rõka talu näitel
Sisu: 2026.a. aprillis valmistati endisel põllumaal 0,6 ha suurusel osal (vähemalt 20 a söötis olnud) maapind ette väiketraktori adravagudena ja mais istutati vakku labidaaukudesse 3-aastased paljasjuursed hariliku kuuse taimed. Taimi suve jooksul ei hooldatud. Töö eesmärgiks oleks analüüsida taimede kasvamaminekut esimesel suvel (väljalangevus, esimese aastakasvu pikkus, mattumine rohu alla või mitte, üldine seisund. Kuna taimede kõrguskasv on lõppenud, saab välitöödega alustada koheselt. Töö sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Vahur Kurvits, [email protected]
Teema: 17-aastase kuusekultuuri kasv ja areng Rõka talu endisel põllumaal
Sisu: 17 aastat tagasi rajati Rõka talu endisele põllumaale 0,43 ha suurusele alale hariliku kuuse kultuur paljasjuursete 4- ja 5-aastaste taimedega labidaauku istutades. Järgnevatel aastatel kultuuri ei hooldatud, v.a. esimese aasta sügisel töödeldi puude ladvakasvusid Cervacoli pastaga ning eemaldati taimedelt suvest jäänud heina. 2025.a. sügisel alustati vabadel momentidel käsitsi harvendusraie tegemist ja see on plaanis lõpule viia 2026.a. lõpuks. Puude arvu ja puistu raie-eelse tagavara teadasaamiseks rajati puistusse 2 ringproovitükki raadiusega 10 m. Proovitükkidel on mõõdetud kõikide puude diameetrid ja puud on raie-eelselt kaardistatud. Kummalgi proovitükil on märgitud mudelpuudeks 5 puud (üks igast Krafti klassist). Välitöödega tuleb alustada koheselt ( Mudelpuud langetada, mõõta kõrgus, mõõta männaste vahed, tüvi jaotada 10-ks võrdse pikkusega sektsiooniks ja iga sektsiooni alumisest otsast tuleb märgistada ja võtta analüüsiketas). Analüüsiketastel tuleb laboris mõõta aastarõngaste laiused. Saadava andmestiku alusel saab koostada igale puule kasvukäigu ja nende tulemuste alusel juba kogu puistule enne raiet. Töö sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Vahur Kurvits, [email protected]
Teema: Üksikpuu kasv sõltuvalt naaberpuude asukohtadest
Sisu: Eestis on kasutusel puistu kasvu prognoosimiseks puistuelemendi tasemel kasutatavad kasvumudelid. Lõputöö käigus analüüsitakse seni loodud Eesti ja naabermaade mudeleid ja töötatakse välja Eesti tingimustesse sobivad üksiku puu kasvul põhinevad kasvumudelid. Töö jaoks on kasutada eesti metsanduslikelt pikaajalistelt proovialadelt aja jooksul kogutud välimõõtmiste andmeid, kuid vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste käigus kogutud andmeid. Lähtuvalt üliõpilase huvist, praktilisest vajadusest ja olemasolevatest mõõtmisandmetest valitakse modelleerimiseks sobiv takseertunnuste vaheline sõltuvus. Kohe kasutatavaks andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R (võimalik kasutada erinevaid). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Toetus: Teema täitjale on kavandatud teadustöö stipendium, mis on sõltuv õppetasemest.
Lisainfo: Andres Kiviste, [email protected]; Allar Padari, [email protected]; Ahto Kangur, [email protected];
Teema: Üksikpuu kasv sõltuvalt puistu takseertunnustest
Sisu: Eestis on kasutusel puistu kasvu prognoosimiseks puistuelemendi tasemel kasutatavad kasvumudelid. Lõputöö käigus analüüsitakse seni loodud Eesti ja naabermaade mudeleid ning töötatakse välja Eesti tingimustesse sobivad üksiku puu kasvul põhinevad kasvumudelid, mis arvestavad ka puistu tasemel takseertunnustega. Töö jaoks on kasutada eesti metsanduslikelt pikaajalistelt proovialadelt aja jooksul kogutud välimõõtmiste andmeid, kuid vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste käigus kogutud andmeid. Lähtuvalt üliõpilase huvist, praktilisest vajadusest ja olemasolevatest mõõtmisandmetest valitakse modelleerimiseks sobiv takseertunnuste vaheline sõltuvus. Kohe kasutatavaks andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R (võimalik kasutada erinevaid). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Toetus: Teema täitjale on kavandatud teadustöö stipendium, mis sõltuv õppetasemest.
Lisainfo: Andres Kiviste, [email protected]; Allar Padari, [email protected]; Ahto Kangur, [email protected];
Teema: Puistusse puistu rotatsiooni jooksul uute puude lisandumise modelleerimine
Sisu: Eestis ei ole praktikas kasutatavat mudelit üksikpuu juurdekasvu prognoosimiseks uute puude lisandumisel. Lõputöö käigus analüüsitakse seni maailmas kasutusel olevaid mudeleid ning töötatakse välja Eesti tingimustesse sobivad juurdekasvu mudelid, mis arvestavad uue puistuosa lisandumist. Töö jaoks on kasutada eesti metsanduslikelt pikaajalistelt proovialadelt aja jooksul kogutud välimõõtmiste andmeid, kuid vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste käigus kogutud andmeid. Lähtuvalt üliõpilase huvist, praktilisest vajadusest ja olemasolevatest mõõtmisandmetest valitakse modelleerimiseks sobiv takseertunnuste vaheline sõltuvus. Kohe kasutatavaks andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R (võimalik kasutada erinevaid). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Toetus: Teema täitjale on kavandatud teadustöö stipendium, mis sõltuv õppetasemest.
Lisainfo: Andres Kiviste, [email protected]; Allar Padari, [email protected]; Ahto Kangur, [email protected];
Teema: Harvesteri/forvarderi tootlikkuse/kütusekulu uurimine N ettevõtte uuendusraietel/harvendusraietel
Sisu: Puiduvarumisega seonduv teema sobib bakalaureusetööks. Üliõpilasel peab olema juurdepääs konkreetse(te) masina(te) poolt salvestatud infole (nt harvesteri töölehed) ja tahe kogutud andmeid analüüsida.
Lisainfo: Vahur Kurvits, [email protected]
Teema: N tootja metsamasinad Eestis ja nende kvaliteet
Sisu: 2008.a.- 2012.a. kirjutati rida lõputöid tollal enim esindatud tootjate (John Deere, Komatsu, Logset, Sampo, Metsis jt) toodangu kasutamisest Eestis ja nende riketest. Nüüd oleks aeg vaadata, kuidas masinate olemus ja kvaliteet on ajas muutunud. Andmete hankimise eelduseks sellise töö koostamisel on üliõpilase tahe suhelda metsamasinaesinduste töötajatega. Teema sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Vahur Kurvits, [email protected]
Teema: Mahutabelid
Sisu: Kuna palki (ja ka saematerjali) tuleb importida, siis oleks hea teada erinevate riikide (Eesti vs Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra) ümarpuidu mahutabelite ja mõõtmismetoodikate erinevusi ja sellest tulenevaid vahesid tihumeetrites. Vajalik alustada teiste riikide mahutabelite ja mõõtmismetoodikate otsimisega, seejärel saab hakata erinevusi kaardistama. Näiteks on teada, et osta rootslastelt laevatäis puitu, siis nende mõõtmise järgi saab umbes 10 % jagu mahuga vastu pükse; neid erinevusi oleks vaja täpsustada. Sobib bakatööks, kuid magistritöös vajalik ka sisukam andmeanalüüs.
Lisainfo: Ahto Kangur, [email protected] ja/või Allar Padari, [email protected]
Teema: Püsimetsa majandamise ökonoomiline analüüs N maakonna näitel
Sisu: Keskkonnaameti andmete põhjal kaardistatakse ühes maakonnas kolmel viimasel aastal kavandatud valikraied ning tehakse nende valikuline ülevaatus ja inventuur. Empiirilise analüüsi jaoks rajatakse valikraiealadele püsiproovitükid. Kasutada tuleb harvesteride tööfaile.
Inventeerimis- ja raieandmete põhjal arvutatakse puistute majandamise potentsiaalne tasuvus ning võrreldakse tulemusi lageraietele põhinevate stsenaariumidega.
Teema:
RMK metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimise efektiivsus
Sisu: Töö eesmärk on anda pindalapõhine ökonoomiline hinnang olemasolevate kuivendussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutööde maksumuse kohta RMK metsades. Hinnatakse korrastatud kraavivõrgu mõju puidu kokkuveokuludele ja seeläbi kuivendussüsteemide hooldamise ökonoomilist efektiivsust. Võrdlev ökonoomiline analüüs teostatakse kahe kuni kolme RMK kuivendusobjekti empiiriliste andmete (tehtud kulud ja investeeringud versus puistute juurdekasv) põhjal.
Lisainfo: Paavo Kaimre [email protected]
Teema: Tormi ja põua mõju hindamine kuuse kooreüraski levikule aastarõngaanalüüsi / dendrokronoloogia abiga
Sisu: Otsime bakalaureuse tudengit meie uurimisrühmale täienduseks. KIK’i projekti põhieesmärgiks on kaardistada kuuse kooreüraskikollete laienemine ja vaibumine 2016. aasta tormist ja 2018. aasta põuast mõjutatud Lõuna-Eesti range kaitsekorraga looduskaitsealadel (Karula rahvuspark, Otepää looduspark) ja 2016. aasta tormist puutumata Karisöödi looduskaitsealal. Kuna aastarõngad aitavad hinnata kuusepuu tervist ja kasvamist, siis uurime kas see mõjutab ka puude vastuvõtlikust üraski suhtes. Võrdleme elusate ja surnute puude aastarõngaid. Välitööd (puursüdamike võtmine Karisöödi alal) toimuks septembris (2022) umbes nädala aega, täpsed kuupäevad kokkuleppel. Puursüdamike uurimiste jaoks ettevalmistamine, laboritöö ja andmete korraldamine sügisel ning analüüsid ja kokku kirjutamine talvel ja varakevadel. Huvi korral on ka võimalus projekti teiste osade välitöödes osaleda.
Võtke huvi ja lisaküsimuste korral julgelt ühendust: Floor Vodde ([email protected])
Teemaga võib tegeleda nii eesti keeles kui inglise keeles, soovi järgi.
Teema: Valla või maakonna metsade inventeerimine ja seisundi jälgimine satelliitkaugseire abil
Sisu: Suurel territooriumil metsade seisundi pidev seire on praktikas kulutõhusalt tehtav ainult keskmise ruumilahutusega (10-30 m) satelliidipiltide abil, mis katavad igaüks 185-290 km laiuse riba. Töö eesmärgiks on kasutada peamiselt spektri optilises piirkonnas satelliitidelt tehtud ülesvõtteid ja koostada andmebaas uurimisala metsade kohta. Hinnatavate tunnuste arv ja esitusviis (vektorkaart, rasterkaart) lepitakse kokku. Hinnatavateks tunnusteks on näiteks otsus mets-mittemets, metsa kõrgus, tüvemaht, vanus, liigiline koosseis, lehepinnaindeks ja mingil ajavahemikul toimunud muutused. Töös kasutatakse vabavaralisi USA satelliitide Landsat-8&9 skannerite OLI-TIRS ja Euroopa kosmoseprogrammi Copernicus satelliidil Sentinel-2 oleva skanneri MSI ülesvõtteid, olemasolevaid andmebaase ja välivaatlusi. Töö ühe osa moodustab tulemuseks saadud kaartide veahinnangute koostamine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool [email protected] / [email protected]
Teema: Metsade kaugseire rakendused
Sisu: Metsade kaugseire vaba teema. Eeldatakse tudengite enda ideed või probleemipüstitust.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool [email protected] / [email protected]
Teema: Puistute looduslikkuse dünaamika uurimine
Sisu: Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikus on läbi viidud puistute looduslikkuse hindamise kordusinventuurid. Töö eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas on puistute looduslikkus muutunud nii majandatavates kui ka mittemajandatavates puistutes. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, [email protected]
Teema: Metsade looduslikkuse taastamise katsete tulemuslikkuse hindamine
Sisu: 2005. aastal viidi läbi seitsmel kaitsealal Eestis metsade looduslikkuse taastamise katsed (häilude tekitamine, surnud ja lamapuidu tekitamine, häilud koos ülepõletamisega ja kontrollalad). 2023. aastal viidi läbi puistu-, soontaimede, sammalde, samblike, putukate ja torikuliste seire. Töö eesmärgiks on uurida tehtud katsete tulemuslikkust: kas on käivitunud surnud puidu voog, kas liikide arv ja mitmekesisus on muutunud, kas on tekkinud looduslik uuendus jne. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, [email protected]
Teema: Puutüvede läbimõõdu mõõtmine
Sisu: Tuleb mõõta puutüvesid nii klupiga kui ümbermõõdulindiga. Eesmärgiks on uurida mõõtmisvigu ja meetodite erinevusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Puutüvede kuju automaatne eristamine maapealse laserskanneri andmestikust
Sisu: Kolmemõõtmelisest punktiparvest, mis on saadud maapealse laserskanneriga, on vaja eristada puutüved. Esialgu manuaalselt ja seejärel proovida automaatseid meetodeid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Metsa hooldusraie vajaduse hindamine aerolidari andmete põhjal
Sisu: Lennukilt tehtud laserskanneerimine annab andmed puistu kõrguse ning võrastiku tiheduse ja võrade pikkuse kohta. Need tunnused on informatiivsed hooldusraiete planeerimiseks. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Muutuste tuvastamine metsas aerolidari andmete põhjal
Sisu: Korduvalt tehtud laserskanneerimine salvestab metsa võrastiku struktuuri. Kahe mõõtmise võrdlemisel saame leida kõrguse kasvu ja ka väljalangemise. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Üksikpuude tuvastamine suure punktitihedusega aerolidari andmetest
Sisu: Kui meil on metsa kohal tehtud laserskaneerimisega saadud andmestik tihedusega 100 ja rohkem punkti ruutmeetrile, siis see võimaldab juba üksikuid puid tuvastada. Eesmärk on jõuda automaatsete meetoditeni. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Puistute liigilise koosseisu hindamine multispektraalsetelt satelliidipiltidelt
Sisu: Masinõppe meetodite abil tuleb koostada puistu koosseisu prognoosid. Sisendiks on metsaregistri andmed ja multispektraalsed satelliidipildid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Häiringute tuvastamine Eesti metsades Sentinel-2 MSI ja Landsat-8 OLI piltidelt
Sisu: Pildipaaride võrdlemise abil tuleb uurida häiringute (põud, seenhaigused, torm, harvendusraied jm) kaardistamise võimalusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endisel põllumajandusmaal kasvavates lehtpuuistandikes
Sisu: Töö eesmärgiks on iseloomustada lehtpuuistandike taimestiku liigirikkust ning hinnata, kui palju aega kulub metsataimestiku väljakujunemiseks ja millised tegurid seda protsessi enim mõjutavad. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, [email protected]
Teema: Turberaie mõju metsa alustaimestikule
Sisu: Töö eesmärgiks on hinnata turberaiete mõjusid okasmetsade liigirikkusele ja liigilisele koosseisule, analüüsides raie-järgseid muutusi puhma-rohu- ja samblarindes. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, [email protected]
Teema: Jääksoo metsastamine toitainerikka puutuhaga - mõju turba keemilistele omadustele ja puude kasvule
Sisu: Mõned nädalad peale jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10, 15 ja/või 20 t/ha) hoogustub oluliselt istutatud puude kasv tänu toitainete lisandumisele jääkturbalasundi pealmisesse kihti.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) või Tootsi (Pärnu mk) jääksoodes määratakse peale turbasse puutuha segamist toimunud muutused turba keemias (pH, erinevate makrotoitainete sisaldus (NPK Ca Mg), mikroelementide sisaldus) ja puude kasvus (arukask, sanglepp, harilik mänd ja/või harilik kuusk). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Puu- ja põlevkivituha mõju seemikute kasvule ammendatud freesturbaväljadel
Sisu: Puhatu jääksoo (Ida-Viru mk), kus turba kaevandamine lõpetati üle 30 aasta tagasi, on siiani suures osas taimestumata. Esmakordselt kogu maailmas alustati 2011. aastal Puhatus segutuha (puu- ja põlevkivituhk) katsetustega, et parandada seemikute kasvutingimusi Puhatu jääksoo metsastamisel. Tänaseks on katsetatud erinevate segutuha kogustega ja tulemused näitavad, et oluliselt hoogustub nii arukase kui ka hariliku männi ja hariliku kuuse seemikute kasv.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) jääksoos mõõdetakse istutatud katsepuude (arukask, harilik mänd ja/või harilik kuusk) kõrgus- ja jämeduskasvu ning jääkturbalasundi keemiliste omaduste (pH, erinevate makrotoitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm) muutused ajas. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Toitainerikka puutuha mõju jääksoo taastaimestumisele
Sisu: Mõned nädalad peale jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10, 15 ja/või 20 t/ha) hoogustub oluliselt mitte ainult istutatud puude kasv vaid ka taimkatte tekkimine: lisaks arvukatele soontaimeliikidele asustavad tuhaga töödeldud alad raba-karusammal ja harilik punaharjak ning isegi kolmanda kategooria kaitsealune käpaline - soo-neiuvaip.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Tootsi (Pärnu mk) jääksoodes määratakse peale turbasse puutuha segamist tekkinud taimkatte liigirikkus ja katvus ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Puistu ehituse ja kasvumudelite täiustamine
Sisu: Metsa proovitükkidelt on juba pika aja jooksul kogutud suures mahus välimõõtmisi, mida saab kasutada nii puu kui ka puistu dendromeetriliste mudelite arendamiseks. Vastavalt üliõpilase huvile, praktilisele vajadusele ja olemasolevatele mõõtmisandmetele valitakse modelleerimiseks teatud takseertunnuste vaheline sõltuvus. Olemasolevatel andmestikel või vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste andmestikel analüüsitakse seni loodud Eesti ja naabermaade mudeleid ning koostatakse uusi. Andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Andres Kiviste, [email protected]
Teema: Metsaga alade pindala valitud alal Euroopa metsavööndis
Sisu: Lõputööks valitav ala Euroopa metsavööndis võib olla ühes Balti riikidest, Valgevenes või Venemaa Euroopa-osas. Lõputööks sobiva ala suuruseks on üks keskmise ruumilise lahutusega satelliidi Landsat kaader küljepikkusega 185 km. Lähteandmeteks on satelliidipiltide aegrida 1980ndate aastate keskpaigast kaasajani ning andmebaaside andmed avaandmetena.
Praegusaegseks tendentsiks on põllumajanduslikus kasutuses oleva maa pindala vähenemine ja aja jooksul metsastumine. See tendents väljendub nii majanduslikult edukates kui ka majanduslikult vähem edukates maades.
Lõputöö eesmärgiks on hinnata varasemalt põllumajandusliku maa põllumajanduslikust kasutusest väljajäämise ja metsastumise ulatust ning hinnata ruumiliste tegurite mõju põllumajandusliku maa põllumajanduslikust kasutusest väljajäämisele ja metsastumisele.
Lisainfo: Urmas Peterson, [email protected]
Teema: Metsa-atmosfääri gaasivahetuse dünaamika uurimine
Sisu: Metsaökosüsteem vahetab atmosfääriga süsinik (CO2, metaan) ja veeaur (H2O) fotosünteesi protsessi kaudu. Lisaks on mõõdetud nii nimetatud reaktiivsed jälggaasid (osoon, lämmastikoksiidid, ning vääveldioksiid). SMEAR jaama andmestik ulatab 2015. aastast 2021. aastani ja kogub edaspidi. Eesmärk on saada ülevaatuslik diagramme, kus on nähtav pikema perioodi gaaside dünaamiline päeva muutused poole tunnise täpsusega. Sobib bakalaureusetööks. On võimalik magistritööks edasi areneda.
Lisainfo: Steffen Noe, [email protected]
Teema: Metsaökosüsteemi-atmosfääri gaasi kontsentratiooniprofiilid ja voogud uurimine
Sisu: SMEAR jaam mõõdab 30 meetrist 110 meetrini nii kasvuhoone gaaside ning teiste heitgaaside kontsentratsioonid. Eesmärk on kasutada mastiandmeid, et gaaside voogud metsaökosüsteemiga modelleerida ja võrrelda Eddy kovariatsiooni metoodikaga. Töö sobiks magistri- ja bakalaureusetööks.
Lisainfo: Steffen Noe, [email protected]
Teema: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas
Sisu: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas. Konkurentsi mõjutavad tegurid, Eesti koht vastava puidutoote Euroopa või maailma puiduturul. Täpsem teema tuleb eelnevalt kokku leppida õppejõuga. Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju rahvusvahelistele puiduturgudele ja puidukaubandusele
Sisu: Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju metsapoliitikale
Sisu: Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Metsa- ja puidusektoris tegutseva N ettevõtte majandustegevuse ja tema peamiste konkurentide tegevusvaldkonna analüüs
Sisu: Üliõpilasel peab omal olema juurdepääs ettevõtte andmetele. Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Innovatsioon mingis metsa- ja puidusektori spetsiifilises valdkonnas
Sisu: Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Kliimatark metsandus. Ülevaade kliimatarga metsandusega seotud erinevatest uurimisprojektidest Eestis.
Sisu: Ülevaade kliimatargast metsandusest (Climate-Smart Forestry) ja selle valdkonna peamistest uurimisprobleemidest. Seejärel ülevaade erinevatest Eestis läbi viidud uurimisprojektidest, mida otseselt või kaudselt võiks seostada kliimatarga metsandusega. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Tavade ja praktikate muutused metsanduses
Sisu: Tehnoloogias ja ühiskonnas toimuvad muutused, huvigruppide aktiveerumine ning viimase aja muudatused metsanduse juhtimises ning kliimamuutuste leevendamisega seotud tulevikumuutused – kõik need mõjutavad metsandusega seotud paradigmasid ja seeläbi metsanduspraktikat ning metsameeste arvamusi ja emotsioone. Millised on olnud olulisemad praktilise metsandusega seotud tavade ja praktikate muutused viimase 30. aasta jooksul? Kuidas toimub teadmiste ülekandmine erinevate põlvkondade metsameeste vahel ning milliseid teadmisi ja haridust tulevikus vaja läheb?
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Kasvava puu tüve kuju analüüs maapealse laserskanneri mõõtmisandmete põhjal
Sisu: Metsatakseerimisel mõõdetakse puutüvede läbimõõdud tavaliselt 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Tüveläbimõõt (rinnasdiameeter) on põhiline takseertunnus. Puu tüve mahu arvutamiseks kasutatakse mudeleid, mille sisendiks on puu kõrgus, rinnasläbimõõt ning tüve kuju kirjeldav vormiarv. Laserskannerid on võimelised looma ruumist andmestiku, mis võimaldab puutüvede läbimõõtusid saada ka maapinnast oluliselt kõrgemalt ja seega saaks ka täpsemini puu tüvede mahtu arvutada. Töö eesmärgiks on kolmemõõtmelistest punktipilvedest puude tüveläbimõõtude ning mahtude arvutamise võimaluste uurimine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Võrastiku läbipaistvuse mõõtmine ja erinevate meetodite võrdlus
Sisu: Puude võrad ja puistu võrastik asuvad maapinnast kõrgemal ning varjutavad puistu alla jäävat maapinda ja samuti ka puude tüvesid. Samas annab võrastiku struktuur ja eriti võrastiku suhteline läbipaistvus äärmiselt olulist infot puistu ja üldse metsa omaduste kohta. Kuigi võrastiku liituse ning läbipaistvuse tähtsus on eriti just kaugseirerakenduste kontekstis hästi teada, leiame tavaliselt, et nende tunnuste mõõtmine pole sugugi nii lihtne arvestades vajalikku täpsust. Kuna kaasaskantavad fotokaamerad suudavad salvestada üsna suure ruumilahutusega kujutisi, siis sobibki neist alustada. Võrdlusmaterjalina saab kasutada Maa-ameti tehtud aerolidarmõõtmisi, milles laserimpulsside peegelduskohtade kõrgusjaotus metsas kajastab samuti võrastiku läbipaistvust ja katvust. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks COM(2023) 728: selle kinnitamine, mõju ja rakendamine Eestis
Sisu: Euroopa Liidus on välja töötatud ettepanek Euroopa vastupanuvõimeliste metsade seireraamistiku loomiseks, kus eesmärgiks on viia Euroopa metsandusandmed uuele tasemele. Hetkel toimub selle ettepaneku seadusandlik tavamenetlus EL liikmeriikides. Töö analüüsib määruse vajadust (saaks võrrelda ka kehtivuse kaotanud määruse Forest Focus-ga), Eesti seisukohti ning määruse rakendamise võimalikku mõju Eestile.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Küsitlemisetega seotud (sotsioloogiliste) uuringute kaasjuhendamine
Kui mõne lõputöö üheks osaks on inimeste või organisatsioonide küsitlemine (kvalitatiivne või kvantitatiivne uurimisviis, segameetodid) ja andmete hilisem analüüs, siis on soovitav kaasjuhendajaks võtta Meelis Teder.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Rakenduskõrgharidusõpe
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö sisu |
| Valdek Tamme, [email protected] | Puidu kuivatamine | Kuidas kuivatada kiiremini ja efektiivsemalt, ilma lõhede tekketa. Puidukuivatuse simulatsiooni programmiga “TorkSim” abil saaks kuivamispingeid modelleerida. Täpselt ajastatud niisutusimpulsiga oleks võimalik kuivatuse tõmbepingete maksimumi tasandada, Probleem on selles, et hetkel puudub vajalik kuivamispingete maksimumi indikaator, millelt saadud materjali lõhenemise ohu hoiatus lülitaks kuivatusõhu niisutuse õigeaegselt sisse (ja välja). Selleks oleks vajalik välja töötada eraldi andureid, mis oleksid töökindlad kuivatuskambri karmis kliimas kasutamiseks. Kuivatuspingete maksimumi indikaatori eeluuringud oleks otstarbekas teostada EMÜ puiduteaduse laboris. |
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö eesmärk |
| prof. Jüri Olt ja kaasprofessor Olga Liivapuu | Lineaaraktuaatoritel põhineva iseseaduva drooni maandumisplatvormi arendus mehitamata maismaasõidukile | Eesmärk: Projekteerida mehitamata maismaasõidukile paigaldatav drooni maandumisplatvorm, mille horisontaalasendit reguleeritakse automaatselt lineaaraktuaatorite abil. Platvorm peab kompenseerima sõiduki kaldest ja maapinna ebatasasusest tingitud asendimuutusi ning tagama droonile stabiilse ja ohutu maandumispinna. Lahendus peab võimaldama drooni piisavalt täpselt positsioneerida, et seda saaks edaspidi kasutada mehitamata maismaasõiduki väetisepunkri täitmiseks drooni abil. Töö ülesanded: määrata tehnilised nõuded; töötada välja kontseptsioon ja konstruktsioonilahendus; valida sobivad lineaaraktuaatorid; koostada CAD-mudel; teha tugevus- ja kinemaatikaarvutused; võimaluse korral valmistada prototüüp ja seda katsetada. |
| Nooremteadur Armab Pellja | Haagise torsioonvedrustuse modelleerimine SIMPACKis | Eesmärk: Määrata katseliselt torsioonvedrustuse omadused ja koostada nende põhjal SIMPACKi vedrustusmudel. Töö ülesanded: mõõta katseliselt rattakoormuse ja vedrustuse läbipainde seos; määrata vedrustuse jäikuskarakteristik; sisestada vedrustuse omadused SIMPACKi mudelisse; võrrelda simulatsiooni- ja katsetulemusi; hinnata torsioonvedrustuse asukohta koormatud päikesejaama haagisel. Lähteandmed: rattakoormuse ja vedrustuse läbipainde mõõtetulemused; vedrustuse geomeetria ja asukoht; haagise mass, massikese ja massijaotus. Oodatavad tulemused: valideeritud torsioonvedrustuse SIMPACKi mudel; vedrustuse koormuse ja läbipainde karakteristik; hinnang vedrustuse asukohale koormatud haagisel. |
| kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja | Haagise sõidudünaamika simuleerimine ebatasasel teel | Eesmärk: Uurida SIMPACKis mobiilse päikesejaama haagise liikumist erinevate teekonaruste ja sõidukiiruste korral. |
| prof. Jüri Olt ja nooremprof. Yevhen Ihnatiev | Mehitamata maismaasõiduki aku automaatse vahetamise ja laadimise seadme rekonstruktsioon | EMÜ-s ehitatud mehitamata maismaasõiduki aku vahetamise ja laadimise seadme edasiarendamine, lihtsustada olemasolevat konstruktsiooni ja määrata tööparameetrid. Optimeerida seadme parameetreid eesmärgiga lühendada akuvahetusprotsessi ja parandada efektiivsust ning tagada süsteemi töökindlus. Seadme tööalgoritmi koostamine. |
| prof. Jüri Olt ja nooremprof. Yevhen Ihnatiev | Robotjaoturi kaheastmelise täppisjaotusseadme arendus | Robotjaoturi uudse kaheastmelise dosaatori prototüübi, mis sisaldab (soonrull)annustit ja kompressorit. Seadme füüsiline modelleerimine, katsetööde planeerimine, ettevalmistamine, läbiviimine, katseandmete töötlemine ja seadme parameetrite optimeerimine, arvestades energiakulu ning masinaehituslik projekteerimine. |
| ||
| nooremprof. Yevhen Ihnatiev | Mehitamata maismaasõiduki tööseadiste sünkroniseerimine | Analüüsida maismaasõidukite ehk välirobotite tööseadiste sünkroniseerimise meetodeid liikumisel. Töötada välja mudel väliroboti tööseadiste ja pinnase või taimede vastikkusest mõjust, arvestades liikumise parameetreid. Uurida põllundusroboti liikumisparameetrite mõju tehnoloogiliste operatsioonide kvaliteedile ning määrata optimaalsed sünkroniseerimisparameetrid. |
| nooremprof. Yevhen Ihnatiev | Mobiilse energiajaama varutoite süsteemi väljatöötamine | Luua varutoitesüsteem, mis tagab mobiilse energiajaama töökindluse ja katkestusteta töö olukorras, kus põhitoide puudub või tekivad avariilised olukorrad. |
| kaasprof. Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja | Mehitamata maismaasõiduki teenindava energiajaama massijaotuse ja stabiilsuse analüüs | Uurida energiatootmisjaama massikeskme paiknemise mõju stabiilsusele erinevatel teeoludel. Töö hõlmaks nii eksperimentaalseid mõõtmisi kui ka arvutuslikku modelleerimist, pakkudes välja optimaalsed lahendused massi ümberjaotamiseks. |
| kaasprof. Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja | Autonoomse energiatootmisjaama digitaalse kaksiku loomine liikumisdünaamika analüüsiks | Luua simulatsioonimudel (nt MATLAB/Simulink) hooldejaama liikumise ja koormuste hindamiseks. See võimaldaks virtuaalselt testida erinevaid konstruktsioonimuudatusi enne reaalse prototüübi ehitamist. |
| kaasprof. Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja | Keevisliidete töökindluse analüüs lõplike elementide meetodil | Keskenduda energiatootmisjaama alumiiniumraami keevitatud ühenduste mehaanilistele omadustele. FEM-analüüsi abil hinnata pingekontsentratsiooni ja väsimustugevust erinevates koormusolukordades. |
| kaasprof. Olga Liivapuu ja prof. Jüri Olt | Optimaalsete droonilennuplaanide matemaatiline modelleerimine mehitamata maismaasõiduki teenindamiseks maastikul | Töö eesmärgiks on uurida, kuidas koostada robotväeturi teenindamiseks võimalikult tõhus lennuplaan. Probleem seisneb selles, et droonide lennuaeg ja aku kestvus on piiratud, kuid välirobot peab saama liikumise ajal maastikul teenindatud, täpsemalt väliroboti punker granuleeritud puistematerjaliga varustatud. Matemaatiliselt on tegemist optimeerimisülesandega, kus tuleb minimeerida lennutrajektoori pikkust ja pöörete arvu ning tehnoloogilisteks toiminguteks kuluvat aega, tagades samal ajal püstitatud ülesande täitmise. Töö väärtus seisneb selles, et optimaalne lennuplaan võimaldab kiiremat ja kuluefektiivsemat tööd. |
| prof. Jüri Olt ja nooremteadur Tormi Lillerand | Lisaseadme modelleerimine droonile | Töö eesmärgiks on modelleerida droonile seadmestik pakendatud puistelasti haaramiseks, selle fikseerimiseks drooni konteinerisse, lasti teisaldamiseks ette nähtud kohta, täpsemalt autonoomse mehitamata maismaasõidukini, puistematerjali puistamiseks maismaasõiduki punkrisse, tühja pakendi toimetamiseks ette nähtud kohta ning selle kõrvaldamiseks konteinerist. Tegemist on tootearendusliku projektiga. |
| Vanemlektor Kaarel Soots, lektor Heiki Lill | 3D printerite keskne haldamine | |
| kaasprofessor Risto Ilves | Infraheli generaatori prototüüp. | |
| kaasprofessor Risto Ilves | Galvaanilise niiskusanduri elektroodide geomeetria mõju väljundsignaalile. | |
| Roland Allmägi | Väikemootorite koormusstendi väntvõlliasendi anduri adapteri projekt | Projekteerida universaalne(seid) kinnitus(i) paigaldamaks väikemootorite koormusstendis uuritavatele mootoritele optilist väntvõlliasendi andurit. |
| Roland Allmägi | Autode katsestendi (dünostendi) sõiduki gaasipedaaliasendi täiturseade | Projekteerida seade, mis võimaldab erinevatel sõidukitel fikseerida ja sujuvalt muuta gaasipedaali asendit koormuskatsetel. Muutes katsed täpsemaks ja tulemused korratavaks. Seade võib olla nii mehaaniline kui elektrooniline. |
| Roland Allmägi | Oksapurustaja remet RP-150 funktsionaalsuse täiendamine | Lisada traktori jõuvõtuvõllilt käitavale giljotin oksapurustajale täiendavaid funktsioone, mis laiendaks haakeseadme tööriistavalikut ja teeks võimalikuks metsas viia läbi enamik küttepuude peenestamisega seotud töösamme langetatud puust küttepuuni. Töö käigus tuleks projekteerida täiendavad tööseadmed ning seade konstrueerida. |
| Roland Allmägi | Kreissae liikuva terakatte ja lõigatud puu kallutaja projekt | Tekitada mehhanism, kus tera on muidu kaetud, kuid kate avaneb koos lõikelaua-materjali terale lähendamisega. Lisaks võiks olla peale tera vähemalt 50cm pikkune kandepind, et puu ei kukuks kohe maha, kuid lõikelaua tagasi toomisel kallutatakse lõikatud puu ikkagi maha, nii kukub see keerlevast kettast kaugemale ning puud ei kogune lõikepiirkonda |
| operaator Indrek Virro | Kaablistiku projekt elektrilisele mehitamata maismaasõidukile | Valmistada sõiduki kaablistik koos täieliku dokumentatsiooniga |
| Liikumissuuna kaugjuhtimissüsteem elektrilisele mehitamata maismaasõidukile | Arendada liikumissuuna alamsüsteem koos ROSi liidestusega | |
| Teleopereerimissüsteem elektrilisele mehitamata maismaasõidukile | Arendada teleopereerimissüsteem koos ROSi liidestusega | |
| Spektroskoobi automaatmõõtmise rakendus | Arendada automaatmõõtmise rakendus Avantes AvaSpec-Mini MK II spektroskoobile koos ROSi liidestusega | |
| Akuhaldussüsteemi liidestus juhtsüsteemiga | Liidestada sõiduki akujuhtsüsteem ROSil põhineva juhtsüsteemiga | |
| Digikaksiku arendus elektrilises mehitamata maismaasõidukis | Väljatöötada digikaksiku arenduse töövoog sõiduki jaoks | |
| Kaugjuhtimissüsteemi sõidurežiimi alamsüsteem | Arendada sõidurežiimi alamsüsteem, mis võimaldab kaugjuhtimissüsteemiga juhtida sõidusuunda, kiirendust ja pidurdust | |
| Manipulaatori visuaalne joondus taimele | Arendada rakendus, mis võimaldab sõiduki manipulaatoril visuaalselt joonduda taimele täppisväetuse teostamiseks | |
| nooremteadur Tormi Lillerand | 1. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki teleopereerimislahenduse arendus. 2. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veoülekande CAN bus logimissüsteemi arendus. 3. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veojõujaotusüsteemi arendus. 4. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki aku ning veoülekande CAN bus logimisüsteemide liidestamine. 5. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veojõujaotusstrateegia optimeerimine masinõppe abil. 6. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki inertsiaalmõõtesüsteemi liidestamine andmehõivesüsteemiga. | |
Integreeritud õpe
Sobiva lõputöö teema leidmiseks võta palun ühendust vesiehituse ja veekaitse eriala õppejõududegalink opens in new page.
Sobiva lõputöö teema leidmiseks võta palun ühendust maaehituse eriala õppejõududegalink opens in new page.
Magistriõpe
Juhendajad | Juhendajate vastutusvaldkonnad |
Andres Annuk, professor, PhD
| 1. Elektrienergia arbitraaž; 2. taastuvenergia osakaalu suurendamine tarbimises; 3. energia salvestustehnoloogiad; 4. tuule- ja päikeseenergeetika. |
| Eugen Kokin, vanemlektor, DSc | 1. Mõõtmised loomapidamishoonetes; 2. energiakasutuse optimeerimine; 3. mõõtesüsteemide väljatöötamine. |
| Toivo Kabanen, vanemlektor, PhD | 1. Taastuvenergia allikad |
Janar Kalder, vanemlektor, PhD
| 1. Mikrokontrollerite baasil rakendused; 2. elektroonika; 3. programmeerimine, modelleerimine; 4. tarbija elektripaigaldised; 5. energiasalvestus; 6. sagedusturg. |
Mart Hovi, lektor, PhD ja Külli Hovi, energiakasutuse õppetooli hoidja, tehnika ja tehnoloogia õppekava juht, MSc
| 1. Ahjud; 2. vesinik; 3. (soojus)energiaarvutused; 4. tahkekütused; 5. energiasalvestid; 6. katlad, kuivatid; 5. vooluallikad. |
Allan Tooming, lektor, MSc
| 1. Automaatika; 2. automaatjuhtimine; 3. hooneautomaatika; 4. nõrkvoolusüsteemid. |
| Siim Küünal, lektor, PhD NB! Lektor Siim Küünal keskendub sel õppeaastal teemadele, mis haakuvad tema juhendatava doktoritöö teemaga. Eelkõige on need magistritööd. | 1. Energiasalvestustehnoloogiad; 2. taastuvenergeetika; 3. valgustus. |
Jaak Jõgi, õpetaja, MSc
| 1. Elektrotehnika;
|
| Natalja Ajupova, nooremteadur, MSc | 1. Soojuspumbad, soojustehnika |
| Janek Lumi, nooremteadur, MSc | |
| Vahur Põder, AS Tari KVVK grupi juht, PhD. Õpetab õppeaineid TE.0271 Insenerieetika, TE.0315 Ventilatsioon ja küte. Kursuseprojekt, TE.0463 Hoonete ventilatsioon ja energiavarustus. | 1. Ruumide õhuvarustus ja soojusenergia taaskasutus;
|
Kui sul on lõputöö teema olemas siis pöördu vastava valdkonnaga tegeleva õppejõu poole ning kui õppejõuga on läbi räägitud ning kokkulepe lõputöö juhendamiseks olemas siis järgmise sammuna täida lõputöö teema avaldus. Avalduse ja muud lõpetamisega seotud/vajalikud dokumendid leiad siitlink opens in new page. Nii sinu kui ka juhendaja poolt allkirjastatud avaldus saada energiakasutuse õppetooli assistendile Heli Saaremetsale, [email protected].
Juhendaja võib olla ka väljastpoolt Eesti Maaülikooli kuid sellisel juhul peab kaasjuhendaja olema meie ülikoolist.
Kui sul ei ole konkreetset lõputöö teemat aga on mõtteid/ideid, mis valdkonnas tahad lõputööd koostada, pöördu vastava valdkonnaga tegeleva õppejõu poole. Koostöös õppejõuga leia sobiv lahendus ehk siis õppejõu kaasabil sõnasta lõputöö teema ning kirjuta lõputöö teema valimise avaldus.
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö eesmärk |
| Professor Eda Merisalu | Psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas ja töötajate vaimne tervis | |
| Tööstress ja läbipõlemine teenindavates/juhtivates ametites | ||
| Tööohutuse psühholoogilised aspektid | ||
| Kognitiivse töövõime hindamine | ||
| Ergonoomikaliste sekkumiste tõhususe hindamine töökeskkonnas | ||
| Tööõnnetuste kognitiiv-käitumuslik analüüs | ||
Professor Eda Merisalu; külalisteadur Kalev Kuklane | Päästetöötajate kaitseriietuse ergonoomikaline hindamine | |
| Vanemteadur Märt Reinvee | Töökeskkonna füsioloogilise ohuteguri hindamise regulatsiooni parim praktika | |
| Tegumianalüüsi rakendused riskihindamises ja disainis | ||
| Masina riskianalüüsi juhis projekteerijale | ||
| Õppevahendite arendus (teema täpsustub lähtuvalt üliõpilase huvist ja võimetest) | ||
| Õppematerjal ergonoomikalise hindamise meetodite omandamiseks (teema täpsustub) | ||
| Õpetaja Alar Seiler | Tööstusergonoomika | |
| Ettevõtte töökeskkonna ergonoomilisuse hindamine | ||
| Müra ja vibratsioon | ||
| Nooremteadur Epp Mardi | Tööruumi värvitooni mõju kognitiivsele töösooritusele ja tööheaolule | |
| Tööruumi seinte värviküllastuse mõju kognitiivsele töösooritusele ja tööheaolule |
Geodeesia valdkonnas
| Juhendaja(d) | Teema | Töö eesmärk |
| Tarmo Kall | Satelliitaltimeetria aegridade uuring Läänemerel | Töö eesmärk on valideerida meretaseme tõusu mudeleid Läänemere kohta |
| Tarmo Kall | Tartu linna kordusnivelleerimiste põhjal maapinna vajumiste uuring | |
| Tarmo Kall | ESTPOS püsijaamade aegridade võrdlus InSAR aegridadega | |
| Tarmo Kall | Monte Carlo simulatsioon trigonomeetrilise nivelleerimise täpsuse analüüsiks | Töö eesmärk on välja töötada Monte Carlo simulatsioonimeetodil põhinev arvutusmudel, mis võimaldab hinnata trigonomeetrilise nivelleerimise kõrguste täpsust sõltuvalt mõõtmisgeomeetriast (viseerimiskiire pikkus ja kaldenurk) ning instrumendi täpsusparameetritest. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse kõrguste vigade tõenäosusjaotuse ja standardhälbe hindamiseks erinevates mõõtmissituatsioonides. |
| Aive Liibusk | RTK GNSS drooni fotogramm-meetrilise mudeli geomeetriline täpsus | Töö eesmärk on hinnata droonifotogramm-meetrilise mudelie täpsust ja süsteemsi nihkeid võrreldes traditsioonilise geodeetilise mõõdistusega ning analüüsida, millist mõju avaldavad mõõdistustulemuste täpsusele drooni GNSS-positsioneerimine ja kontrollpunktide kasutamine |
| Aive Liibusk | Päikeseaktiivsuse mõju RTK GNSS mõõtmistele | Analüüsida kas ja kui suurt mõju avaldab päikeseaktiivsus RTK GNSS mõõtmistele |
| Aive Liibusk | Eesti geodeesia ajalugu 1940-1990 | Anda ülevaade Eesti geodeesia ajaloost aastatel 1940 kuni 1990. |
| Ene Ilves | Ehitusgeodeetilised tööd ehitusplatsidel | Anda ülevaade ehitusgeodeetilistest töödest ehitusplatsidel ja analüüsida märkimisel ja teostusmõõdistusel esinevaid vigu |
| Ivar Kapsi | Eesti rannikualade absoluutse meretaseme tõusu hindamine GNSS ja veemõõdujaamade andmete ühendamisel | Töö eesmärk on määrata absoluutne meretaseme tõusu kiirus Eesti rannikualadel, kombineerides GNSS-püsijaamade vertikaalse liikumise andmeid ja veemõõdujaamade pikaajalisi meretaseme aegridade trende |
| Harli Jürgenson | SLAM mobiilse laserskaneerimise täpsus | Eesmärk on ruumiandmete efektiivne hõive |
| Harli Jürgenson | Lasermõõtmine RTK GNSS seadmega | Eesmärk on ruumiandmete efektiivne hõive |
Kinnisvara- ja maakorralduse valdkonnas
| Juhendaja(d) | Teema | Töö eesmärk |
| Evelin Jürgenson, Kärt Metsoja | Muldade katmise/ maahõivega seotud teemad uutes kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes | Teha ülevaade, kuidas on muldade katmise ja maahõivega seotud teemasid käsitletud pärast haldusreformi tehtud üldplaneeringutes (kas on otseselt nendel teemadel kirjutatud või ka kaudselt neid teemasid suunatud) |
| Marii Järve | Põllumajandusmaa koondumine ja EL poliitika: ÜPP sekkumised Eestis ja võrdlus teiste EL riikidega | Välja selgitada kuidas ÜPP sekkumised on mõjutanud põllumajandusmaa koondumist Eestis- dokumendianalüüs |
| Marii Järve | Põllumajandustootjate maaomandi koondumine Eestis aastatel 2003–2021 | Välja selgitada põllumajandustootjate maaomandi muutused Eestis aastatel 2003- 2021. Olemas on kinnistusraamatu andmed aastatest 2003- 2021 PRIA tootjate kohta. |
| Birgit Trik | Süsinikuarvestuse roll ja rakendamisvõimalused ruumilises planeerimises Eesti omavalitsuste näitel | Uurida, mil määral ja millisel kujul on süsinikuarvestuse põhimõtted kajastatud Eesti omavalitsuste planeerimisdokumentides ning millised on võimalused nende süsteemsemaks integreerimiseks ruumilisse planeerimisse. Analüüs omavalitsuste arengukavade ja planeeringute sisust, hinnang süsinikuarvestuse rakendamise valmisolekule ning ettepanekud selle sidumiseks planeerimisprotsessidega. |
| Siim Maasikamäe | QGIS plugina MOLUSCE kasutamise võimaluste uurimine | Koostada esmane ülevaade QGIS plugina MOLUSCE kohta |
| Siim Maasikamäe | Linnaliste alade maakasutuse modelleerimine rakkautomaadiga | Koostada antud teema kohta kirjanduse ülevaade |
| Siim Maasikamäe | Nõiutud probleemi juhtumiuuring | Kirjeldada ühe objekti näitel tekkinud probleemide ahelat. |
| Siim Maasikamäe | Kinnisvara arenduste mõju põllumajandusmaa massiivide ruumilistele omadustele | Koostada süsteemne ülevaade iseloomustamaks kinnisvara arenduste mõju põllumajandusmaa kasutamise tingimustele |
| Aki Kadulin | Maakasutusküsimused ÜRO keskkonnastatistikas | Uurida seniseid jõupingutusi ja arenguid, mis puudutavad maakasutust ja keskkonnaarvepidamist. Olemas on rahvusvaheised raamistikud ja kokkuvõtted. |
| Jaana Veskimeister | Linnaruumi mõjud liikumisharjumustele ja/või Liikumisharjumuste mõju linnaruumile | Saab valida kas "ja" või "või" teemana |
| Jaana Veskimeister | Olulise ruumilise mõjuga ehitise (või ka mõne konkreetse suurema tööstuse) mõju piirkonna arengule | Kas mõne ORME või tööstuse näitel |
Metsa ja atmosfääri käsitlevad uurimisteemadlink opens in new pagelink opens in new page
Lisainfo: Dmitrii Krasnov [email protected]
Teema: Metsaökosüsteemi biomassi voogude dünaamika määramine
Sisu: SMEAR jaamas mõõdeti üle 10 aastad biomassi (okkade ja lehede varis) mis liigub puudest mullani. Pikka ajarida lubab kasutada ajaridanalüüs millest saaks järelda kuidas muutub aastasisuline (sesonaalne) ja üle aastane dünaamika ja trendid biomassivoogud mitmed erinevad metsatüübidest Järvseljal.
Lisainfo: Steffen M. Noe [email protected]
Teema: Eesti Maaülikooli linnaku tähelepanuväärsed puittaimed: dendroloogiline inventuur ja ajalooline taust
Sisu: Eesti Maaülikooli linnakus kasvab puid ja põõsaid, mis on istutatud mõne olulise sündmuse tähistamiseks või seotud ülikooli ajaloo ja silmapaistvate isikutega. Seni puudub nende puittaimede kohta terviklik ja allikakriitiliselt kontrollitud ülevaade.
Lõputöö käigus selgitatakse välja linnaku ajaloolise või kultuurilise tähendusega puud ja põõsad, määratakse nende takson, kirjeldatakse asukohta ning hinnatakse peamisi dendromeetrilisi näitajaid ja praegust seisundit. Arhiiviallikate, ülikooli väljaannete, ajakirjanduse, fotokogude ja suuliste mälestuste põhjal uuritakse puittaimede istutamisaega ja päritolu ning nendega seotud inimesi ja sündmusi. Kogutud andmed süstematiseeritakse ja seotakse ülikooli linnaku kaardirakendusega.
Töö tulemusena valmib kontrollitud andmestik, mida saab kasutada linnaku puittaimede tutvustamisel, ajaloolise pärandi talletamisel ning nende edasise hooldamise ja säilitamise kavandamisel. Teema täpne maht ja uurimismeetodid määratakse kindlaks vastavalt üliõpilase õppetasemele.
Sobivus: teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks. Magistritöös eeldatakse põhjalikumat allikakriitilist käsitlust ning puittaimede ajaloolise, dendroloogilise ja säilitamisväärtuse hindamist.
Lisainfo: Ivar Sibul, [email protected]
Teema: Võõrpuuliikide kasv, seisund ja perspektiivsus Eesti Maaülikooli linnakus
Sisu: Eesti Maaülikooli linnakus kasvab mitmeid Eestisse introdutseeritud puu- ja põõsaliike, mille vanus, kasvukäik ning kohanemine kohalike keskkonnatingimustega on erinev. Linnaku puittaimestik võimaldab hinnata, millised võõrpuuliigid on siinsetes tingimustes hästi kohanenud ning milliste liikide kasvatamist piiravad külmakahjustused, põud, haigused, kahjurid või muud kasvukohast tulenevad tegurid.
Lõputöö käigus inventeeritakse linnakus kasvavad võõrpuuliigid, määratakse nende taksonoomiline kuuluvus ja asukoht ning mõõdetakse peamised dendromeetrilised näitajad. Samuti hinnatakse puude elujõulisust, võra ja tüve seisundit, võimalikke kahjustusi ning loodusliku uuenemise esinemist. Saadud tulemusi võrreldakse kirjanduses esitatud andmetega liikide loodusliku levila, ökoloogiliste nõudluste ja külmakindluse kohta.
Töö tulemusena valmib ülevaade Eesti Maaülikooli linnakus kasvavate võõrpuuliikide seisundist ja kohanemisest ning hinnang nende sobivusele haljastuses ja võimalikule perspektiivsusele Eesti muutuvates kliimatingimustes. Kogutud andmed saab siduda linnaku puittaimede kaardirakendusega.
Sobivus: teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks. Magistritöös saab põhjalikumalt võrrelda liikide või päritolurühmade kohanemist ning analüüsida nende kasvatamise perspektiivi kliimamuutuste tingimustes.
Lisainfo: Ivar Sibul, [email protected]
Teema: Erinevate maarjakase meristeemkloonide kasv ja seisund põllu- ning metsamaale rajatud kultuuris Kesk-Eestis
Sisu: Maarjakasekultuure on Eestis rajatud valdavalt endisele põllumajandusmaale, samal ajal kui metsamaal kasvavate kultuuride kohta on senised teadmised piiratud. Kesk-Eestis paikneb erinevate maarjakase meristeemkloonidega rajatud kultuur, mille üks osa kasvab põllumaal ja teine endisel metsamaal. Kultuur vajab kordusmõõtmist, mis võimaldab hinnata nii kloonide kasvuerinevusi kui ka varasema maakasutuse mõju puude arengule.
Lõputöö käigus mõõdetakse puude kõrgus ja rinnasdiameeter ning hinnatakse säilivust, tüve vormi, võra struktuuri, elujõulisust ja võimalikke kahjustusi. Varasemate mõõtmisandmete olemasolul arvutatakse puude kõrguse ja rinnasdiameetri juurdekasv. Tulemuste põhjal võrreldakse meristeemkloonide kasvu ja seisundit põllu- ning metsamaal ning selgitatakse, kas kloonide reaktsioon kasvukohale on erinev.
Töö annab uut teavet maarjakase kloonide kasvuerinevuste ja metsamaale rajatud kultuuride perspektiivsuse kohta.
Sobivus: teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks. Magistritöös eeldatakse põhjalikumat klooni, kasvukoha ja nende koosmõju statistilist analüüsi.
Lisainfo: Ivar Sibul, [email protected]
Teema: Laasimise mõju tüvehaavade kinnikasvamiusele ja puidumädaniku tekkele maarjakasel
Sisu: Maarjakase kasvatamisel kasutatakse laasimist tüve oksavaba osa suurendamiseks ja kvaliteetsema puidu saamiseks. Samal ajal võivad ebasobival ajal või valesti tehtud lõiked põhjustada aeglaselt sulguvaid haavu ning soodustada puidu värvimuutuste ja mädaniku teket. Maarjakase laasimishaavade paranemise ja võimalike mädanikukahjustuste kohta on praktiliseks kasvatamiseks vaja senisest täpsemaid teadmisi.
Lõputöö käigus hinnatakse erineva suuruse ja vanusega laasimishaavade sulgumist ning uuritakse nende seost tüvesiseste puidukahjustustega. Võimaluse korral võrreldakse erineval ajal, erineva jämedusega okste eemaldamisel või erinevaid töövõtteid kasutades laasitud puid. Uuring võib hõlmata tüve väliste tunnuste hindamist, mittepurustavaid uurimismeetodeid ning sobivate proovipuude olemasolul puidu ristlõigete või puurproovide analüüsi.
Töö tulemusena hinnatakse, millised laasimisega seotud tegurid suurendavad puidukahjustuste ohtu, ning koostatakse soovitused maarjakase ohutuks ja eesmärgipäraseks laasimiseks.
Sobivus: teema sobib eelkõige magistritööks, kuid selgelt piiritletud uurimismaterjali korral ka bakalaureusetööks.
Lisainfo: Ivar Sibul, [email protected]
Teema: Harvendusraie mõju maarjakase kasvule ja puidumustri kujunemisele
Sisu: Maarjakase kasvatamisel võib puude kasvuruumi suurendamine parandada nende jämeduskasvu ja lühendada väärtusliku puidu kasvatamiseks vajalikku aega. Samas on vähe uuritud, kuidas puistu tiheduse muutmine ja harvendusraie mõjutavad maarjakasele iseloomuliku puidumustri kujunemist ning selle väljendumist tüve eri osades.
Lõputöö käigus võrreldakse erineva raiakraadiga harvendatud ning võimaluse korral harvendamata maarjakasekultuurides kasvavate puude mõõtmeid, juurdekasvu, võra arengut ja tüve väliseid tunnuseid. Puidumustri hindamiseks analüüsitakse juurdekasvuproove või sobivate proovipuude olemasolul tüve ristlõikeid. Uuritakse, kas harvendamise järel suurenenud jämeduskasv seostub puidumustri esinemise, tugevuse või jaotumisega.
Töö tulemusena hinnatakse harvendusraie sobivust maarjakase jämeduskasvu suunamiseks ning selgitatakse selle võimalikku seost väärtusliku puidumustri kujunemisega.
Sobivus: teema sobib eelkõige magistritööks. Bakalaureusetöös võib keskenduda harvendusraie mõjule maarjakase jämeduskasvule ja võra arengule.
Lisainfo: Ivar Sibul, [email protected]
Teema: Lehekahjurite esinemine ja mõju maarjakasekultuuride kasvule ning seisundile
Sisu: Sarnaselt arukaasikutega on mitmes Eesti maarjakasekultuuris viimastel aastatel esinenud erinevate lehekahjurite põhjustatud putukkahjustusi. Korduv või ulatuslik puude lehestiku hävimine võib vähendada juurdekasvu, nõrgestada puude elujõulisust ja muuta need vastuvõtlikumaks teistele kahjustajatele. Seni puudub terviklik ja detailne ülevaade sellest, millised lehekahjurid maarjakasekultuurides esinevad, kui ulatuslikud on nende kahjustused ning kas kahjustuste tugevus erineb kasvatatavate kloonide vahel või sõltub aastate ilmastikust ja kasvukoha klimaatilistest tingimustest.
Lõputöö käigus määratakse valitud maarjakasekultuurides esinevad olulisemad lehekahjurid ning hinnatakse nende arvukust, kahjustuste iseloomu ja lehestikukao ulatust. Puudel mõõdetakse kõrgus ja rinnasdiameeter ning hinnatakse viimaste aastate juurdekasvu, võra seisundit, elujõulisust ja muid kahjustusi. Võimaluse korral kasutatakse varasemate aastate seire- või mõõtmisandmeid, et selgitada korduvate kahjustuste seost puude kasvu ja üldise seisundiga.
Erinevate meristeemkloonidega rajatud kultuurides võrreldakse kahjustuste esinemist ja intensiivsust kloonide kaupa, et välja selgitada, kas mõned kloonid on lehekahjuritele vähem vastuvõtlikud. Samuti analüüsitakse kahjustuste seoseid kasvuperioodi ilmastiku ja kultuuride kasvukohatingimustega. Lisaks käsitletakse kahjustuste seire, ennetamise ja leevendamise võimalusi ning koostatakse soovitused maarjakasekultuuride kaitseks.
Töö tulemusena saadakse detailne ülevaade maarjakase olulisematest lehekahjuritest, nende kahjustuste ulatusest ja võimalikust mõjust puude kasvule ning üldisele seisundile. Samuti hinnatakse kloonidevahelisi erinevusi ja keskkonnatingimuste võimalikku mõju kahjustuste kujunemisele ning pakutakse välja praktilised võtted kahjustuste varajaseks avastamiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks.
Sobivus: teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks. Magistritöö puhul eeldatakse soovitatavalt vähemalt kahe kasvuperioodi seiret või varasemate aastate andmete kaasamist.
Lisainfo: Ivar Sibul, [email protected]
Teema: Üksikpuu kasv sõltuvalt naaberpuude asukohtadest
Sisu: Eestis on kasutusel puistu kasvu prognoosimiseks puistuelemendi tasemel kasutatavad kasvumudelid. Lõputöö käigus analüüsitakse seni loodud Eesti ja naabermaade mudeleid ja töötatakse välja Eesti tingimustesse sobivad üksiku puu kasvul põhinevad kasvumudelid. Töö jaoks on kasutada eesti metsanduslikelt pikaajalistelt proovialadelt aja jooksul kogutud välimõõtmiste andmeid, kuid vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste käigus kogutud andmeid. Lähtuvalt üliõpilase huvist, praktilisest vajadusest ja olemasolevatest mõõtmisandmetest valitakse modelleerimiseks sobiv takseertunnuste vaheline sõltuvus. Kohe kasutatavaks andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R (võimalik kasutada erinevaid). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Toetus: Teema täitjale on kavandatud teadustöö stipendium, mis on sõltuv õppetasemest.
Lisainfo: Andres Kiviste, [email protected]; Allar Padari, [email protected]; Ahto Kangur, [email protected];
Teema: Üksikpuu kasv sõltuvalt puistu takseertunnustest
Sisu: Eestis on kasutusel puistu kasvu prognoosimiseks puistuelemendi tasemel kasutatavad kasvumudelid. Lõputöö käigus analüüsitakse seni loodud Eesti ja naabermaade mudeleid ning töötatakse välja Eesti tingimustesse sobivad üksiku puu kasvul põhinevad kasvumudelid, mis arvestavad ka puistu tasemel takseertunnustega. Töö jaoks on kasutada eesti metsanduslikelt pikaajalistelt proovialadelt aja jooksul kogutud välimõõtmiste andmeid, kuid vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste käigus kogutud andmeid. Lähtuvalt üliõpilase huvist, praktilisest vajadusest ja olemasolevatest mõõtmisandmetest valitakse modelleerimiseks sobiv takseertunnuste vaheline sõltuvus. Kohe kasutatavaks andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R (võimalik kasutada erinevaid). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Toetus: Teema täitjale on kavandatud teadustöö stipendium, mis sõltuv õppetasemest.
Lisainfo: Andres Kiviste, [email protected]; Allar Padari, [email protected]; Ahto Kangur, [email protected];
Teema: Puistusse puistu rotatsiooni jooksul uute puude lisandumise modeleerimine
Sisu: Eestis ei ole praktikas kasutatavat mudelit üksikpuu juurdekasvu prognoosimiseks uute puude lisandumisel. Lõputöö käigus analüüsitakse seni maailmas kasutusel olevaid mudeleid ning töötatakse välja Eesti tingimustesse sobivad juurdekasvu mudelid, mis arvestavad uue puistuosa lisandumist. Töö jaoks on kasutada eesti metsanduslikelt pikaajalistelt proovialadelt aja jooksul kogutud välimõõtmiste andmeid, kuid vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste käigus kogutud andmeid. Lähtuvalt üliõpilase huvist, praktilisest vajadusest ja olemasolevatest mõõtmisandmetest valitakse modelleerimiseks sobiv takseertunnuste vaheline sõltuvus. Kohe kasutatavaks andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R (võimalik kasutada erinevaid). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Toetus: Teema täitjale on kavandatud teadustöö stipendium, mis sõltuv õppetasemest.
Lisainfo: Andres Kiviste, [email protected]; Allar Padari, [email protected]; Ahto Kangur, [email protected];
Teema: Harvesteri/forvarderi tootlikkuse/kütusekulu uurimine N ettevõtte uuendusraietel/harvendusraietel
Sisu: Puiduvarumisega seonduv teema sobib bakalaureusetööks. Üliõpilasel peab olema juurdepääs konkreetse(te) masina(te) poolt salvestatud infole (nt harvesteri töölehed) ja tahe kogutud andmeid analüüsida. Andmete kogumise aeg näiteks oktoober 2024.- märts 2025, mille alusel saaks analüüsi teha ja töö kokku kirjutada.
Lisainfo: Vahur Kurvits, [email protected]
Teema: N tootja metsamasinad Eestis ja nende kvaliteet
Sisu: 2008.a.- 2012.a. kirjutati rida lõputöid tollal enim esindatud tootjate (John Deere, Komatsu, Logset, Sampo, Metsis jt) toodangu kasutamisest Eestis ja nende riketest. Nüüd oleks aeg vaadata, kuidas masinate olemus ja kvaliteet on ajas muutunud. Andmete hankimise eelduseks sellise töö koostamisel on üliõpilase tahe suhelda metsamasinaesinduste töötajatega. Teema sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Vahur Kurvits, [email protected]
Teema: Mahutabelid
Sisu: Kuna palki (ja ka saematerjali) tuleb importida, siis oleks hea teada erinevate riikide (Eesti vs Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra) ümarpuidu mahutabelite ja mõõtmismetoodikate erinevusi ja sellest tulenevaid vahesid tihumeetrites. Vajalik alustada teiste riikide mahutabelite ja mõõtmismetoodikate otsimisega, seejärel saab hakata erinevusi kaardistama. Näiteks on teada, et osta rootslastelt laevatäis puitu, siis nende mõõtmise järgi saab umbes 10 % jagu mahuga vastu pükse; neid erinevusi oleks vaja täpsustada. Sobib bakatööks, kuid magistritöös vajalik ka sisukam andmeanalüüs.
Lisainfo: Ahto Kangur, [email protected] ja/või Allar Padari, [email protected]
Teema: Ain Eriku Eurojaapani lehise katsekultuuride kasvukäigu uuringud
Sisu: Töö sobib nii bakalaureuse kui magistriastme tudengile. Tutvumine katsealaga, välitööd 2024.
Tudengilt eeldame huvi, täpsust ja kohusetundlikkust, head arvutikasutusoskust; omalt poolt pakume andmete kogumiseks vajalikku väljaõpet ja tuge andmete töötlemisel ning väitekirja kirjutamisel. Stipendiumi võimalus - SA Artur Nilsoni Ülo Eriku nimeline stipendium, mille eesmärk on soodustada tudengi teaduslikku tegevust ja säilitada metsamees Ülo Eriku pärandit.
Lisainfo: Mart Erik ja/või Maris Hordo, [email protected]
Teema: Püsimetsa majandamise ökonoomiline analüüs N maakonna näitel
Sisu: Keskkonnaameti andmete põhjal kaardistatakse ühes maakonnas kolmel viimasel aastal kavandatud valikraied ning tehakse nende valikuline ülevaatus ja inventuur. Empiirilise analüüsi jaoks rajatakse valikraiealadele püsiproovitükid. Kasutada tuleb harvesteride tööfaile.
Inventeerimis- ja raieandmete põhjal arvutatakse puistute majandamise potentsiaalne tasuvus ning võrreldakse tulemusi lageraietele põhinevate stsenaariumidega.
Teema: Süsinikuvoogude kaasamine puistu küpsusvanuse arvutustesse
Sisu: Puistute hinna- ja kasumiküpsus arvutamisel arvestatakse metsa majandamise kulude ja tuluga. Kuna üha enam kõneldakse metsa ökosüsteemiteenustega arvestamise vajadusest, muutub aktuaalsemaks ka küpsusvanuse arvutamise metoodika täiustamine.
Töö eesmärk on arendada küpsusvanuse arvutamise metoodikat, kus lisaks puidutulule võetakse arvesse süsinikuvood ja nende väärtus. Töö aluseks on metsade majandamise süsinikuvoogude kohta tehtud uuringud, EL süsinikukaubanduse reeglid, puistute kasvumudelid. Eelduseks on töö koostaja huvi puistu majandamismudelite, andmetöötluse ja -analüüsi ning arvutitarkvara kasutamise vastu.
Lisainfo: Paavo Kaimre [email protected]
Teema: Tormi ja põua mõju hindamine kuuse kooreüraski levikule aastarõngaanalüüsi / dendrokronoloogia abiga
Sisu: Otsime bakalaureuse tudengit meie uurimisrühmale täienduseks. KIK’i projekti põhieesmärgiks on kaardistada kuuse kooreüraskikollete laienemine ja vaibumine 2016. aasta tormist ja 2018. aasta põuast mõjutatud Lõuna-Eesti range kaitsekorraga looduskaitsealadel (Karula rahvuspark, Otepää looduspark) ja 2016. aasta tormist puutumata Karisöödi looduskaitsealal. Kuna aastarõngad aitavad hinnata kuusepuu tervist ja kasvamist, siis uurime kas see mõjutab ka puude vastuvõtlikust üraski suhtes. Võrdleme elusate ja surnute puude aastarõngaid. Välitööd (puursüdamike võtmine Karisöödi alal) toimuks septembris (2022) umbes nädala aega, täpsed kuupäevad kokkuleppel. Puursüdamike uurimiste jaoks ettevalmistamine, laboritöö ja andmete korraldamine sügisel ning analüüsid ja kokku kirjutamine talvel ja varakevadel. Huvi korral on ka võimalus projekti teiste osade välitöödes osaleda.
Võtke huvi ja lisaküsimuste korral julgelt ühendust: Floor Vodde ([email protected])
Teemaga võib tegeleda nii eesti keeles kui inglise keeles, soovi järgi.
Teema: Valla või maakonna metsade inventeerimine ja seisundi jälgimine satelliitkaugseire abil
Sisu: Suurel territooriumil metsade seisundi pidev seire on praktikas kulutõhusalt tehtav ainult keskmise ruumilahutusega (10-30 m) satelliidipiltide abil, mis katavad igaüks 185-290 km laiuse riba. Töö eesmärgiks on kasutada peamiselt spektri optilises piirkonnas satelliitidelt tehtud ülesvõtteid ja koostada andmebaas uurimisala metsade kohta. Hinnatavate tunnuste arv ja esitusviis (vektorkaart, rasterkaart) lepitakse kokku. Hinnatavateks tunnusteks on näiteks otsus mets-mittemets, metsa kõrgus, tüvemaht, vanus, liigiline koosseis, lehepinnaindeks ja mingil ajavahemikul toimunud muutused. Töös kasutatakse vabavaralisi USA satelliitide Landsat-8&9 skannerite OLI-TIRS ja Euroopa kosmoseprogrammi Copernicus satelliidil Sentinel-2 oleva skanneri MSI ülesvõtteid, olemasolevaid andmebaase ja välivaatlusi. Töö ühe osa moodustab tulemuseks saadud kaartide veahinnangute koostamine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool [email protected] / [email protected]
Teema: Metsade kaugseire rakendused
Sisu: Metsade kaugseire vaba teema. Eeldatakse tudengite enda ideed või probleemipüstitust.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool [email protected] / [email protected]
Teema: Puistute looduslikkuse dünaamika uurimine
Sisu: Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikus on läbi viidud puistute looduslikkuse hindamise kordusinventuurid. Töö eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas on puistute looduslikkus muutunud nii majandatavates kui ka mittemajandatavates puistutes. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, [email protected]
Teema: Metsade looduslikkuse taastamise katsete tulemuslikkuse hindamine
Sisu: 2005. aastal viidi läbi seitsmel kaitsealal Eestis metsade looduslikkuse taastamise katsed (häilude tekitamine, surnud ja lamapuidu tekitamine, häilud koos ülepõletamisega ja kontrollalad). 2023. aastal viidi läbi puistu-, soontaimede, sammalde, samblike, putukate ja torikuliste seire. Töö eesmärgiks on uurida tehtud katsete tulemuslikkust: kas on käivitunud surnud puidu voog, kas liikide arv ja mitmekesisus on muutunud, kas on tekkinud looduslik uuendus jne. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, [email protected]
Teema: Puutüvede läbimõõdu mõõtmine
Sisu: Tuleb mõõta puutüvesid nii klupiga kui ümbermõõdulindiga. Eesmärgiks on uurida mõõtmisvigu ja meetodite erinevusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Puutüvede kuju automaatne eristamine maapealse laserskanneri andmestikust
Sisu: Kolmemõõtmelisest punktiparvest, mis on saadud maapealse laserskanneriga, on vaja eristada puutüved. Esialgu manuaalselt ja seejärel proovida automaatseid meetodeid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Metsa hooldusraie vajaduse hindamine aerolidari andmete põhjal
Sisu: Lennukilt tehtud laserskanneerimine annab andmed puistu kõrguse ning võrastiku tiheduse ja võrade pikkuse kohta. Need tunnused on informatiivsed hooldusraiete planeerimiseks. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Muutuste tuvastamine metsas aerolidari andmete põhjal
Sisu: Korduvalt tehtud laserskanneerimine salvestab metsa võrastiku struktuuri. Kahe mõõtmise võrdlemisel saame leida kõrguse kasvu ja ka väljalangemise. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Üksikpuude tuvastamine suure punktitihedusega aerolidari andmetest
Sisu: Kui meil on metsa kohal tehtud laserskaneerimisega saadud andmestik tihedusega 100 ja rohkem punkti ruutmeetrile, siis see võimaldab juba üksikuid puid tuvastada. Eesmärk on jõuda automaatsete meetoditeni. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Puistute liigilise koosseisu hindamine multispektraalsetelt satelliidipiltidelt
Sisu: Masinõppe meetodite abil tuleb koostada puistu koosseisu prognoosid. Sisendiks on metsaregistri andmed ja multispektraalsed satelliidipildid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Häiringute tuvastamine Eesti metsades Sentinel-2 MSI ja Landsat-8 OLI piltidelt
Sisu: Pildipaaride võrdlemise abil tuleb uurida häiringute (põud, seenhaigused, torm, harvendusraied jm) kaardistamise võimalusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endisel põllumajandusmaal kasvavates lehtpuuistandikes
Sisu: Töö eesmärgiks on iseloomustada lehtpuuistandike taimestiku liigirikkust ning hinnata, kui palju aega kulub metsataimestiku väljakujunemiseks ja millised tegurid seda protsessi enim mõjutavad. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, [email protected]
Teema: Turberaie mõju metsa alustaimestikule
Sisu: Töö eesmärgiks on hinnata turberaiete mõjusid okasmetsade liigirikkusele ja liigilisele koosseisule, analüüsides raie-järgseid muutusi puhma-rohu- ja samblarindes. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, [email protected]
Teema: Jääksoo metsastamine toitainerikka puutuhaga - mõju turba keemilistele omadustele ja puude kasvule
Sisu: Mõned nädalad peale jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10, 15 ja/või 20 t/ha) hoogustub oluliselt istutatud puude kasv tänu toitainete lisandumisele jääkturbalasundi pealmisesse kihti.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) või Tootsi (Pärnu mk) jääksoodes määratakse peale turbasse puutuha segamist toimunud muutused turba keemias (pH, erinevate makrotoitainete sisaldus (NPK Ca Mg), mikroelementide sisaldus) ja puude kasvus (arukask, sanglepp, harilik mänd ja/või harilik kuusk). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Puu- ja põlevkivituha mõju seemikute kasvule ammendatud freesturbaväljadel
Sisu: Puhatu jääksoo (Ida-Viru mk), kus turba kaevandamine lõpetati üle 30 aasta tagasi, on siiani suures osas taimestumata. Esmakordselt kogu maailmas alustati 2011. aastal Puhatus segutuha (puu- ja põlevkivituhk) katsetustega, et parandada seemikute kasvutingimusi Puhatu jääksoo metsastamisel. Tänaseks on katsetatud erinevate segutuha kogustega ja tulemused näitavad, et oluliselt hoogustub nii arukase kui ka hariliku männi ja hariliku kuuse seemikute kasv.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) jääksoos mõõdetakse istutatud katsepuude (arukask, harilik mänd ja/või harilik kuusk) kõrgus- ja jämeduskasvu ning jääkturbalasundi keemiliste omaduste (pH, erinevate makrotoitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm) muutused ajas. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Toitainerikka puutuha mõju jääksoo taastaimestumisele
Sisu: Mõned nädalad peale jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10, 15 ja/või 20 t/ha) hoogustub oluliselt mitte ainult istutatud puude kasv vaid ka taimkatte tekkimine: lisaks arvukatele soontaimeliikidele asustavad tuhaga töödeldud alad raba-karusammal ja harilik punaharjak ning isegi kolmanda kategooria kaitsealune käpaline - soo-neiuvaip.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Tootsi (Pärnu mk) jääksoodes määratakse peale turbasse puutuha segamist tekkinud taimkatte liigirikkus ja katvus ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Puistu ehituse ja kasvumudelite täiustamine
Sisu: Metsa proovitükkidelt on juba pika aja jooksul kogutud suures mahus välimõõtmisi, mida saab kasutada nii puu kui ka puistu dendromeetriliste mudelite arendamiseks. Vastavalt üliõpilase huvile, praktilisele vajadusele ja olemasolevatele mõõtmisandmetele valitakse modelleerimiseks teatud takseertunnuste vaheline sõltuvus. Olemasolevatel andmestikel või vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste andmestikel analüüsitakse seni loodud Eesti ja naabermaade mudeleid ning koostatakse uusi. Andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Andres Kiviste, [email protected]
Teema: Metsaga alad, nende pindala ning metsaga alade pindala muutus ühes Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga mõnes Läti maakonnas ja / või Venemaa Pihkva või Leningradi oblasti rajoonis
Sisu: Ajutiselt metsata alad tekivad lageraiete, vähem tormimurdude, põlengute ja teiste kahjustuste tagajärjel. Aja möödudes ajutiselt metsata alad metsastuvad. Metsaga alasid lisandub eeskätt varasemalt põllumajanduslikus kasutuses olnud, kuid kaasajaks kasutusest välja jäänud põllumaade metsastumise tulemusena. Lõputöös käsitletakse metsaga alasid ning neil aladel viimastel aastakümnetel toimunud muutusi mõnes valitud Eesti maakonnas. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistriastme lõputööks.
Lisainfo: Urmas Peterson, [email protected] ; [email protected]
Teema: Rannaroostikud Eesti suurjärvede või Läänemere rannikul
Sisu: Eesti suurjärvede, Võrtsjärve ja Peipsi järve, samuti Läänemere Eesti rannikul on viimastel aastakümnetel olnud valdavaks tendentsiks peamiselt pilliroost koosnevate rannaroostiku lappide laienemine. Rannaroostike seire kuulub Eesti keskkonnaseire programmi. Seiret tehakse satelliidipiltidelt. Teema sobib lõputööks loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Lõputöö võib käsitleda kas ühe Eesti suurjärve - Võrtsjärve või Peipsi järve, Hiiumaa, Saaremaa, Mandri-Eesti Pärnumaa, Läänemaa, Harjumaa või Lääne-Virumaa rannikute roostikke. Lõputööga selgitatakse, millega tuleb roostike seirel satelliidipiltidelt arvestada, et saadud tulemus oleks roostike aegrea kirjeldamisel võimalikult täpne.
Lisainfo: Urmas Peterson, [email protected]; [email protected]
Teema: Kevadised künnipinnad ja põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud endiste põllumaade metsastumine valitud Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga Lätis või Venemaal
Sisu: Nn. kevadised künnipinnad, põllu-alad, millele külvatakse suviviljad, on muudest põllumajandusliku maa kasutamise lappidest maikuus pildistatud satelliidipiltidel eristatavad. Talvel lausalise lukikattega oludes pildistatud piltidel on valgest lumepinnast tumedamate lappidena eristatavad puude ja põõsastega alad. Juhul kui niisugused tumedad lapid on kunagisel põllumajandusmaal, on tegemist põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud ja metsastuma hakanud aladega. Aja jooksul maakattes toimunud muutusi on mõeldav hinnata mõne valitud Eesti maakonna piires. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib lõputööks nii metsanduse kui loodusvarade kasutamise ja kaitse erialadel.
Lisainfo: Urmas Peterson, [email protected] ; [email protected]
Teema: Metsa-atmosfääri gaasivahetuse dünaamika uurimine
Sisu: Metsaökosüsteem vahetab atmosfääriga süsinik (CO2, metaan) ja veeaur (H2O) fotosünteesi protsessi kaudu. Lisaks on mõõdetud nii nimetatud reaktiivsed jälggaasid (osoon, lämmastikoksiidid, ning vääveldioksiid). SMEAR jaama andmestik ulatab 2015. aastast 2021. aastani ja kogub edaspidi. Eesmärk on saada ülevaatuslik diagramme, kus on nähtav pikema perioodi gaaside dünaamiline päeva muutused poole tunnise täpsusega. Sobib bakalaureusetööks. On võimalik magistritööks edasi areneda.
Lisainfo: Steffen Noe, [email protected]
Teema: Metsaökosüsteemi-atmosfääri gaasi kontsentratiooniprofiilid ja voogud uurimine
Sisu: SMEAR jaam mõõdab 30 meetrist 110 meetrini nii kasvuhoone gaaside ning teiste heitgaaside kontsentratsioonid. Eesmärk on kasutada mastiandmeid, et gaaside voogud metsaökosüsteemiga modelleerida ja võrrelda Eddy kovariatsiooni metoodikaga. Töö sobiks magistri- ja bakalaureusetööks.
Lisainfo: Steffen Noe, [email protected]
Teema: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas
Sisu: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas. Konkurentsi mõjutavad tegurid, Eesti koht vastava puidutoote Euroopa või maailma puiduturul. Täpsem teema tuleb eelnevalt kokku leppida õppejõuga. Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju rahvusvahelistele puiduturgudele ja puidukaubandusele
Sisu: Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju metsapoliitikale
Sisu: Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Metsa- ja puidusektoris tegutseva N ettevõtte majandustegevuse ja tema peamiste konkurentide tegevusvaldkonna analüüs
Sisu: Üliõpilasel peab omal olema juurdepääs ettevõtte andmetele. Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Innovatsioon mingis metsa- ja puidusektori spetsiifilises valdkonnas
Sisu: Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Kliimatark metsandus. Ülevaade kliimatarga metsandusega seotud erinevatest uurimisprojektidest Eestis.
Sisu: Ülevaade kliimatargast metsandusest (Climate-Smart Forestry) ja selle valdkonna peamistest uurimisprobleemidest. Seejärel ülevaade erinevatest Eestis läbi viidud uurimisprojektidest, mida otseselt või kaudselt võiks seostada kliimatarga metsandusega. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Tavade ja praktikate muutused metsanduses
Sisu: Tehnoloogias ja ühiskonnas toimuvad muutused, huvigruppide aktiveerumine ning viimase aja muudatused metsanduse juhtimises ning kliimamuutuste leevendamisega seotud tulevikumuutused – kõik need mõjutavad metsandusega seotud paradigmasid ja seeläbi metsanduspraktikat ning metsameeste arvamusi ja emotsioone. Millised on olnud olulisemad praktilise metsandusega seotud tavade ja praktikate muutused viimase 30. aasta jooksul? Kuidas toimub teadmiste ülekandmine erinevate põlvkondade metsameeste vahel ning milliseid teadmisi ja haridust tulevikus vaja läheb?
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Kasvava puu tüve kuju analüüs maapealse laserskanneri mõõtmisandmete põhjal
Sisu: Metsatakseerimisel mõõdetakse puutüvede läbimõõdud tavaliselt 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Tüveläbimõõt (rinnasdiameeter) on põhiline takseertunnus. Puu tüve mahu arvutamiseks kasutatakse mudeleid, mille sisendiks on puu kõrgus, rinnasläbimõõt ning tüve kuju kirjeldav vormiarv. Laserskannerid on võimelised looma ruumist andmestiku, mis võimaldab puutüvede läbimõõtusid saada ka maapinnast oluliselt kõrgemalt ja seega saaks ka täpsemini puu tüvede mahtu arvutada. Töö eesmärgiks on kolmemõõtmelistest punktipilvedest puude tüveläbimõõtude ning mahtude arvutamise võimaluste uurimine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Võrastiku läbipaistvuse mõõtmine ja erinevate meetodite võrdlus
Sisu: Puude võrad ja puistu võrastik asuvad maapinnast kõrgemal ning varjutavad puistu alla jäävat maapinda ja samuti ka puude tüvesid. Samas annab võrastiku struktuur ja eriti võrastiku suhteline läbipaistvus äärmiselt olulist infot puistu ja üldse metsa omaduste kohta. Kuigi võrastiku liituse ning läbipaistvuse tähtsus on eriti just kaugseirerakenduste kontekstis hästi teada, leiame tavaliselt, et nende tunnuste mõõtmine pole sugugi nii lihtne arvestades vajalikku täpsust. Kuna kaasaskantavad fotokaamerad suudavad salvestada üsna suure ruumilahutusega kujutisi, siis sobibki neist alustada. Võrdlusmaterjalina saab kasutada Maa-ameti tehtud aerolidarmõõtmisi, milles laserimpulsside peegelduskohtade kõrgusjaotus metsas kajastab samuti võrastiku läbipaistvust ja katvust. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks COM(2023) 728: selle kinnitamine, mõju ja rakendamine Eestis
Sisu: Euroopa Liidus on välja töötatud ettepanek Euroopa vastupanuvõimeliste metsade seireraamistiku loomiseks, kus eesmärgiks on viia Euroopa metsandusandmed uuele tasemele. Hetkel toimub selle ettepaneku seadusandlik tavamenetlus EL liikmeriikides. Töö analüüsib määruse vajadust (saaks võrrelda ka kehtivuse kaotanud määruse Forest Focus-ga), Eesti seisukohti ning määruse rakendamise võimalikku mõju Eestile.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Küsitlemisetega seotud (sotsioloogiliste) uuringute kaasjuhendamine
Kui mõne lõputöö üheks osaks on inimeste või organisatsioonide küsitlemine (kvalitatiivne või kvantitatiivne uurimisviis, segameetodid) ja andmete hilisem analüüs, siis on soovitav kaasjuhendajaks võtta Meelis Teder.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Termo-hüdro-mehaaniliselt tihendatud puidu mehaanilised omadused
Sisu: Töö sisuks on uurida mehaaniliste omaduste muutumist tihendamise tulemusel. Katsekehad on must lepp, hall lepp jt, mida surutakse kõrgendatud niiskega kuumpressiga erinevatel survetel. Kontroll ja tihendatud katsekehadel mõõdetakse niiskussisaldus, paksuse muutus, paindetugevus (sh leitakse arvutuslikult elastsusmoodul), survetugevus ja kõvadus.
Lisainfo: Risto Nahksepp [email protected] ja Kaido Siimon [email protected]
Teema: Harvesteri/forvarderi tootlikkuse/kütusekulu uurimine N ettevõtte uuendusraietel/harvendusraietel
Sisu: Puiduvarumisega seonduv teema sobib bakalaureusetööks. Üliõpilasel peab olema juurdepääs konkreetse(te) masina(te) poolt salvestatud infole (nt harvesteri töölehed) ja tahe kogutud andmeid analüüsida.
Lisainfo: Vahur Kurvits, [email protected]
Teema: N tootja metsamasinad Eestis ja nende kvaliteet
Sisu: 2008.a.- 2012.a. kirjutati rida lõputöid tollal enim esindatud tootjate (John Deere, Komatsu, Logset, Sampo, Metsis jt) toodangu kasutamisest Eestis ja nende riketest. Nüüd oleks aeg vaadata, kuidas masinate olemus ja kvaliteet on ajas muutunud. Andmete hankimise eelduseks sellise töö koostamisel on üliõpilase tahe suhelda metsamasinaesinduste töötajatega. Teema sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Vahur Kurvits, [email protected]
Teema: Mahutabelid
Sisu: Kuna palki (ja ka saematerjali) tuleb importida, siis oleks hea teada erinevate riikide (Eesti vs Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra) ümarpuidu mahutabelite ja mõõtmismetoodikate erinevusi ja sellest tulenevaid vahesid tihumeetrites. Vajalik alustada teiste riikide mahutabelite ja mõõtmismetoodikate otsimisega, seejärel saab hakata erinevusi kaardistama. Näiteks on teada, et osta rootslastelt laevatäis puitu, siis nende mõõtmise järgi saab umbes 10 % jagu mahuga vastu pükse; neid erinevusi oleks vaja täpsustada. Sobib bakatööks, kuid magistritöös vajalik ka sisukam andmeanalüüs.
Lisainfo: Ahto Kangur, [email protected] ja/või Allar Padari, [email protected]
Teema: Püsimetsa majandamise ökonoomiline analüüs N maakonna näitel
Sisu: Keskkonnaameti andmete põhjal kaardistatakse ühes maakonnas kolmel viimasel aastal kavandatud valikraied ning tehakse nende valikuline ülevaatus ja inventuur. Empiirilise analüüsi jaoks rajatakse valikraiealadele püsiproovitükid. Kasutada tuleb harvesteride tööfaile.
Inventeerimis- ja raieandmete põhjal arvutatakse puistute majandamise potentsiaalne tasuvus ning võrreldakse tulemusi lageraietele põhinevate stsenaariumidega.
Teema: RMK metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimise efektiivsus
Sisu: Töö eesmärk on anda pindalapõhine ökonoomiline hinnang olemasolevate kuivendussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutööde maksumuse kohta RMK metsades. Hinnatakse korrastatud kraavivõrgu mõju puidu kokkuveokuludele ja seeläbi kuivendussüsteemide hooldamise ökonoomilist efektiivsust. Võrdlev ökonoomiline analüüs teostatakse kahe kuni kolme RMK kuivendusobjekti empiiriliste andmete (tehtud kulud ja investeeringud versus puistute juurdekasv) põhjal.
Lisainfo: Paavo Kaimre [email protected]
Teema: Tormi ja põua mõju hindamine kuuse kooreüraski levikule aastarõngaanalüüsi / dendrokronoloogia abiga
Sisu: Otsime bakalaureuse tudengit meie uurimisrühmale täienduseks. KIK’i projekti põhieesmärgiks on kaardistada kuuse kooreüraskikollete laienemine ja vaibumine 2016. aasta tormist ja 2018. aasta põuast mõjutatud Lõuna-Eesti range kaitsekorraga looduskaitsealadel (Karula rahvuspark, Otepää looduspark) ja 2016. aasta tormist puutumata Karisöödi looduskaitsealal. Kuna aastarõngad aitavad hinnata kuusepuu tervist ja kasvamist, siis uurime kas see mõjutab ka puude vastuvõtlikust üraski suhtes. Võrdleme elusate ja surnute puude aastarõngaid. Välitööd (puursüdamike võtmine Karisöödi alal) toimuks septembris (2022) umbes nädala aega, täpsed kuupäevad kokkuleppel. Puursüdamike uurimiste jaoks ettevalmistamine, laboritöö ja andmete korraldamine sügisel ning analüüsid ja kokku kirjutamine talvel ja varakevadel. Huvi korral on ka võimalus projekti teiste osade välitöödes osaleda.
Võtke huvi ja lisaküsimuste korral julgelt ühendust: Floor Vodde ([email protected])
Teemaga võib tegeleda nii eesti keeles kui inglise keeles, soovi järgi.
Teema: Valla või maakonna metsade inventeerimine ja seisundi jälgimine satelliitkaugseire abil
Sisu: Suurel territooriumil metsade seisundi pidev seire on praktikas kulutõhusalt tehtav ainult keskmise ruumilahutusega (10-30 m) satelliidipiltide abil, mis katavad igaüks 185-290 km laiuse riba. Töö eesmärgiks on kasutada peamiselt spektri optilises piirkonnas satelliitidelt tehtud ülesvõtteid ja koostada andmebaas uurimisala metsade kohta. Hinnatavate tunnuste arv ja esitusviis (vektorkaart, rasterkaart) lepitakse kokku. Hinnatavateks tunnusteks on näiteks otsus mets-mittemets, metsa kõrgus, tüvemaht, vanus, liigiline koosseis, lehepinnaindeks ja mingil ajavahemikul toimunud muutused. Töös kasutatakse vabavaralisi USA satelliitide Landsat-8&9 skannerite OLI-TIRS ja Euroopa kosmoseprogrammi Copernicus satelliidil Sentinel-2 oleva skanneri MSI ülesvõtteid, olemasolevaid andmebaase ja välivaatlusi. Töö ühe osa moodustab tulemuseks saadud kaartide veahinnangute koostamine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool [email protected] / [email protected]
Teema: Metsade kaugseire rakendused
Sisu: Metsade kaugseire vaba teema. Eeldatakse tudengite enda ideed või probleemipüstitust.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool [email protected] / [email protected]
Teema: Puistute looduslikkuse dünaamika uurimine
Sisu: Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikus on läbi viidud puistute looduslikkuse hindamise kordusinventuurid. Töö eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas on puistute looduslikkus muutunud nii majandatavates kui ka mittemajandatavates puistutes. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, [email protected]
Teema: Metsade looduslikkuse taastamise katsete tulemuslikkuse hindamine
Sisu: 2005. aastal viidi läbi seitsmel kaitsealal Eestis metsade looduslikkuse taastamise katsed (häilude tekitamine, surnud ja lamapuidu tekitamine, häilud koos ülepõletamisega ja kontrollalad). 2023. aastal viidi läbi puistu-, soontaimede, sammalde, samblike, putukate ja torikuliste seire. Töö eesmärgiks on uurida tehtud katsete tulemuslikkust: kas on käivitunud surnud puidu voog, kas liikide arv ja mitmekesisus on muutunud, kas on tekkinud looduslik uuendus jne. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, [email protected]
Teema: Puutüvede läbimõõdu mõõtmine
Sisu: Tuleb mõõta puutüvesid nii klupiga kui ümbermõõdulindiga. Eesmärgiks on uurida mõõtmisvigu ja meetodite erinevusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Puutüvede kuju automaatne eristamine maapealse laserskanneri andmestikust
Sisu: Kolmemõõtmelisest punktiparvest, mis on saadud maapealse laserskanneriga, on vaja eristada puutüved. Esialgu manuaalselt ja seejärel proovida automaatseid meetodeid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Metsa hooldusraie vajaduse hindamine aerolidari andmete põhjal
Sisu: Lennukilt tehtud laserskanneerimine annab andmed puistu kõrguse ning võrastiku tiheduse ja võrade pikkuse kohta. Need tunnused on informatiivsed hooldusraiete planeerimiseks. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Muutuste tuvastamine metsas aerolidari andmete põhjal
Sisu: Korduvalt tehtud laserskanneerimine salvestab metsa võrastiku struktuuri. Kahe mõõtmise võrdlemisel saame leida kõrguse kasvu ja ka väljalangemise. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Üksikpuude tuvastamine suure punktitihedusega aerolidari andmetest
Sisu: Kui meil on metsa kohal tehtud laserskaneerimisega saadud andmestik tihedusega 100 ja rohkem punkti ruutmeetrile, siis see võimaldab juba üksikuid puid tuvastada. Eesmärk on jõuda automaatsete meetoditeni. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Puistute liigilise koosseisu hindamine multispektraalsetelt satelliidipiltidelt
Sisu: Masinõppe meetodite abil tuleb koostada puistu koosseisu prognoosid. Sisendiks on metsaregistri andmed ja multispektraalsed satelliidipildid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Häiringute tuvastamine Eesti metsades Sentinel-2 MSI ja Landsat-8 OLI piltidelt
Sisu: Pildipaaride võrdlemise abil tuleb uurida häiringute (põud, seenhaigused, torm, harvendusraied jm) kaardistamise võimalusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endisel põllumajandusmaal kasvavates lehtpuuistandikes
Sisu: Töö eesmärgiks on iseloomustada lehtpuuistandike taimestiku liigirikkust ning hinnata, kui palju aega kulub metsataimestiku väljakujunemiseks ja millised tegurid seda protsessi enim mõjutavad. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, [email protected]
Teema: Turberaie mõju metsa alustaimestikule
Sisu: Töö eesmärgiks on hinnata turberaiete mõjusid okasmetsade liigirikkusele ja liigilisele koosseisule, analüüsides raie-järgseid muutusi puhma-rohu- ja samblarindes. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, [email protected]
Teema: Toitainerikka puutuha mõju Puhatu jääksoo taastaimestumisele
Sisu: Mõned nädalad peale jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10 ja 15 t/ha) hoogustub oluliselt mitte ainult istutatud puude kasv vaid ka taimkatte tekkimine: lisaks arvukatele soontaimeliikidele asustavad tuhaga töödeldud alad raba-karusammal ja harilik punaharjak ning isegi kolmanda kategooria kaitsealune käpaline soo-neiuvaip.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) jääksoodes määratakse peale turbasse puutuha segamist tekkinud taimkatte liigirikkus ja katvus ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Ammendatud freesturbaväljade metsastamine: jäätmena tekkiva puutuha mõju puude biomassi formeerumisele
Sisu: Turbaväljad, kus kaevandamine on lõpetatud ja mis on siiani taimestumata, on ühed suurimad CO2 emissiooni allikad Eestis. Mõned nädalad peale ammendatud freesturbavälja ehk jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10, 15 ja 20 t/ha) hoogustub oluliselt istutatud puude (arukask, harilik mänd, harilik kuusk) kasv ja biomassi formeerumine, mille tulemusel seotakse oluline kogus süsinikku.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) ja/või Pindi (Võru mk) jääksoodes kogutakse biomassi proovid puutuhaga töödeldud katsealadelt ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Puu- ja põlevkivituha mõju seemikute kasvule ammendatud freesturbaväljadel
Sisu: Puhatu jääksoo (Ida-Viru mk), kus turba kaevandamine lõpetati üle 30 aasta tagasi, on siiani suures osas taimestumata. Esmakordselt kogu maailmas alustati 2011. aastal Puhatus segutuha (puu- ja põlevkivituhk) katsetustega, et parandada seemikute kasvutingimusi Puhatu jääksoo metsastamisel. Tänaseks on katsetatud erinevate segutuha kogustega ja tulemused näitavad, et oluliselt hoogustub nii arukase kui ka hariliku männi ja hariliku kuuse seemikute kasv.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) jääksoos mõõdetakse istutatud katsepuude (arukas, harilik mänd ja/või harilik kuusk) kõrgus- ja jämeduskasv ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Puistu ehituse ja kasvumudelite täiustamine
Sisu: Metsa proovitükkidelt on juba pika aja jooksul kogutud suures mahus välimõõtmisi, mida saab kasutada nii puu kui ka puistu dendromeetriliste mudelite arendamiseks. Vastavalt üliõpilase huvile, praktilisele vajadusele ja olemasolevatele mõõtmisandmetele valitakse modelleerimiseks teatud takseertunnuste vaheline sõltuvus. Olemasolevatel andmestikel või vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste andmestikel analüüsitakse seni loodud Eesti ja naabermaade mudeleid ning koostatakse uusi. Andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Andres Kiviste, [email protected]
Teema: Metsaga alad, nende pindala ning metsaga alade pindala muutus ühes Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga mõnes Läti maakonnas ja / või Venemaa Pihkva või Leningradi oblasti rajoonis
Sisu: Ajutiselt metsata alad tekivad lageraiete, vähem tormimurdude, põlengute ja teiste kahjustuste tagajärjel. Aja möödudes ajutiselt metsata alad metsastuvad. Metsaga alasid lisandub eeskätt varasemalt põllumajanduslikus kasutuses olnud, kuid kaasajaks kasutusest välja jäänud põllumaade metsastumise tulemusena. Lõputöös käsitletakse metsaga alasid ning neil aladel viimastel aastakümnetel toimunud muutusi mõnes valitud Eesti maakonnas. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistriastme lõputööks.
Lisainfo: Urmas Peterson, [email protected] ; [email protected]
Teema: Rannaroostikud Eesti suurjärvede või Läänemere rannikul
Sisu: Eesti suurjärvede, Võrtsjärve ja Peipsi järve, samuti Läänemere Eesti rannikul on viimastel aastakümnetel olnud valdavaks tendentsiks peamiselt pilliroost koosnevate rannaroostiku lappide laienemine. Rannaroostike seire kuulub Eesti keskkonnaseire programmi. Seiret tehakse satelliidipiltidelt. Teema sobib lõputööks loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Lõputöö võib käsitleda kas ühe Eesti suurjärve - Võrtsjärve või Peipsi järve, Hiiumaa, Saaremaa, Mandri-Eesti Pärnumaa, Läänemaa, Harjumaa või Lääne-Virumaa rannikute roostikke. Lõputööga selgitatakse, millega tuleb roostike seirel satelliidipiltidelt arvestada, et saadud tulemus oleks roostike aegrea kirjeldamisel võimalikult täpne.
Lisainfo: Urmas Peterson, [email protected]; [email protected]
Teema: Kevadised künnipinnad ja põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud endiste põllumaade metsastumine valitud Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga Lätis või Venemaal
Sisu: Nn. kevadised künnipinnad, põllu-alad, millele külvatakse suviviljad, on muudest põllumajandusliku maa kasutamise lappidest maikuus pildistatud satelliidipiltidel eristatavad. Talvel lausalise lukikattega oludes pildistatud piltidel on valgest lumepinnast tumedamate lappidena eristatavad puude ja põõsastega alad. Juhul kui niisugused tumedad lapid on kunagisel põllumajandusmaal, on tegemist põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud ja metsastuma hakanud aladega. Aja jooksul maakattes toimunud muutusi on mõeldav hinnata mõne valitud Eesti maakonna piires. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib lõputööks nii metsanduse kui loodusvarade kasutamise ja kaitse erialadel.
Lisainfo: Urmas Peterson, [email protected] ; [email protected]
Teema: Metsa-atmosfääri gaasivahetuse dünaamika uurimine
Sisu: Metsaökosüsteem vahetab atmosfääriga süsinik (CO2, metaan) ja veeaur (H2O) fotosünteesi protsessi kaudu. Lisaks on mõõdetud nii nimetatud reaktiivsed jälggaasid (osoon, lämmastikoksiidid, ning vääveldioksiid). SMEAR jaama andmestik ulatab 2015. aastast 2021. aastani ja kogub edaspidi. Eesmärk on saada ülevaatuslik diagramme, kus on nähtav pikema perioodi gaaside dünaamiline päeva muutused poole tunnise täpsusega. Sobib bakalaureusetööks. On võimalik magistritööks edasi areneda.
Lisainfo: Steffen Noe, [email protected]
Teema: Metsaökosüsteemi-atmosfääri gaasi kontsentratiooniprofiilid ja voogud uurimine
Sisu: SMEAR jaam mõõdab 30 meetrist 110 meetrini nii kasvuhoone gaaside ning teiste heitgaaside kontsentratsioonid. Eesmärk on kasutada mastiandmeid, et gaaside voogud metsaökosüsteemiga modelleerida ja võrrelda Eddy kovariatsiooni metoodikaga. Töö sobiks magistri- ja bakalaureusetööks.
Lisainfo: Steffen Noe, [email protected]
Teema: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas
Sisu: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas. Konkurentsi mõjutavad tegurid, Eesti koht vastava puidutoote Euroopa või maailma puiduturul. Täpsem teema tuleb eelnevalt kokku leppida õppejõuga. Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju rahvusvahelistele puiduturgudele ja puidukaubandusele
Sisu: Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju metsapoliitikale
Sisu: Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Metsa- ja puidusektoris tegutseva N ettevõtte majandustegevuse ja tema peamiste konkurentide tegevusvaldkonna analüüs
Sisu: Üliõpilasel peab omal olema juurdepääs ettevõtte andmetele. Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Innovatsioon mingis metsa- ja puidusektori spetsiifilises valdkonnas
Sisu: Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Kliimatark metsandus. Ülevaade kliimatarga metsandusega seotud erinevatest uurimisprojektidest Eestis.
Sisu: Ülevaade kliimatargast metsandusest (Climate-Smart Forestry) ja selle valdkonna peamistest uurimisprobleemidest. Seejärel ülevaade erinevatest Eestis läbi viidud uurimisprojektidest, mida otseselt või kaudselt võiks seostada kliimatarga metsandusega. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Tavade ja praktikate muutused metsanduses
Sisu: Tehnoloogias ja ühiskonnas toimuvad muutused, huvigruppide aktiveerumine ning viimase aja muudatused metsanduse juhtimises ning kliimamuutuste leevendamisega seotud tulevikumuutused – kõik need mõjutavad metsandusega seotud paradigmasid ja seeläbi metsanduspraktikat ning metsameeste arvamusi ja emotsioone. Millised on olnud olulisemad praktilise metsandusega seotud tavade ja praktikate muutused viimase 30. aasta jooksul? Kuidas toimub teadmiste ülekandmine erinevate põlvkondade metsameeste vahel ning milliseid teadmisi ja haridust tulevikus vaja läheb?
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Kasvava puu tüve kuju analüüs maapealse laserskanneri mõõtmisandmete põhjal
Sisu: Metsatakseerimisel mõõdetakse puutüvede läbimõõdud tavaliselt 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Tüveläbimõõt (rinnasdiameeter) on põhiline takseertunnus. Puu tüve mahu arvutamiseks kasutatakse mudeleid, mille sisendiks on puu kõrgus, rinnasläbimõõt ning tüve kuju kirjeldav vormiarv. Laserskannerid on võimelised looma ruumist andmestiku, mis võimaldab puutüvede läbimõõtusid saada ka maapinnast oluliselt kõrgemalt ja seega saaks ka täpsemini puu tüvede mahtu arvutada. Töö eesmärgiks on kolmemõõtmelistest punktipilvedest puude tüveläbimõõtude ning mahtude arvutamise võimaluste uurimine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Võrastiku läbipaistvuse mõõtmine ja erinevate meetodite võrdlus
Sisu: Puude võrad ja puistu võrastik asuvad maapinnast kõrgemal ning varjutavad puistu alla jäävat maapinda ja samuti ka puude tüvesid. Samas annab võrastiku struktuur ja eriti võrastiku suhteline läbipaistvus äärmiselt olulist infot puistu ja üldse metsa omaduste kohta. Kuigi võrastiku liituse ning läbipaistvuse tähtsus on eriti just kaugseirerakenduste kontekstis hästi teada, leiame tavaliselt, et nende tunnuste mõõtmine pole sugugi nii lihtne arvestades vajalikku täpsust. Kuna kaasaskantavad fotokaamerad suudavad salvestada üsna suure ruumilahutusega kujutisi, siis sobibki neist alustada. Võrdlusmaterjalina saab kasutada Maa-ameti tehtud aerolidarmõõtmisi, milles laserimpulsside peegelduskohtade kõrgusjaotus metsas kajastab samuti võrastiku läbipaistvust ja katvust. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks COM(2023) 728: selle kinnitamine, mõju ja rakendamine Eestis
Sisu: Euroopa Liidus on välja töötatud ettepanek Euroopa vastupanuvõimeliste metsade seireraamistiku loomiseks, kus eesmärgiks on viia Euroopa metsandusandmed uuele tasemele. Hetkel toimub selle ettepaneku seadusandlik tavamenetlus EL liikmeriikides. Töö analüüsib määruse vajadust (saaks võrrelda ka kehtivuse kaotanud määruse Forest Focus-ga), Eesti seisukohti ning määruse rakendamise võimalikku mõju Eestile.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Küsitlemisetega seotud (sotsioloogiliste) uuringute kaasjuhendamine
Kui mõne lõputöö üheks osaks on inimeste või organisatsioonide küsitlemine (kvalitatiivne või kvantitatiivne uurimisviis, segameetodid) ja andmete hilisem analüüs, siis on soovitav kaasjuhendajaks võtta Meelis Teder.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö eesmärk |
| prof. Jüri Olt ja kaasprofessor Olga Liivapuu | Lineaaraktuaatoritel põhineva iseseaduva drooni maandumisplatvormi arendus mehitamata maismaasõidukile | Eesmärk: Projekteerida mehitamata maismaasõidukile paigaldatav drooni maandumisplatvorm, mille horisontaalasendit reguleeritakse automaatselt lineaaraktuaatorite abil. Platvorm peab kompenseerima sõiduki kaldest ja maapinna ebatasasusest tingitud asendimuutusi ning tagama droonile stabiilse ja ohutu maandumispinna. Lahendus peab võimaldama drooni piisavalt täpselt positsioneerida, et seda saaks edaspidi kasutada mehitamata maismaasõiduki väetisepunkri täitmiseks drooni abil. Töö ülesanded: määrata tehnilised nõuded; töötada välja kontseptsioon ja konstruktsioonilahendus; valida sobivad lineaaraktuaatorid; koostada CAD-mudel; teha tugevus- ja kinemaatikaarvutused; võimaluse korral valmistada prototüüp ja seda katsetada. |
| Nooremteadur Armab Pellja | Haagise torsioonvedrustuse modelleerimine SIMPACKis | Eesmärk: Määrata katseliselt torsioonvedrustuse omadused ja koostada nende põhjal SIMPACKi vedrustusmudel. Töö ülesanded: mõõta katseliselt rattakoormuse ja vedrustuse läbipainde seos; määrata vedrustuse jäikuskarakteristik; sisestada vedrustuse omadused SIMPACKi mudelisse; võrrelda simulatsiooni- ja katsetulemusi; hinnata torsioonvedrustuse asukohta koormatud päikesejaama haagisel. Lähteandmed: rattakoormuse ja vedrustuse läbipainde mõõtetulemused; vedrustuse geomeetria ja asukoht; haagise mass, massikese ja massijaotus. Oodatavad tulemused: valideeritud torsioonvedrustuse SIMPACKi mudel; vedrustuse koormuse ja läbipainde karakteristik; hinnang vedrustuse asukohale koormatud haagisel. |
| kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja | Haagise sõidudünaamika simuleerimine ebatasasel teel | Eesmärk: Uurida SIMPACKis mobiilse päikesejaama haagise liikumist erinevate teekonaruste ja sõidukiiruste korral. Töö ülesanded: koostada haagise multikehamudel; modelleerida rehvid, vedrustus, haakeseade ja teepind; simuleerida erinevaid sõidukiirusi ja teekonarusi; analüüsida rattakoormusi, vedrustuse liikumist, kiirendusi ja haakeseadme jõude; määrata kriitilised sõidutingimused. Lähteandmed: haagise mass, massikese ja inertsimomendid; rehvide ja vedrustuse omadused; teepinna profiilid ja sõidukiirused. Oodatavad tulemused haagise SIMPACKi multikehamudel; dünaamiliste jõudude ja kiirenduste väärtused; hinnang kriitilistele sõidukiirustele ja teekonarustele. |
| Professor Jüri Olt ja nooremprofessor Yevhen Ihnatiev | Robotväeturi kaheastmelise täppisväetusseadme arendus | Robotväeturi uudse kaheastmelise dosaatori prototüübi, mis sisaldab (soonrull)annustit ja kompressorit. Seadme füüsiline modelleerimine, katsetööde planeerimine, ettevalmistamine, läbiviimine, katseandmete töötlemine ja seadme parameetrite optimeerimine, arvestades energiakulu ning masinaehituslik projekteerimine. |
| Professor Jüri Olt ja nooremprofessor Yevhen Ihnatiev | Põllundusroboti aku automaatse vahetamise ja laadimise seadme rekonstruktsioon | EMÜ-s ehitatud põllundusroboti aku vahetamise ja laadimise seadme edasiarendamine, lihtsustada olemasolevat konstruktsiooni ja määrata tööparameetrid. Optimeerida seadme parameetreid eesmärgiga lühendada akuvahetusprotsessi ja parandada efektiivsust ning tagada süsteemi töökindlus. |
| nooremprofessor Yevhen Ihnatiev | Põllundusroboti tööseadiste sünkroniseerimine | Analüüsida põllundusmasinate tööseadiste sünkroniseerimise meetodeid liikumisel. Töötada välja mudel põllundusroboti tööseadiste ja pinnase või taimede vastikkusest mõjust, arvestades liikumise parameetreid. Uurida põllundusroboti liikumisparameetrite mõju tehnoloogiliste operatsioonide kvaliteedile ning määrata optimaalsed sünkroniseerimisparameetrid. |
kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja
| Robotväeturi teenindava energiajaama massijaotuse ja stabiilsuse analüüs
| Uurida energiatootmisjaama massikeskme paiknemise mõju stabiilsusele erinevatel teeoludel. Töö hõlmaks nii eksperimentaalseid mõõtmisi kui ka arvutuslikku modelleerimist, pakkudes välja optimaalsed lahendused massi ümberjaotamiseks.
|
kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja
| Autonoomse energiatootmisjaama digitaalse kaksiku loomine liikumisdünaamika analüüsiks | Luua simulatsioonimudel (nt MATLAB/Simulink) hooldejaama liikumise ja koormuste hindamiseks. See võimaldaks virtuaalselt testida erinevaid konstruktsioonimuudatusi enne reaalse prototüübi ehitamist.
|
kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja
| Keevisliidete töökindluse analüüs lõplike elementide meetodil | Keskenduda energiatootmisjaama alumiiniumraami keevitatud ühenduste mehaanilistele omadustele. FEM-analüüsi abil hinnata pingekontsentratsiooni ja väsimustugevust erinevates koormusolukordades.
|
| Kaasprofessor Olga Liivapuu ja professor Jüri Olt | Optimaalsete droonilennuplaanide matemaatiline modelleerimine põllundusroboti teenindamiseks põllul | Töö eesmärgiks on uurida, kuidas koostada robotväeturi teenindamiseks võimalikult tõhus lennuplaan. Probleem seisneb selles, et droonide lennuaeg ja aku kestvus on piiratud, kuid robotväetur peab saama väetamise ajal põllul teenindatud, täpsemalt roboti väetisepunker granuleeritud väetisega varustatud. Matemaatiliselt on tegemist optimeerimisülesandega, kus tuleb minimeerida lennutrajektoori pikkust ja pöörete arvu ning tehnoloogilisteks toiminguteks kuluvat aega, tagades samal ajal püstitatud ülesande täitmise. Töö väärtus seisneb selles, et optimaalne lennuplaan võimaldab kiiremat ja kuluefektiivsemat tööd, mis toetab täppispõllumajandust.
|
| Nooremprofessor Marten Madissoo | CAD tarkvaras tehisaru abiga detailide modelleerimine ja optimeerimine | Masinaelementide modelleerimine cad tarkvaras kasutades tehisaru abil detailide loomise tööriistu ning loodud lahenduste tootmise realiseerimise võimaluste hindamine. |
| Nooremprofessor Marten Madissoo | Kiirfreesimise põhimõtete katsetamine Haas minimill freespingis | luua kiirfreesimise katsetamiseks etalon detail, millel katsetada kiirfreesimise põhimõtted ning hinnata freespingi stabiilsust ja töödeldud detailide kvaliteeti. Selgitada välja kui kiiresti on võimalik üldse detaili valmistada ning millistele nõuetele peab freespink vastama. Katsetatavad materjalid oleks teras, alumiinium ja plast. |
Vanemlektor Tõnu Leemet; nooremprofessor Marten Madissoo | Õppeaine “TE.0939 Tööstusliku metroloogia praktikum” harjutusvara arendus | Lõputöö teema raames tuleb üliõpilasel arendada ja koostada õppevahend – laboratoorsete tööde kogum aine jätkuvaks õpetamiseks. Mõõtelabori seadmete baasil tuleb koostada võimalikult laiapõhjaline praktiliste mõõtmisülesannete juhendatud kogum. Töö keskse osa moodustavad koordinaatmõõtmistega seotud temaatika. Kirjandus on ingliskeelne. |
Vanemlektor Tõnu Leemet; nooremprofessor Marten Madissoo | Õppeaine “CAM-süsteemid II” arendus. Töötlemine aktiivinstrumentidega | Lõputöö teema raames tuleb üliõpilasel arendada ja koostada lisamoodul – harjutusvara, laboratoorsete tööde kogum aine juurde. Käesolevas töös on eesmärk täiendada õppevara lisades sellesse Doosan Puma CNC treikeskuse erinevad võimalused mitmeteljelisel töötlemisel. Kirjandus on ingliskeelne. |
Vanemlektor Tõnu Leemet; nooremprofessor Marten Madissoo | Tööradade uurimine CNC freesimisel | Töö eesmärgiks on uurida erinevusi CAM-süsteemide tööradade vahel. Konkreetselt võetakse uurimise alla CNC freesimise koorivtöötluse töörajad. Eksperimentaalses osas tuleb läbi viija freesimise katsed koos lõikejõudude mõõtmisega. |
Kaasprofessor Risto Ilves; nooremteadur Roland Allmägi | Väikemootorite elektrilise koormuskatsestendi juhtsüsteemi projekt | Projekteerida ja konstrueerida väikese võimsusega (sisepõlemis) mootorite koormuskatsestendile juhtsüsteem. Stend võimaldaks viia läbi mootori koormuskatsetusi kasutades katsemootori koormamiseks ja käitamiseks asünkroonmootorit. Katsestendi projekteerimisel tuleb: luua elektrimootori juhtimissüsteem, lahendada koormatava mootori võimsuse mõõtmine, tekkiva soojuse eemale juhtimine ja luua võimalikult universaalne stendi konstruktsioon erinevat tüüpi mootorite stendis katsetamiseks |
Kaasprofessor Risto Ilves; nooremteadur Roland Allmägi | Mootorite katsestendi automaatmõõtesüsteem | Luua tarkvara lahendus, mis koondab erinevad mootorite katsestendi sisendsignaalid (digitaal ja analoog) keskseadmesse. Luua tuleks tarkvara lahendus, mis projekteeritud riistvara vahendusel võimaldaks andmete hõivet, töötlust ja ka taasesitamist. Andmevoog tuleks lisaks viia ühisesse aega, sest andmete väljastamine on seadmetel erineva sagedusega. |
| Kaasprofessor Risto Ilves | Metanooli mõju diiselmootori väljundparameetritele, põlemisprotsessile ning heitmetele otse- ja kaugpritse meetodi rakendamisel. | |
| Kaasprofessor Risto Ilves | Bourke’i tüüpi sisepõlemismootori konstruktsiooni arendamine seeriatootmiseks. | |
| Kaasprofessor Risto Ilves | Mulla penetratsioonitakistuse ja mahulise niiskuse põimmõõteseadme arendus ja verifitseerimine. | |
| Nooremteadur Roland Allmägi | 5-taktilise mootori projekt | Ehitada prototüüp, kus 4-taktilise kolbmootori väljalaskesüsteem on ühendatud membraaniga järelpaisumiskambrisse, et seal heitgaaside termiline energia veel kord kasulikuks tööks rakendada. Seda siis vee pihustamisega kuuma taaskomprimeeritud heitgaasi. |
| Nooremteadur Roland Allmägi | Membraanmootori projekt | Ühesilindrilise kolbmootori ümberehitamine membraanmootori täiendatud prototüübiks ning selle katsetamine. |
| Nooremteadur Roland Allmägi | Väikemootorite koormusstendi mõõtemetoodika väljatöötamine | Luua tarkvara lahendus, mis koondab erinevad mootorite katsestendi sisendsignaalid (digitaal ja analoog) keskseadmesse. Luua tuleks tarkvara lahendus, mis projekteeritud riistvara vahendusel võimaldaks andmete hõivet, töötlust ja ka taasesitamist. Andmevoog tuleks lisaks viia ühisesse aega, sest andmete väljastamine on seadmetel erineva sagedusega. |
| Võite julgelt pöörduda mootorilabori poole ka oma teemaga. | ||
| Õpetaja Lemmik Käis | Tõsteseadme arendus veesõidukite veeskamiseks ja heiskamiseks paadisadamas | Paadisadama tõsteseade (nt kraana, vms) peaks võimaldama veesõidukeid (suuremaid ujuvaluseid, väikepaate, jm) kiiresti ja ohutult veesata ja heisata. Tõsteseadme (kraana) funktsionaalne töö peab olema juhitav ja kontrollitav elektroonika ja automaatika süsteemidega. |
| Doktorant Indrek Virro | Agroroboti hooldejaama elektripaigaldise projekt | Projekteerida hooldejaama elektipaigaldis koos automaatika lahendusega. |
| Doktorant Indrek Virro | Agroroboti hooldejaama energiavoo juhtimine | Hooldejaama energiavoo juhtsüsteemi arendamine, et tagada agroroboti varustatus tööoperatioonide täitimiseks. |
| Nooremteadur Tormi Lillerand | 1. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki teleopereerimislahenduse arendus. 2. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veoülekande CAN bus logimissüsteemi arendus. 3. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veojõujaotusüsteemi arendus. 4. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki aku ning veoülekande CAN bus logimisüsteemide liidestamine. 5. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veojõujaotusstrateegia optimeerimine masinõppe abil. 6. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki inertsiaalmõõtesüsteemi liidestamine andmehõivesüsteemiga. 7. Granuleeritud puistematerjali mehaanikaliste parameetrite määramine. 8. Kaaldosaatori arendus granuleeritud puistematerjali täppisdoseerimiseks. 9. Optilise dosaatori arendus granuleeritud puistematerjali täppisdoseerimiseks. 10. Multidosaatori arendus granuleeritud puistematerjali kiirdoseerimiseks. | |
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö eesmärk |
| prof. Jüri Olt ja kaasprofessor Olga Liivapuu | Lineaaraktuaatoritel põhineva iseseaduva drooni maandumisplatvormi arendus mehitamata maismaasõidukile | Eesmärk: Projekteerida mehitamata maismaasõidukile paigaldatav drooni maandumisplatvorm, mille horisontaalasendit reguleeritakse automaatselt lineaaraktuaatorite abil. Platvorm peab kompenseerima sõiduki kaldest ja maapinna ebatasasusest tingitud asendimuutusi ning tagama droonile stabiilse ja ohutu maandumispinna. Lahendus peab võimaldama drooni piisavalt täpselt positsioneerida, et seda saaks edaspidi kasutada mehitamata maismaasõiduki väetisepunkri täitmiseks drooni abil. Töö ülesanded: määrata tehnilised nõuded; töötada välja kontseptsioon ja konstruktsioonilahendus; valida sobivad lineaaraktuaatorid; koostada CAD-mudel; teha tugevus- ja kinemaatikaarvutused; võimaluse korral valmistada prototüüp ja seda katsetada. |
| Nooremteadur Armab Pellja | Haagise torsioonvedrustuse modelleerimine SIMPACKis | Eesmärk: Määrata katseliselt torsioonvedrustuse omadused ja koostada nende põhjal SIMPACKi vedrustusmudel. Töö ülesanded: mõõta katseliselt rattakoormuse ja vedrustuse läbipainde seos; määrata vedrustuse jäikuskarakteristik; sisestada vedrustuse omadused SIMPACKi mudelisse; võrrelda simulatsiooni- ja katsetulemusi; hinnata torsioonvedrustuse asukohta koormatud päikesejaama haagisel. Lähteandmed: rattakoormuse ja vedrustuse läbipainde mõõtetulemused; vedrustuse geomeetria ja asukoht; haagise mass, massikese ja massijaotus. Oodatavad tulemused: valideeritud torsioonvedrustuse SIMPACKi mudel; vedrustuse koormuse ja läbipainde karakteristik; hinnang vedrustuse asukohale koormatud haagisel. |
| kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja | Haagise sõidudünaamika simuleerimine ebatasasel teel | Eesmärk: Uurida SIMPACKis mobiilse päikesejaama haagise liikumist erinevate teekonaruste ja sõidukiiruste korral. Töö ülesanded: koostada haagise multikehamudel; modelleerida rehvid, vedrustus, haakeseade ja teepind; simuleerida erinevaid sõidukiirusi ja teekonarusi; analüüsida rattakoormusi, vedrustuse liikumist, kiirendusi ja haakeseadme jõude; määrata kriitilised sõidutingimused. Lähteandmed: haagise mass, massikese ja inertsimomendid; rehvide ja vedrustuse omadused; teepinna profiilid ja sõidukiirused. Oodatavad tulemused haagise SIMPACKi multikehamudel; dünaamiliste jõudude ja kiirenduste väärtused; hinnang kriitilistele sõidukiirustele ja teekonarustele. |
| Professor Jüri Olt ja nooremprofessor Yevhen Ihnatiev | Robotväeturi kaheastmelise täppisväetusseadme arendus | Robotväeturi uudse kaheastmelise dosaatori prototüübi, mis sisaldab (soonrull)annustit ja kompressorit. Seadme füüsiline modelleerimine, katsetööde planeerimine, ettevalmistamine, läbiviimine, katseandmete töötlemine ja seadme parameetrite optimeerimine, arvestades energiakulu ning masinaehituslik projekteerimine. |
| Professor Jüri Olt ja nooremprofessor Yevhen Ihnatiev | Põllundusroboti aku automaatse vahetamise ja laadimise seadme rekonstruktsioon | EMÜ-s ehitatud põllundusroboti aku vahetamise ja laadimise seadme edasiarendamine, lihtsustada olemasolevat konstruktsiooni ja määrata tööparameetrid. Optimeerida seadme parameetreid eesmärgiga lühendada akuvahetusprotsessi ja parandada efektiivsust ning tagada süsteemi töökindlus. |
| nooremprofessor Yevhen Ihnatiev | Põllundusroboti tööseadiste sünkroniseerimine | Analüüsida põllundusmasinate tööseadiste sünkroniseerimise meetodeid liikumisel. Töötada välja mudel põllundusroboti tööseadiste ja pinnase või taimede vastikkusest mõjust, arvestades liikumise parameetreid. Uurida põllundusroboti liikumisparameetrite mõju tehnoloogiliste operatsioonide kvaliteedile ning määrata optimaalsed sünkroniseerimisparameetrid. |
kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja
| Robotväeturi teenindava energiajaama massijaotuse ja stabiilsuse analüüs
| Uurida energiatootmisjaama massikeskme paiknemise mõju stabiilsusele erinevatel teeoludel. Töö hõlmaks nii eksperimentaalseid mõõtmisi kui ka arvutuslikku modelleerimist, pakkudes välja optimaalsed lahendused massi ümberjaotamiseks.
|
kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja
| Autonoomse energiatootmisjaama digitaalse kaksiku loomine liikumisdünaamika analüüsiks | Luua simulatsioonimudel (nt MATLAB/Simulink) hooldejaama liikumise ja koormuste hindamiseks. See võimaldaks virtuaalselt testida erinevaid konstruktsioonimuudatusi enne reaalse prototüübi ehitamist.
|
kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja
| Keevisliidete töökindluse analüüs lõplike elementide meetodil | Keskenduda energiatootmisjaama alumiiniumraami keevitatud ühenduste mehaanilistele omadustele. FEM-analüüsi abil hinnata pingekontsentratsiooni ja väsimustugevust erinevates koormusolukordades.
|
| Kaasprofessor Olga Liivapuu ja professor Jüri Olt | Optimaalsete droonilennuplaanide matemaatiline modelleerimine põllundusroboti teenindamiseks põllul | Töö eesmärgiks on uurida, kuidas koostada robotväeturi teenindamiseks võimalikult tõhus lennuplaan. Probleem seisneb selles, et droonide lennuaeg ja aku kestvus on piiratud, kuid robotväetur peab saama väetamise ajal põllul teenindatud, täpsemalt roboti väetisepunker granuleeritud väetisega varustatud. Matemaatiliselt on tegemist optimeerimisülesandega, kus tuleb minimeerida lennutrajektoori pikkust ja pöörete arvu ning tehnoloogilisteks toiminguteks kuluvat aega, tagades samal ajal püstitatud ülesande täitmise. Töö väärtus seisneb selles, et optimaalne lennuplaan võimaldab kiiremat ja kuluefektiivsemat tööd, mis toetab täppispõllumajandust.
|
| Nooremprofessor Marten Madissoo | CAD tarkvaras tehisaru abiga detailide modelleerimine ja optimeerimine | Masinaelementide modelleerimine cad tarkvaras kasutades tehisaru abil detailide loomise tööriistu ning loodud lahenduste tootmise realiseerimise võimaluste hindamine. |
| Nooremprofessor Marten Madissoo | Kiirfreesimise põhimõtete katsetamine Haas minimill freespingis | luua kiirfreesimise katsetamiseks etalon detail, millel katsetada kiirfreesimise põhimõtted ning hinnata freespingi stabiilsust ja töödeldud detailide kvaliteeti. Selgitada välja kui kiiresti on võimalik üldse detaili valmistada ning millistele nõuetele peab freespink vastama. Katsetatavad materjalid oleks teras, alumiinium ja plast. |
Vanemlektor Tõnu Leemet; nooremprofessor Marten Madissoo | Õppeaine “TE.0939 Tööstusliku metroloogia praktikum” harjutusvara arendus | Lõputöö teema raames tuleb üliõpilasel arendada ja koostada õppevahend – laboratoorsete tööde kogum aine jätkuvaks õpetamiseks. Mõõtelabori seadmete baasil tuleb koostada võimalikult laiapõhjaline praktiliste mõõtmisülesannete juhendatud kogum. Töö keskse osa moodustavad koordinaatmõõtmistega seotud temaatika. Kirjandus on ingliskeelne. |
Vanemlektor Tõnu Leemet; nooremprofessor Marten Madissoo | Õppeaine “CAM-süsteemid II” arendus. Töötlemine aktiivinstrumentidega | Lõputöö teema raames tuleb üliõpilasel arendada ja koostada lisamoodul – harjutusvara, laboratoorsete tööde kogum aine juurde. Käesolevas töös on eesmärk täiendada õppevara lisades sellesse Doosan Puma CNC treikeskuse erinevad võimalused mitmeteljelisel töötlemisel. Kirjandus on ingliskeelne. |
Vanemlektor Tõnu Leemet; nooremprofessor Marten Madissoo | Tööradade uurimine CNC freesimisel | Töö eesmärgiks on uurida erinevusi CAM-süsteemide tööradade vahel. Konkreetselt võetakse uurimise alla CNC freesimise koorivtöötluse töörajad. Eksperimentaalses osas tuleb läbi viija freesimise katsed koos lõikejõudude mõõtmisega. |
Kaasprofessor Risto Ilves; nooremteadur Roland Allmägi | Väikemootorite elektrilise koormuskatsestendi juhtsüsteemi projekt | Projekteerida ja konstrueerida väikese võimsusega (sisepõlemis) mootorite koormuskatsestendile juhtsüsteem. Stend võimaldaks viia läbi mootori koormuskatsetusi kasutades katsemootori koormamiseks ja käitamiseks asünkroonmootorit. Katsestendi projekteerimisel tuleb: luua elektrimootori juhtimissüsteem, lahendada koormatava mootori võimsuse mõõtmine, tekkiva soojuse eemale juhtimine ja luua võimalikult universaalne stendi konstruktsioon erinevat tüüpi mootorite stendis katsetamiseks |
Kaasprofessor Risto Ilves; nooremteadur Roland Allmägi | Mootorite katsestendi automaatmõõtesüsteem | Luua tarkvara lahendus, mis koondab erinevad mootorite katsestendi sisendsignaalid (digitaal ja analoog) keskseadmesse. Luua tuleks tarkvara lahendus, mis projekteeritud riistvara vahendusel võimaldaks andmete hõivet, töötlust ja ka taasesitamist. Andmevoog tuleks lisaks viia ühisesse aega, sest andmete väljastamine on seadmetel erineva sagedusega. |
| Kaasprofessor Risto Ilves | Metanooli mõju diiselmootori väljundparameetritele, põlemisprotsessile ning heitmetele otse- ja kaugpritse meetodi rakendamisel. | |
| Kaasprofessor Risto Ilves | Bourke’i tüüpi sisepõlemismootori konstruktsiooni arendamine seeriatootmiseks. | |
| Kaasprofessor Risto Ilves | Mulla penetratsioonitakistuse ja mahulise niiskuse põimmõõteseadme arendus ja verifitseerimine. | |
| Nooremteadur Roland Allmägi | 5-taktilise mootori projekt | Ehitada prototüüp, kus 4-taktilise kolbmootori väljalaskesüsteem on ühendatud membraaniga järelpaisumiskambrisse, et seal heitgaaside termiline energia veel kord kasulikuks tööks rakendada. Seda siis vee pihustamisega kuuma taaskomprimeeritud heitgaasi. |
| Nooremteadur Roland Allmägi | Membraanmootori projekt | Ühesilindrilise kolbmootori ümberehitamine membraanmootori täiendatud prototüübiks ning selle katsetamine. |
| Nooremteadur Roland Allmägi | Väikemootorite koormusstendi mõõtemetoodika väljatöötamine | Luua tarkvara lahendus, mis koondab erinevad mootorite katsestendi sisendsignaalid (digitaal ja analoog) keskseadmesse. Luua tuleks tarkvara lahendus, mis projekteeritud riistvara vahendusel võimaldaks andmete hõivet, töötlust ja ka taasesitamist. Andmevoog tuleks lisaks viia ühisesse aega, sest andmete väljastamine on seadmetel erineva sagedusega. |
| Võite julgelt pöörduda mootorilabori poole ka oma teemaga. | ||
| Doktorant Indrek Virro | Agroroboti hooldejaama energiavoo juhtimine | Hooldejaama energiavoo juhtsüsteemi arendamine, et tagada agroroboti varustatus tööoperatioonide täitimiseks. |
| Nooremteadur Tormi Lillerand | 1. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki teleopereerimislahenduse arendus. 2. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veoülekande CAN bus logimissüsteemi arendus. 3. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veojõujaotusüsteemi arendus. 4. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki aku ning veoülekande CAN bus logimisüsteemide liidestamine. 5. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veojõujaotusstrateegia optimeerimine masinõppe abil. 6. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki inertsiaalmõõtesüsteemi liidestamine andmehõivesüsteemiga. 7. Granuleeritud puistematerjali mehaanikaliste parameetrite määramine. 8. Kaaldosaatori arendus granuleeritud puistematerjali täppisdoseerimiseks. 9. Optilise dosaatori arendus granuleeritud puistematerjali täppisdoseerimiseks. 10. Multidosaatori arendus granuleeritud puistematerjali kiirdoseerimiseks. | |
