Järgneval lehel on välja toodud võimalikud lõputööde teemad erialade kaupa ning nende juhendajad vastavalt uurmisvaldkonnale. Kui nimekirjas sinu soovitud teemat pole, siis tasub ühendust võtta oma teemavaldkonnale lähima võimaliku juhendajaga ning arutada võimalused läbi personaalselt.
Bakalaureuseõpe
Kui sul on lõputöö teema olemas siis pöördu vastava valdkonnaga tegeleva õppejõu poole ning kui õppejõuga on läbi räägitud ning kokkulepe lõputöö juhendamiseks olemas siis järgmise sammuna täida lõputöö teema avaldus. Avalduse ja muud lõpetamisega seotud/vajalikud dokumendid leiad siitlink opens in new page. Nii sinu kui ka juhendaja poolt allkirjastatud avaldus saada energiakasutuse õppetooli assistendile Heli Saaremetsale, [email protected].
Juhendaja võib olla ka väljastpoolt Eesti Maaülikooli kuid sellisel juhul peab kaasjuhendaja olema meie ülikoolist.
Kui sul ei ole konkreetset lõputöö teemat aga on mõtteid/ideid, mis valdkonnas tahad lõputööd koostada, pöördu vastava valdkonnaga tegeleva õppejõu poole. Koostöös õppejõuga leia sobiv lahendus ehk siis õppejõu kaasabil sõnasta lõputöö teema ning kirjuta lõputöö teema valimise avaldus.
| Juhendajad | Juhendajate valdkonnad |
| Andres Annuk, professor NB! Professor Andres Annukil on juba väga suur hulk juhendatavaid ning ta ei otsi hetkel üliõpilasi oma töörühma juurde. | 1. elektrienergia arbitraaž; 2. energia salvestustehnoloogiad; 3. tuule- ja päikeseenergeetika. |
| Toivo Kabanen, vanemlektor | 1. taastuvenergiaallikad |
| Janar Kalder, vanemlektor | 1. mikrokontrollerite baasil rakendused; 2. elektroonika; 3. programmeerimine, modelleerimine; 4. tarbija elektripaigaldised; 5. energiasalvestus; 6. sagedusturg. |
| Mart Hovi, lektor ja Külli Hovi, energiakasutuse õppetooli hoidja, tehnika ja tehnoloogia õppekava juht | 1. ahjud; 2. vesinik kui energiakandja; 3. (soojus)energiaarvutused; 4. energiasalvestid; 5. vooluallikad; 6. katlad, kuivatid. |
| Allan Tooming, lektor | 1. automaatika; 2. nõrkvoolusüsteemid. |
| Siim Küünal, lektor NB! Lektor Siim Küünal keskendub sel õppeaastal teemadele, mis haakuvad tema juhendatava doktoritöö teemaga. Eelkõige on need magistritööd. | 1. energiasalvestustehnoloogiad; 2. taastuvenergeetika; 3. valgustus. |
| Jaak Jõgi, õpetaja | 1. elektrotehnika; 2. elektervalgustus; 3. analoogelektroonika; 4. inseneripedagoogika. |
| Janek Lumi, nooremteadur | 1. liftid; 2. Raspberry Pi; 3. elektrimobiilsus (elektriautod ja nende laadimine). |
| Natalja Ajupova, nooremteadur | 1. soojuspumbad ja soojustehnika |
Vahur Põder, AS Tari KVVK grupi juht. Õpetab õppeaineid TE.0315 Ventilatsioon ja küte | 1. ruumide õhuvarustus ja soojusenergia taaskasutus; 2. ruumide küte ja jahutus; 3. hoone energiatõhusus. |
| Juhendaja(d) | Teema(d) |
| Professor Eda Merisalu | Psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas ja töötajate vaimne tervis Kemikaalid töökeskkonnas, riskihindamine ja juhtimine Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas, riskihindamine ja juhtimine Tööõnnetuste levimus, põhjused ja ennetamine Töökeskkonna riskianalüüs, riskide hindamine ja juhtimine
|
| Vanemlektor Märt Reinvee | Solaride päikeseauto ergonoomilisus (teema täpsustub) Õppevahendite arendus (teema täpsustub lähtuvalt üliõpilase huvist ja võimetest) Õppematerjal ergonoomikaliste hindamise meetodite omandamiseks (teema täpsustub)
|
| Vanemteadur Kalev Kuklane | Päästetöötajate kaitseriietuse ergonoomikaline hindamine Töötamine ekstremaaltingimustes, ennetus- ja ohutusvõtted
|
| Õpetaja Alar Seiler | Tööstusergonoomika Ettevõtte töökeskkonna ergonoomilisuse hindamine Müra ja vibratsioon
|
| Külalisõpetaja Epp Mardi | Ergodisainilised lahendused töökeskkonnas Disainimetoodika töökeskkonna kujundamisel Töökoha ergodisainiline kujundamine erivajadustega inimestele
|
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö eesmärk |
Kaasprofessor Risto Ilves, Nooremteadur Roland Allmägi | Autode katsestendi (dünostendi) sõiduki gaasipedaaliasendi täiturseade | Projekteerida seade, mis võimaldab erinevatel sõidukitel fikseerida ja sujuvalt muuta gaasipedaali asendit koormuskatsetel. Muutes katsed täpsemaks ja tulemused korratavaks. Seade võib olla nii mehaaniline kui elektrooniline. |
Kaasprofessor Risto Ilves, Nooremteadur Roland Allmägi | Autode katsestendi (dünostendi) mootorratta kinnitusraami parendus projekt | Parendada praeguse mootorrateste koormuskatsete jaoks konstrueeritud raami. |
Kaasprofessor Risto Ilves, Nooremteadur Roland Allmägi | Väikemootorite koormusstendi väntvõlliasendi anduri adapteri projekt | Projekteerida universaalne(seid) kinnitus(i) paigaldamaks väikemootorite koormusstendis uuritavatele mootoritele optilist väntvõlliasendi andurit. |
| Võite julgelt pöörduda mootorilabori poole ka oma teemaga. | ||
| Nooremprofessor Yevhen Ihnatiev | Seadme väljatöötamine tehnoloogiliste puistematerjalide samaaegseks doseerimiseks ja edastamiseks taimekasvatuses. | Töötada välja seade, mis tagab mitme tehnoloogilise puistematerjali, täpsemalt mineraalväetise täpse ja stabiilse doseerimise ning sünkroonse lisamise mulda või taimedele, suurendades taimekasvatuse protsesside efektiivsust ja vähendades ressursside kulu.
|
| Nooremprofessor Yevhen Ihnatiev | Mobiilse põllumajandusroboti aku automaatse vahetamise seadme täiustamine | Töötada välja aku automaatse vahetamise täiustatud seade, mis lühendab põllundusroboti seisuaega, suurendab autonoomsust ning tagab tehnoloogiliste tööde katkestusteta täitmise.
|
| Nooremprofessor Yevhen Ihnatiev | Mobiilse energiajaama varutoite süsteemi väljatöötamine | Luua varutoitesüsteem, mis tagab mobiilse energiajaama töökindluse ja katkestusteta töö olukorras, kus põhitoide puudub või tekivad avariilised olukorrad.
|
| Kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja | Robotväeturi teenindava energiajaama massijaotuse ja stabiilsuse analüüs
| Uurida energiatootmisjaama massikeskme paiknemise mõju stabiilsusele erinevatel teeoludel. Töö hõlmaks nii eksperimentaalseid mõõtmisi kui ka arvutuslikku modelleerimist, pakkudes välja optimaalsed lahendused massi ümberjaotamiseks.
|
| Kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja | Autonoomse energiatootmisjaama digitaalse kaksiku loomine liikumisdünaamika analüüsiks | Luua simulatsioonimudel (nt MATLAB/Simulink) hooldejaama liikumise ja koormuste hindamiseks. See võimaldaks virtuaalselt testida erinevaid konstruktsioonimuudatusi enne reaalse prototüübi ehitamist.
|
| Kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja | Keevisliidete töökindluse analüüs lõplike elementide meetodil | Keskenduda energiatootmisjaama alumiiniumraami keevitatud ühenduste mehaanilistele omadustele. FEM-analüüsi abil hinnata pingekontsentratsiooni ja väsimustugevust erinevates koormusolukordades.
|
| Vanemlektor Kaarel Soots | Drooni 3D prinditava käpa arendus | Ülesandeks on pakkuda välja erinevad drooni käpa lahendused, nende prototüüpide valmistamine ja katsetamine. |
| Õpetaja Lemmik Käis | Kartulitaimedelt kahjurite eemaldamise masina arendus | Väikeaiapidajale mõeldud seade (masin) kartulitaimedelt kahjurite eemaldamiseks. Võimalike tehnoloogiliste ja konstruktsiooniliste variantide tootearenduslik analüüs parima lahenduse leidmise eesmärgil. Seadme (masina) töö tulemuse uurimiseks on vajalik valmistada prototüüp. |
| Õpetaja Lemmik Käis | Marjapüreepressi arendus | Marjapüreestaja konstruktsioon, -tehnoloogia ning sealhulgas tööosiste arendus peab tagama kiirema ja kvaliteetsema marjapüree valmistamise ning kestvamat hooldusvaba tööprotsessi. Teema on suunatud neile üliõpilastele, kes on marjapüreestaja probleemidega kokku puutunud ning mõistavad selle parenduse olemust ja vajadust! |
| Õpetaja Lemmik Käis | Kerghaagise kantimise rakise arendus | Teema on suunatud neile üliõpilastele, kes omavad või on kokku puutunud "kokkuvolditava" kerghaagisega ja tema paigutamise probleemiga piiratud suurusega hoiukohale. Ning samas arvavad, et lihaste koormuse vähendamiseks on probleemile lahenduste leidmine asjakohane ja tarvilik! Nõutavad on erinevate konstruktsioonide analüüs ja CAD-is modeleerimine. |
| Doktorant Indrek Virro | Agroroboti teleopereerimissüsteem | Arendada teleopereerimissüsteem agrorobotile koos ROSi liidestusega |
| Doktorant Indrek Virro | Digikaksiku arendus agrorobootikas | Välja töötada digikaksiku arenduse töövoog agrorobootika jaoks. |
| Nooremteadur Tormi Lillerand | 1. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki teleopereerimislahenduse arendus. 2. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veoülekande CAN bus logimissüsteemi arendus. 3. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veojõujaotusüsteemi arendus. 4. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki aku ning veoülekande CAN bus logimisüsteemide liidestamine. 5. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veojõujaotusstrateegia optimeerimine masinõppe abil. 6. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki inertsiaalmõõtesüsteemi liidestamine andmehõivesüsteemiga. | |
Geodeesia valdkonnas
| Juhendaja(d) | Teema | Töö eesmärk |
| Aive Liibusk | Päikeseaktiivsuse mõju RTK GNSS mõõtmistele | Analüüsida kas ja kui suurt mõju avaldab päikeseaktiivsus RTK GNSS mõõtmistele |
| Tarmo Kall | LIDAR andmestiku klassifitseerimine ArcGIS Pro-s ja võrdlus MARU produktiga. | |
| Tarmo Kall | Süvaõppe mudeli treenimine ArcGIS Pro programmis suvaliste objektide tuvastamiseks. | ArcGIS Pro-s saab treenida mudelit tuvastama mingeid objekte (nt kus on linnas ladustatud prügi). Koostöös Tartu linnavalitsusega saab välja selgitada reaalsed vajadused ja treenida mudel ning hinnata selle täpsust. |
| Tarmo Kall | Python geodeesia teekide ülevaade ja kasutusvõimalused. | Huvilisele, kes teab basic tasemel, mis on Python ja teab basic tasemel Python programmeerimiskeelt. |
| Kärt Metsoja | Fotogramm-meetrilise punktipilve genereerimiseks mõeldud avatud lähtekoodiga tarkvara MicMac kasutusmugavuse uurimine | Analüüsida programmi kasutajaliidest, töövoogu ja tulemuste kvaliteeti ning hinnata selle sobivust geodeetilisteks rakendusteks. Teema uurmiseks on vajalik valmisoleks tarkvara kasutamist iseseisvalt õppida. |
| Kärt Metsoja | Fotogramm-meetrilise mudeli loomine videomaterjali abil tarkvaras Pix4D | Välja selgitada, millistele tingimustele peab vastama videoülesvõte, et sellest oleks võimalik tarkvaras Pix4D struktuur liikumisest (SfM) fotogramm-meetria meetodil edukalt 3D-mudel luua |
| Kärt Metsoja või Aive Liibusk | Droonifotogramm-meetrilise maakatte kõrgusmudeli (DSM) täpsuse analüüs | Võrrelda droonifotogramm-meetrilise maakatte kõrgusmudelit (DSM) MaRu maakatte kõrgusmudeliga |
| Harli Jürgenson | Lasermõõtmine RTK GNSS seadmega | Välja selgitada, mis on põhilised veaallikad ja mis täpsust saab garanteerida |
| Harli Jürgenson | Fotogrammeetria RTK GNSS seadmega | Välja selgitada, mis on põhilised veaallikad ja mis täpsust saab garanteerida |
| Harli Jürgenson | RTK kiirmõõtmise metoodikad | Välja selgitada, kuidas IMU seamdega RTK puhul mõõta kiiresti punkte, kuidas vältida vigu |
| Harli Jürgenson | Kaldsauaga mõõtmine RTK meetodil | Välja selgitada, mis on veallikad ja kuidas neid vältida |
| Harli Jürgenson | SLAM seadmega laserskaneerimine | Välja selgitada saavutatav täpsus ja veaallikad |
| Harli Jürgenson | Laserskannerite kiiruse võrdlus ja punktipilve kvaliteet | Võrrelda kahte eri laserskannerit ja analüüsida efektiivuse ja kvaliteedinäitajaid |
| Harli Jürgenson | RTK mõõtmise täpsus maa-ameti RTK võrgus | Testida Maa-ameti RTN võrgu kvaliteeti geodeetilistel punktidel |
| Siim Maasikamäe | Ülevaade QGIS-i geodeesia valdkonna lisandprogrammidest (pluginad) | Koostada süstematiseeritud ülevaade QGIS-i lisandprogrammidest (pluginatest), mis on mõeldud geodeesia valdkonna ülesannete lahendamiseks |
| Siim Maasikamäe | Ülevaade QGIS-i kaugseire valdkonna lisandprogrammidest (pluginad) | Koostada süstematiseeritud ülevaade QGIS-i lisandprogrammidest (pluginatest), mis on mõeldud kaugseirevaldkonna ülesannete lahendamiseks |
| Ivar Kapsi | Maakerke ja merepinna tõusu omavaheline seos Eesti läänerannikul | Uurida, kuidas maakerke kiirus (NKG2016LU mudel) mõjutab relatiivset meretaseme muutust rannikul |
Kinnisvara- ja maakorralduse valdkonnas
| Juhendaja(d) | Teema | Töö eesmärk |
| Aki Kadulin | Maakasutusküsimused ÜRO keskkonnastatistikas | Uurida seniseid jõupingutusi ja arenguid, mis puudutavad maakasutust ja keskkonnaarvepidamist. Olemas on rahvusvaheised raamistikud ja kokkuvõtted. |
| Marii Järve | Põllumajandusmaa koondumine Eesti maapiirkondades: Juhtumianalüüs ÜPP sekkumiste mõjust | Selgitada 2-3 piirkonna (nt maakonnad) näitel ÜPP sekkumiste mõju põllumajandusmaa koondumisele Eestis. |
| Marii Järve | ÜPP sekkumiste mõju põllumajandusmaa koondumisele: Talunike kogemused ja hinnangud | Talunike lood ja kogemused ÜPP toetustega — kas need on aidanud neil püsima jääda või tekitanud survet müüa/rentida maa suurematele tootjatele |
| Evelin Jürgenson, Marii Järve | Eesti põllumajandustootjate maakasutuse ruumilistest näitajatest suurusgruppide lõikes | |
| Birgit Trik | Euroopa riikide praktikad maakasutuse muutuste sidumisel süsinikuarvestusega | Töö eesmärk on kaardistada ja võrrelda, milliseid lähenemisviise kasutatakse Euroopa riikides maakasutuse muutuste sidumisel süsinikuarvestusega, et välja tuua peamised kasutatavad andmeallikad, metoodikad ja võimalikud ülekantavad põhimõtted Eesti konteksti. |
| Siim Maasikamäe | Omandipiiride ja mahajäetud põllumajandusmaa vaheliste seoste uurimus | Selgitada välja kui suures ulatuses ühtivad mahajäetud põllumajandusmaa ja katastriüksuste piirid |
| Siim Maasikamäe | Väärtusliku põllumajandusmaaga toimunud maakasutuse muutused ajavahemikus 2008-2025 X piirkonnas | Välja selgitada väärtusliku põllumajandusmaaga toimunud muudatuste ulatus X piirkonnas |
| Siim Maasikamäe | X valla üldplaneeringuga ettenähtud/lubatud maakasutuse muutused | Selgitada välja X valla üldplaneeringuga lubatud maakasutuse muutuste ulatus ja iseloom. |
| Siim Maasikamäe | Üldplaneeringutega määratud elamumaa kruntide moodustamise poliitika X piirkonnas | Kirjeldada X valla üldplaneeringuga kehtestatud elamukruntide moodustamise tingimusi ja hinnata nende tingimuste mõju maa otstarbekale kasutamisele |
| Siim Maasikamäe | Põllumajandusmaa mahajätmine/ metsastumine | Selgitada välja põllumajandusmaa mahajätmise ulatus. Konkreetset tööd tegema asudes tuleb täpsustada ajavahemik ja piirkond. |
| Siim Maasikamäe | Kinnisasjade vastavus maakorralduse nõuetele X vallas | Koostada ülevaade (statistika), mis kirjeldab X valla kinnisasjade vastavust maakorralduse nõuetele. |
| Siim Maasikamäe | QGIS plugina MOLUSCE kasutamise võimaluste uurimine | Koostada esmane ülevaade QGIS plugina MOLUSCE kohta. |
| Jaana Veskimeister | Viimase viie aasta jooksul kehtestatud üldplaneeringute muutmise vajaduse sagedus ja põhjendused | X KOV näitel. |
| Jaana Veskimeister | Linnaruumi mõjud liikumisharjumustele ja/või Liikumisharjumuste mõju linnaruumile. | Saab valida kas "ja" või "või" teemana. |
| Jaana Veskimeister | Olulise ruumilise mõjuga ehitise (või ka mõne konkreetse suurema tööstuse) mõju piirkonna arengule | Kas mõne ORME või tööstuse näitel. |
Teema: Hariliku tamme kasvureaktsioon ja vastupidavus põuale: aastarõngaste ja soonte suuruse analüüs / Pedunculate oak response to drought: a tree ring and vessel size analysis
Sisu: Välitööd tehtud. Vaja teha labortööd arvuti taga ja andmeanalüüs, koostada joonised/tabelid ning selle alusel kirjutada kokku töö.
Lisainfo: Sandra Metslaid, [email protected]; Aleksei Potapov, [email protected]
Teema: Erineva päritoluga hariliku kuuse puidu moodustumist võrdlev uurimus / A comparative study of wood formation in different provenances of Norway spruce
Lisainfo: Sandra Metslaid, [email protected]; Maria Cristina F. Marques [email protected]
Teema: Punasüdamikuga kasepuidu anatoomiline analüüs / Anatomical analysis of birch wood with red heartwood
Lisainfo: Sandra Metslaid, [email protected] ; Aleksei Potapov, [email protected]
Teema: Harvesteri/forvarderi tootlikkuse/kütusekulu uurimine N ettevõtte uuendusraietel/harvendusraietel
Sisu: Puiduvarumisega seonduv teema sobib bakalaureusetööks. Üliõpilasel peab olema juurdepääs konkreetse(te) masina(te) poolt salvestatud infole (nt harvesteri töölehed) ja tahe kogutud andmeid analüüsida. Andmete kogumise aeg näiteks oktoober 2024.- märts 2025, mille alusel saaks analüüsi teha ja töö kokku kirjutada.
Lisainfo: Vahur Kurvits, [email protected]
Teema: N tootja metsamasinad Eestis ja nende kvaliteet
Sisu: 2008.a.- 2012.a. kirjutati rida lõputöid tollal enim esindatud tootjate (John Deere, Komatsu, Logset, Sampo, Metsis jt) toodangu kasutamisest Eestis ja nende riketest. Nüüd oleks aeg vaadata, kuidas masinate olemus ja kvaliteet on ajas muutunud. Andmete hankimise eelduseks sellise töö koostamisel on üliõpilase tahe suhelda metsamasinaesinduste töötajatega. Teema sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Vahur Kurvits, [email protected]
Teema: Mahutabelid
Sisu: Kuna palki (ja ka saematerjali) tuleb importida, siis oleks hea teada erinevate riikide (Eesti vs Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra) ümarpuidu mahutabelite ja mõõtmismetoodikate erinevusi ja sellest tulenevaid vahesid tihumeetrites. Vajalik alustada teiste riikide mahutabelite ja mõõtmismetoodikate otsimisega, seejärel saab hakata erinevusi kaardistama. Näiteks on teada, et osta rootslastelt laevatäis puitu, siis nende mõõtmise järgi saab umbes 10 % jagu mahuga vastu pükse; neid erinevusi oleks vaja täpsustada. Sobib bakatööks, kuid magistritöös vajalik ka sisukam andmeanalüüs.
Lisainfo: Ahto Kangur, [email protected] ja/või Allar Padari, [email protected]
Teema: Ain Eriku Eurojaapani lehise katsekultuuride kasvukäigu uuringud
Sisu: Töö sobib nii bakalaureuse kui magistriastme tudengile. Tutvumine katsealaga, välitööd 2024.
Tudengilt eeldame huvi, täpsust ja kohusetundlikkust, head arvutikasutusoskust; omalt poolt pakume andmete kogumiseks vajalikku väljaõpet ja tuge andmete töötlemisel ning väitekirja kirjutamisel. Stipendiumi võimalus - SA Artur Nilsoni Ülo Eriku nimeline stipendium, mille eesmärk on soodustada tudengi teaduslikku tegevust ja säilitada metsamees Ülo Eriku pärandit.
Lisainfo: Mart Erik ja/või Maris Hordo, [email protected]
Teema: Püsimetsa majandamise ökonoomiline analüüs N maakonna näitel
Sisu: Keskkonnaameti andmete põhjal kaardistatakse ühes maakonnas kolmel viimasel aastal kavandatud valikraied ning tehakse nende valikuline ülevaatus ja inventuur. Empiirilise analüüsi jaoks rajatakse valikraiealadele püsiproovitükid. Kasutada tuleb harvesteride tööfaile.
Inventeerimis- ja raieandmete põhjal arvutatakse puistute majandamise potentsiaalne tasuvus ning võrreldakse tulemusi lageraietele põhinevate stsenaariumidega.
Teema:
RMK metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimise efektiivsus
Sisu: Töö eesmärk on anda pindalapõhine ökonoomiline hinnang olemasolevate kuivendussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutööde maksumuse kohta RMK metsades. Hinnatakse korrastatud kraavivõrgu mõju puidu kokkuveokuludele ja seeläbi kuivendussüsteemide hooldamise ökonoomilist efektiivsust. Võrdlev ökonoomiline analüüs teostatakse kahe kuni kolme RMK kuivendusobjekti empiiriliste andmete (tehtud kulud ja investeeringud versus puistute juurdekasv) põhjal.
Lisainfo: Paavo Kaimre [email protected]
Teema: Tormi ja põua mõju hindamine kuuse kooreüraski levikule aastarõngaanalüüsi / dendrokronoloogia abiga
Sisu: Otsime bakalaureuse tudengit meie uurimisrühmale täienduseks. KIK’i projekti põhieesmärgiks on kaardistada kuuse kooreüraskikollete laienemine ja vaibumine 2016. aasta tormist ja 2018. aasta põuast mõjutatud Lõuna-Eesti range kaitsekorraga looduskaitsealadel (Karula rahvuspark, Otepää looduspark) ja 2016. aasta tormist puutumata Karisöödi looduskaitsealal. Kuna aastarõngad aitavad hinnata kuusepuu tervist ja kasvamist, siis uurime kas see mõjutab ka puude vastuvõtlikust üraski suhtes. Võrdleme elusate ja surnute puude aastarõngaid. Välitööd (puursüdamike võtmine Karisöödi alal) toimuks septembris (2022) umbes nädala aega, täpsed kuupäevad kokkuleppel. Puursüdamike uurimiste jaoks ettevalmistamine, laboritöö ja andmete korraldamine sügisel ning analüüsid ja kokku kirjutamine talvel ja varakevadel. Huvi korral on ka võimalus projekti teiste osade välitöödes osaleda.
Võtke huvi ja lisaküsimuste korral julgelt ühendust: Floor Vodde ([email protected])
Teemaga võib tegeleda nii eesti keeles kui inglise keeles, soovi järgi.
Teema: Valla või maakonna metsade inventeerimine ja seisundi jälgimine satelliitkaugseire abil
Sisu: Suurel territooriumil metsade seisundi pidev seire on praktikas kulutõhusalt tehtav ainult keskmise ruumilahutusega (10-30 m) satelliidipiltide abil, mis katavad igaüks 185-290 km laiuse riba. Töö eesmärgiks on kasutada peamiselt spektri optilises piirkonnas satelliitidelt tehtud ülesvõtteid ja koostada andmebaas uurimisala metsade kohta. Hinnatavate tunnuste arv ja esitusviis (vektorkaart, rasterkaart) lepitakse kokku. Hinnatavateks tunnusteks on näiteks otsus mets-mittemets, metsa kõrgus, tüvemaht, vanus, liigiline koosseis, lehepinnaindeks ja mingil ajavahemikul toimunud muutused. Töös kasutatakse vabavaralisi USA satelliitide Landsat-8&9 skannerite OLI-TIRS ja Euroopa kosmoseprogrammi Copernicus satelliidil Sentinel-2 oleva skanneri MSI ülesvõtteid, olemasolevaid andmebaase ja välivaatlusi. Töö ühe osa moodustab tulemuseks saadud kaartide veahinnangute koostamine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool [email protected] / [email protected]
Teema: Metsade kaugseire rakendused
Sisu: Metsade kaugseire vaba teema. Eeldatakse tudengite enda ideed või probleemipüstitust.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool [email protected] / [email protected]
Teema: Puistute looduslikkuse dünaamika uurimine
Sisu: Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikus on läbi viidud puistute looduslikkuse hindamise kordusinventuurid. Töö eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas on puistute looduslikkus muutunud nii majandatavates kui ka mittemajandatavates puistutes. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, [email protected]
Teema: Metsade looduslikkuse taastamise katsete tulemuslikkuse hindamine
Sisu: 2005. aastal viidi läbi seitsmel kaitsealal Eestis metsade looduslikkuse taastamise katsed (häilude tekitamine, surnud ja lamapuidu tekitamine, häilud koos ülepõletamisega ja kontrollalad). 2023. aastal viidi läbi puistu-, soontaimede, sammalde, samblike, putukate ja torikuliste seire. Töö eesmärgiks on uurida tehtud katsete tulemuslikkust: kas on käivitunud surnud puidu voog, kas liikide arv ja mitmekesisus on muutunud, kas on tekkinud looduslik uuendus jne. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, [email protected]
Teema: Puutüvede läbimõõdu mõõtmine
Sisu: Tuleb mõõta puutüvesid nii klupiga kui ümbermõõdulindiga. Eesmärgiks on uurida mõõtmisvigu ja meetodite erinevusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Puutüvede kuju automaatne eristamine maapealse laserskanneri andmestikust
Sisu: Kolmemõõtmelisest punktiparvest, mis on saadud maapealse laserskanneriga, on vaja eristada puutüved. Esialgu manuaalselt ja seejärel proovida automaatseid meetodeid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Metsa hooldusraie vajaduse hindamine aerolidari andmete põhjal
Sisu: Lennukilt tehtud laserskanneerimine annab andmed puistu kõrguse ning võrastiku tiheduse ja võrade pikkuse kohta. Need tunnused on informatiivsed hooldusraiete planeerimiseks. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Muutuste tuvastamine metsas aerolidari andmete põhjal
Sisu: Korduvalt tehtud laserskanneerimine salvestab metsa võrastiku struktuuri. Kahe mõõtmise võrdlemisel saame leida kõrguse kasvu ja ka väljalangemise. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Üksikpuude tuvastamine suure punktitihedusega aerolidari andmetest
Sisu: Kui meil on metsa kohal tehtud laserskaneerimisega saadud andmestik tihedusega 100 ja rohkem punkti ruutmeetrile, siis see võimaldab juba üksikuid puid tuvastada. Eesmärk on jõuda automaatsete meetoditeni. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Puistute liigilise koosseisu hindamine multispektraalsetelt satelliidipiltidelt
Sisu: Masinõppe meetodite abil tuleb koostada puistu koosseisu prognoosid. Sisendiks on metsaregistri andmed ja multispektraalsed satelliidipildid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Häiringute tuvastamine Eesti metsades Sentinel-2 MSI ja Landsat-8 OLI piltidelt
Sisu: Pildipaaride võrdlemise abil tuleb uurida häiringute (põud, seenhaigused, torm, harvendusraied jm) kaardistamise võimalusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endisel põllumajandusmaal kasvavates lehtpuuistandikes
Sisu: Töö eesmärgiks on iseloomustada lehtpuuistandike taimestiku liigirikkust ning hinnata, kui palju aega kulub metsataimestiku väljakujunemiseks ja millised tegurid seda protsessi enim mõjutavad. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, [email protected]
Teema: Turberaie mõju metsa alustaimestikule
Sisu: Töö eesmärgiks on hinnata turberaiete mõjusid okasmetsade liigirikkusele ja liigilisele koosseisule, analüüsides raie-järgseid muutusi puhma-rohu- ja samblarindes. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, [email protected]
Teema: Toitainerikka puutuha mõju Puhatu jääksoo taastaimestumisele
Sisu: Mõned nädalad peale jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10 ja 15 t/ha) hoogustub oluliselt mitte ainult istutatud puude kasv vaid ka taimkatte tekkimine: lisaks arvukatele soontaimeliikidele asustavad tuhaga töödeldud alad raba-karusammal ja harilik punaharjak ning isegi kolmanda kategooria kaitsealune käpaline soo-neiuvaip.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) jääksoodes määratakse peale turbasse puutuha segamist tekkinud taimkatte liigirikkus ja katvus ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Ammendatud freesturbaväljade metsastamine: jäätmena tekkiva puutuha mõju puude biomassi formeerumisele
Sisu: Turbaväljad, kus kaevandamine on lõpetatud ja mis on siiani taimestumata, on ühed suurimad CO2 emissiooni allikad Eestis. Mõned nädalad peale ammendatud freesturbavälja ehk jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10, 15 ja 20 t/ha) hoogustub oluliselt istutatud puude (arukask, harilik mänd, harilik kuusk) kasv ja biomassi formeerumine, mille tulemusel seotakse oluline kogus süsinikku.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) ja/või Pindi (Võru mk) jääksoodes kogutakse biomassi proovid puutuhaga töödeldud katsealadelt ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Puu- ja põlevkivituha mõju seemikute kasvule ammendatud freesturbaväljadel
Sisu: Puhatu jääksoo (Ida-Viru mk), kus turba kaevandamine lõpetati üle 30 aasta tagasi, on siiani suures osas taimestumata. Esmakordselt kogu maailmas alustati 2011. aastal Puhatus segutuha (puu- ja põlevkivituhk) katsetustega, et parandada seemikute kasvutingimusi Puhatu jääksoo metsastamisel. Tänaseks on katsetatud erinevate segutuha kogustega ja tulemused näitavad, et oluliselt hoogustub nii arukase kui ka hariliku männi ja hariliku kuuse seemikute kasv.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) jääksoos mõõdetakse istutatud katsepuude (arukas, harilik mänd ja/või harilik kuusk) kõrgus- ja jämeduskasv ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Puistu ehituse ja kasvumudelite täiustamine
Sisu: Metsa proovitükkidelt on juba pika aja jooksul kogutud suures mahus välimõõtmisi, mida saab kasutada nii puu kui ka puistu dendromeetriliste mudelite arendamiseks. Vastavalt üliõpilase huvile, praktilisele vajadusele ja olemasolevatele mõõtmisandmetele valitakse modelleerimiseks teatud takseertunnuste vaheline sõltuvus. Olemasolevatel andmestikel või vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste andmestikel analüüsitakse seni loodud Eesti ja naabermaade mudeleid ning koostatakse uusi. Andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Andres Kiviste, [email protected]
Teema: Metsaga alade pindala valitud alal Euroopa metsavööndis
Sisu: Lõputööks valitav ala Euroopa metsavööndis võib olla ühes Balti riikidest, Valgevenes või Venemaa Euroopa-osas. Lõputööks sobiva ala suuruseks on üks keskmise ruumilise lahutusega satelliidi Landsat kaader küljepikkusega 185 km. Lähteandmeteks on satelliidipiltide aegrida 1980ndate aastate keskpaigast kaasajani ning andmebaaside andmed avaandmetena.
Praegusaegseks tendentsiks on põllumajanduslikus kasutuses oleva maa pindala vähenemine ja aja jooksul metsastumine. See tendents väljendub nii majanduslikult edukates kui ka majanduslikult vähem edukates maades.
Lõputöö eesmärgiks on hinnata varasemalt põllumajandusliku maa põllumajanduslikust kasutusest väljajäämise ja metsastumise ulatust ning hinnata ruumiliste tegurite mõju põllumajandusliku maa põllumajanduslikust kasutusest väljajäämisele ja metsastumisele.
Lisainfo: Urmas Peterson, [email protected]
Teema: Metsa-atmosfääri gaasivahetuse dünaamika uurimine
Sisu: Metsaökosüsteem vahetab atmosfääriga süsinik (CO2, metaan) ja veeaur (H2O) fotosünteesi protsessi kaudu. Lisaks on mõõdetud nii nimetatud reaktiivsed jälggaasid (osoon, lämmastikoksiidid, ning vääveldioksiid). SMEAR jaama andmestik ulatab 2015. aastast 2021. aastani ja kogub edaspidi. Eesmärk on saada ülevaatuslik diagramme, kus on nähtav pikema perioodi gaaside dünaamiline päeva muutused poole tunnise täpsusega. Sobib bakalaureusetööks. On võimalik magistritööks edasi areneda.
Lisainfo: Steffen Noe, [email protected]
Teema: Metsaökosüsteemi-atmosfääri gaasi kontsentratiooniprofiilid ja voogud uurimine
Sisu: SMEAR jaam mõõdab 30 meetrist 110 meetrini nii kasvuhoone gaaside ning teiste heitgaaside kontsentratsioonid. Eesmärk on kasutada mastiandmeid, et gaaside voogud metsaökosüsteemiga modelleerida ja võrrelda Eddy kovariatsiooni metoodikaga. Töö sobiks magistri- ja bakalaureusetööks.
Lisainfo: Steffen Noe, [email protected]
Teema: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas
Sisu: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas. Konkurentsi mõjutavad tegurid, Eesti koht vastava puidutoote Euroopa või maailma puiduturul. Täpsem teema tuleb eelnevalt kokku leppida õppejõuga. Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju rahvusvahelistele puiduturgudele ja puidukaubandusele
Sisu: Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju metsapoliitikale
Sisu: Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Metsa- ja puidusektoris tegutseva N ettevõtte majandustegevuse ja tema peamiste konkurentide tegevusvaldkonna analüüs
Sisu: Üliõpilasel peab omal olema juurdepääs ettevõtte andmetele. Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Innovatsioon mingis metsa- ja puidusektori spetsiifilises valdkonnas
Sisu: Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Kliimatark metsandus. Ülevaade kliimatarga metsandusega seotud erinevatest uurimisprojektidest Eestis.
Sisu: Ülevaade kliimatargast metsandusest (Climate-Smart Forestry) ja selle valdkonna peamistest uurimisprobleemidest. Seejärel ülevaade erinevatest Eestis läbi viidud uurimisprojektidest, mida otseselt või kaudselt võiks seostada kliimatarga metsandusega. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Tavade ja praktikate muutused metsanduses
Sisu: Tehnoloogias ja ühiskonnas toimuvad muutused, huvigruppide aktiveerumine ning viimase aja muudatused metsanduse juhtimises ning kliimamuutuste leevendamisega seotud tulevikumuutused – kõik need mõjutavad metsandusega seotud paradigmasid ja seeläbi metsanduspraktikat ning metsameeste arvamusi ja emotsioone. Millised on olnud olulisemad praktilise metsandusega seotud tavade ja praktikate muutused viimase 30. aasta jooksul? Kuidas toimub teadmiste ülekandmine erinevate põlvkondade metsameeste vahel ning milliseid teadmisi ja haridust tulevikus vaja läheb?
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Kasvava puu tüve kuju analüüs maapealse laserskanneri mõõtmisandmete põhjal
Sisu: Metsatakseerimisel mõõdetakse puutüvede läbimõõdud tavaliselt 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Tüveläbimõõt (rinnasdiameeter) on põhiline takseertunnus. Puu tüve mahu arvutamiseks kasutatakse mudeleid, mille sisendiks on puu kõrgus, rinnasläbimõõt ning tüve kuju kirjeldav vormiarv. Laserskannerid on võimelised looma ruumist andmestiku, mis võimaldab puutüvede läbimõõtusid saada ka maapinnast oluliselt kõrgemalt ja seega saaks ka täpsemini puu tüvede mahtu arvutada. Töö eesmärgiks on kolmemõõtmelistest punktipilvedest puude tüveläbimõõtude ning mahtude arvutamise võimaluste uurimine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Võrastiku läbipaistvuse mõõtmine ja erinevate meetodite võrdlus
Sisu: Puude võrad ja puistu võrastik asuvad maapinnast kõrgemal ning varjutavad puistu alla jäävat maapinda ja samuti ka puude tüvesid. Samas annab võrastiku struktuur ja eriti võrastiku suhteline läbipaistvus äärmiselt olulist infot puistu ja üldse metsa omaduste kohta. Kuigi võrastiku liituse ning läbipaistvuse tähtsus on eriti just kaugseirerakenduste kontekstis hästi teada, leiame tavaliselt, et nende tunnuste mõõtmine pole sugugi nii lihtne arvestades vajalikku täpsust. Kuna kaasaskantavad fotokaamerad suudavad salvestada üsna suure ruumilahutusega kujutisi, siis sobibki neist alustada. Võrdlusmaterjalina saab kasutada Maa-ameti tehtud aerolidarmõõtmisi, milles laserimpulsside peegelduskohtade kõrgusjaotus metsas kajastab samuti võrastiku läbipaistvust ja katvust. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks COM(2023) 728: selle kinnitamine, mõju ja rakendamine Eestis
Sisu: Euroopa Liidus on välja töötatud ettepanek Euroopa vastupanuvõimeliste metsade seireraamistiku loomiseks, kus eesmärgiks on viia Euroopa metsandusandmed uuele tasemele. Hetkel toimub selle ettepaneku seadusandlik tavamenetlus EL liikmeriikides. Töö analüüsib määruse vajadust (saaks võrrelda ka kehtivuse kaotanud määruse Forest Focus-ga), Eesti seisukohti ning määruse rakendamise võimalikku mõju Eestile.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Küsitlemisetega seotud (sotsioloogiliste) uuringute kaasjuhendamine
Kui mõne lõputöö üheks osaks on inimeste või organisatsioonide küsitlemine (kvalitatiivne või kvantitatiivne uurimisviis, segameetodid) ja andmete hilisem analüüs, siis on soovitav kaasjuhendajaks võtta Meelis Teder.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Rakenduskõrgharidusõpe
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö sisu |
| Valdek Tamme, [email protected] | Puidu kuivatamine | Kuidas kuivatada kiiremini ja efektiivsemalt, ilma lõhede tekketa. Puidukuivatuse simulatsiooni programmiga “TorkSim” abil saaks kuivamispingeid modelleerida. Täpselt ajastatud niisutusimpulsiga oleks võimalik kuivatuse tõmbepingete maksimumi tasandada, Probleem on selles, et hetkel puudub vajalik kuivamispingete maksimumi indikaator, millelt saadud materjali lõhenemise ohu hoiatus lülitaks kuivatusõhu niisutuse õigeaegselt sisse (ja välja). Selleks oleks vajalik välja töötada eraldi andureid, mis oleksid töökindlad kuivatuskambri karmis kliimas kasutamiseks. Kuivatuspingete maksimumi indikaatori eeluuringud oleks otstarbekas teostada EMÜ puiduteaduse laboris. |
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö eesmärk |
| prof. Jüri Olt ja nooremprof. Yevhen Ihnatiev | Mehitamata maismaasõiduki aku automaatse vahetamise ja laadimise seadme rekonstruktsioon | EMÜ-s ehitatud mehitamata maismaasõiduki aku vahetamise ja laadimise seadme edasiarendamine, lihtsustada olemasolevat konstruktsiooni ja määrata tööparameetrid. Optimeerida seadme parameetreid eesmärgiga lühendada akuvahetusprotsessi ja parandada efektiivsust ning tagada süsteemi töökindlus. Seadme tööalgoritmi koostamine. |
| prof. Jüri Olt ja nooremprof. Yevhen Ihnatiev | Robotjaoturi kaheastmelise täppisjaotusseadme arendus | Robotjaoturi uudse kaheastmelise dosaatori prototüübi, mis sisaldab (soonrull)annustit ja kompressorit. Seadme füüsiline modelleerimine, katsetööde planeerimine, ettevalmistamine, läbiviimine, katseandmete töötlemine ja seadme parameetrite optimeerimine, arvestades energiakulu ning masinaehituslik projekteerimine. |
| prof. Jüri Olt ja nooremteadur Tormi Lillerand | Robotjaoturi jaotustoru külgnihuti modellerimine | Robotjaoturi üheks ülesandeks on ülesandeks on granuleeritud puistematerjali suunamine taimevõra alla. Seda ülesannet aitab täita väetisetoru külgnihuti. Siia kuulub seadise füüsiline modelleerimine, katsetööde planeerimine, ettevalmistamine, läbiviimine, katseandmete töötlemine ja seadme parameetrite optimeerimine ning tehnilise dokumentatsiooni vormistamine. |
| nooremprof. Yevhen Ihnatiev | Mehitamata maismaasõiduki tööseadiste sünkroniseerimine | Analüüsida maismaasõidukite ehk välirobotite tööseadiste sünkroniseerimise meetodeid liikumisel. Töötada välja mudel väliroboti tööseadiste ja pinnase või taimede vastikkusest mõjust, arvestades liikumise parameetreid. Uurida põllundusroboti liikumisparameetrite mõju tehnoloogiliste operatsioonide kvaliteedile ning määrata optimaalsed sünkroniseerimisparameetrid. |
| nooremprof. Yevhen Ihnatiev | Mobiilse energiajaama varutoite süsteemi väljatöötamine | Luua varutoitesüsteem, mis tagab mobiilse energiajaama töökindluse ja katkestusteta töö olukorras, kus põhitoide puudub või tekivad avariilised olukorrad. |
| kaasprof. Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja | Mehitamata maismaasõiduki teenindava energiajaama massijaotuse ja stabiilsuse analüüs | Uurida energiatootmisjaama massikeskme paiknemise mõju stabiilsusele erinevatel teeoludel. Töö hõlmaks nii eksperimentaalseid mõõtmisi kui ka arvutuslikku modelleerimist, pakkudes välja optimaalsed lahendused massi ümberjaotamiseks. |
| kaasprof. Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja | Autonoomse energiatootmisjaama digitaalse kaksiku loomine liikumisdünaamika analüüsiks | Luua simulatsioonimudel (nt MATLAB/Simulink) hooldejaama liikumise ja koormuste hindamiseks. See võimaldaks virtuaalselt testida erinevaid konstruktsioonimuudatusi enne reaalse prototüübi ehitamist. |
| kaasprof. Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja | Keevisliidete töökindluse analüüs lõplike elementide meetodil | Keskenduda energiatootmisjaama alumiiniumraami keevitatud ühenduste mehaanilistele omadustele. FEM-analüüsi abil hinnata pingekontsentratsiooni ja väsimustugevust erinevates koormusolukordades. |
| kaasprof. Olga Liivapuu ja prof. Jüri Olt | Optimaalsete droonilennuplaanide matemaatiline modelleerimine mehitamata maismaasõiduki teenindamiseks maastikul | Töö eesmärgiks on uurida, kuidas koostada robotväeturi teenindamiseks võimalikult tõhus lennuplaan. Probleem seisneb selles, et droonide lennuaeg ja aku kestvus on piiratud, kuid välirobot peab saama liikumise ajal maastikul teenindatud, täpsemalt väliroboti punker granuleeritud puistematerjaliga varustatud. Matemaatiliselt on tegemist optimeerimisülesandega, kus tuleb minimeerida lennutrajektoori pikkust ja pöörete arvu ning tehnoloogilisteks toiminguteks kuluvat aega, tagades samal ajal püstitatud ülesande täitmise. Töö väärtus seisneb selles, et optimaalne lennuplaan võimaldab kiiremat ja kuluefektiivsemat tööd. |
| prof. Jüri Olt ja nooremteadur Tormi Lillerand | Lisaseadme modelleerimine droonile | Töö eesmärgiks on modelleerida droonile seadmestik pakendatud puistelasti haaramiseks, selle fikseerimiseks drooni konteinerisse, lasti teisaldamiseks ette nähtud kohta, täpsemalt autonoomse mehitamata maismaasõidukini, puistematerjali puistamiseks maismaasõiduki punkrisse, tühja pakendi toimetamiseks ette nähtud kohta ning selle kõrvaldamiseks konteinerist. Tegemist on tootearendusliku projektiga. |
| vanemlektor Kaarel Soots | Drooni 3D prinditava käpa arendus | Ülesandeks on pakkuda välja erinevad drooni käpa lahendused, nende prototüüpide valmistamine ja katsetamine. |
| operaator Indrek Virro | Kaablistiku projekt elektrilisele mehitamata maismaasõidukile | Valmistada sõiduki kaablistik koos täieliku dokumentatsiooniga |
| Liikumissuuna kaugjuhtimissüsteem elektrilisele mehitamata maismaasõidukile | Arendada liikumissuuna alamsüsteem koos ROSi liidestusega | |
| Teleopereerimissüsteem elektrilisele mehitamata maismaasõidukile | Arendada teleopereerimissüsteem koos ROSi liidestusega | |
| Spektroskoobi automaatmõõtmise rakendus | Arendada automaatmõõtmise rakendus Avantes AvaSpec-Mini MK II spektroskoobile koos ROSi liidestusega | |
| Akuhaldussüsteemi liidestus juhtsüsteemiga | Liidestada sõiduki akujuhtsüsteem ROSil põhineva juhtsüsteemiga | |
| Digikaksiku arendus elektrilises mehitamata maismaasõidukis | Väljatöötada digikaksiku arenduse töövoog sõiduki jaoks | |
| Kaugjuhtimissüsteemi sõidurežiimi alamsüsteem | Arendada sõidurežiimi alamsüsteem, mis võimaldab kaugjuhtimissüsteemiga juhtida sõidusuunda, kiirendust ja pidurdust | |
| Manipulaatori visuaalne joondus taimele | Arendada rakendus, mis võimaldab sõiduki manipulaatoril visuaalselt joonduda taimele täppisväetuse teostamiseks | |
| nooremteadur Tormi Lillerand | 1. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki teleopereerimislahenduse arendus. 2. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veoülekande CAN bus logimissüsteemi arendus. 3. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veojõujaotusüsteemi arendus. 4. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki aku ning veoülekande CAN bus logimisüsteemide liidestamine. 5. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veojõujaotusstrateegia optimeerimine masinõppe abil. 6. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki inertsiaalmõõtesüsteemi liidestamine andmehõivesüsteemiga. | |
Integreeritud õpe
Sobiva lõputöö teema leidmiseks võta palun ühendust vesiehituse ja veekaitse eriala õppejõududegalink opens in new page.
Sobiva lõputöö teema leidmiseks võta palun ühendust maaehituse eriala õppejõududegalink opens in new page.
Magistriõpe
Juhendajad | Juhendajate vastutusvaldkonnad |
Andres Annuk, professor, PhD
| 1. Elektrienergia arbitraaž; 2. taastuvenergia osakaalu suurendamine tarbimises; 3. energia salvestustehnoloogiad; 4. tuule- ja päikeseenergeetika. |
| Eugen Kokin, vanemlektor, DSc | 1. Mõõtmised loomapidamishoonetes; 2. energiakasutuse optimeerimine; 3. mõõtesüsteemide väljatöötamine. |
| Toivo Kabanen, vanemlektor, PhD | 1. Taastuvenergia allikad |
Janar Kalder, vanemlektor, PhD
| 1. Mikrokontrollerite baasil rakendused; 2. elektroonika; 3. programmeerimine, modelleerimine; 4. tarbija elektripaigaldised; 5. energiasalvestus; 6. sagedusturg. |
Mart Hovi, lektor, PhD ja Külli Hovi, energiakasutuse õppetooli hoidja, tehnika ja tehnoloogia õppekava juht, MSc
| 1. Ahjud; 2. vesinik; 3. (soojus)energiaarvutused; 4. tahkekütused; 5. energiasalvestid; 6. katlad, kuivatid; 5. vooluallikad. |
Allan Tooming, lektor, MSc
| 1. Automaatika; 2. automaatjuhtimine; 3. hooneautomaatika; 4. nõrkvoolusüsteemid. |
| Siim Küünal, lektor, PhD NB! Lektor Siim Küünal keskendub sel õppeaastal teemadele, mis haakuvad tema juhendatava doktoritöö teemaga. Eelkõige on need magistritööd. | 1. Energiasalvestustehnoloogiad; 2. taastuvenergeetika; 3. valgustus. |
Jaak Jõgi, õpetaja, MSc
| 1. Elektrotehnika;
|
| Natalja Ajupova, nooremteadur, MSc | 1. Soojuspumbad, soojustehnika |
| Janek Lumi, nooremteadur, MSc | |
| Vahur Põder, AS Tari KVVK grupi juht, PhD. Õpetab õppeaineid TE.0271 Insenerieetika, TE.0315 Ventilatsioon ja küte. Kursuseprojekt, TE.0463 Hoonete ventilatsioon ja energiavarustus. | 1. Ruumide õhuvarustus ja soojusenergia taaskasutus;
|
Kui sul on lõputöö teema olemas siis pöördu vastava valdkonnaga tegeleva õppejõu poole ning kui õppejõuga on läbi räägitud ning kokkulepe lõputöö juhendamiseks olemas siis järgmise sammuna täida lõputöö teema avaldus. Avalduse ja muud lõpetamisega seotud/vajalikud dokumendid leiad siitlink opens in new page. Nii sinu kui ka juhendaja poolt allkirjastatud avaldus saada energiakasutuse õppetooli assistendile Heli Saaremetsale, [email protected].
Juhendaja võib olla ka väljastpoolt Eesti Maaülikooli kuid sellisel juhul peab kaasjuhendaja olema meie ülikoolist.
Kui sul ei ole konkreetset lõputöö teemat aga on mõtteid/ideid, mis valdkonnas tahad lõputööd koostada, pöördu vastava valdkonnaga tegeleva õppejõu poole. Koostöös õppejõuga leia sobiv lahendus ehk siis õppejõu kaasabil sõnasta lõputöö teema ning kirjuta lõputöö teema valimise avaldus.
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö eesmärk |
| Professor Eda Merisalu | Psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas ja töötajate vaimne tervis | |
| Tööstress ja läbipõlemine teenindavates/juhtivates ametites | ||
| Tööohutuse psühholoogilised aspektid | ||
| Kognitiivse töövõime hindamine | ||
| Ergonoomikaliste sekkumiste tõhususe hindamine töökeskkonnas | ||
| Tööõnnetuste kognitiiv-käitumuslik analüüs | ||
Professor Eda Merisalu; külalisteadur Kalev Kuklane | Päästetöötajate kaitseriietuse ergonoomikaline hindamine | |
| Vanemteadur Märt Reinvee | Osalusergonoomika Eesti kontseptsioon | |
| Solaride päikeseauto ergonoomilisus (teema täpsustub) | ||
| Õppevahendite arendus (teema täpsustub lähtuvalt üliõpilase huvist ja võimetest) | ||
| Õppematerjal ergonoomikalis hindamise meetodite omandamiseks (teema täpsustub) | ||
| Õpetaja Alar Seiler | Tööstusergonoomika | |
| Ettevõtte töökeskkonna ergonoomilisuse hindamine | ||
| Müra ja vibratsioon | ||
| Külalisõpetaja Epp Mardi | Ergodisainilised lahendused töökeskkonnas | |
| Disainimetoodika töökeskkonna kujundamisel |
Geodeesia valdkonnas
| Juhendaja(d) | Teema | Töö eesmärk |
| Tarmo Kall | Satelliitaltimeetria aegridade uuring Läänemerel | Töö eesmärk on valideerida meretaseme tõusu mudeleid Läänemere kohta |
| Tarmo Kall | Tartu linna kordusnivelleerimiste põhjal maapinna vajumiste uuring | |
| Tarmo Kall | ESTPOS püsijaamade aegridade võrdlus InSAR aegridadega | |
| Tarmo Kall | Monte Carlo simulatsioon trigonomeetrilise nivelleerimise täpsuse analüüsiks | Töö eesmärk on välja töötada Monte Carlo simulatsioonimeetodil põhinev arvutusmudel, mis võimaldab hinnata trigonomeetrilise nivelleerimise kõrguste täpsust sõltuvalt mõõtmisgeomeetriast (viseerimiskiire pikkus ja kaldenurk) ning instrumendi täpsusparameetritest. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse kõrguste vigade tõenäosusjaotuse ja standardhälbe hindamiseks erinevates mõõtmissituatsioonides. |
| Aive Liibusk | RTK GNSS drooni fotogramm-meetrilise mudeli geomeetriline täpsus | Töö eesmärk on hinnata droonifotogramm-meetrilise mudelie täpsust ja süsteemsi nihkeid võrreldes traditsioonilise geodeetilise mõõdistusega ning analüüsida, millist mõju avaldavad mõõdistustulemuste täpsusele drooni GNSS-positsioneerimine ja kontrollpunktide kasutamine |
| Aive Liibusk | Päikeseaktiivsuse mõju RTK GNSS mõõtmistele | Analüüsida kas ja kui suurt mõju avaldab päikeseaktiivsus RTK GNSS mõõtmistele |
| Aive Liibusk | Eesti geodeesia ajalugu 1940-1990 | Anda ülevaade Eesti geodeesia ajaloost aastatel 1940 kuni 1990. |
| Ene Ilves | Ehitusgeodeetilised tööd ehitusplatsidel | Anda ülevaade ehitusgeodeetilistest töödest ehitusplatsidel ja analüüsida märkimisel ja teostusmõõdistusel esinevaid vigu |
| Ivar Kapsi | Eesti rannikualade absoluutse meretaseme tõusu hindamine GNSS ja veemõõdujaamade andmete ühendamisel | Töö eesmärk on määrata absoluutne meretaseme tõusu kiirus Eesti rannikualadel, kombineerides GNSS-püsijaamade vertikaalse liikumise andmeid ja veemõõdujaamade pikaajalisi meretaseme aegridade trende |
| Harli Jürgenson | SLAM mobiilse laserskaneerimise täpsus | Eesmärk on ruumiandmete efektiivne hõive |
| Harli Jürgenson | Lasermõõtmine RTK GNSS seadmega | Eesmärk on ruumiandmete efektiivne hõive |
Kinnisvara- ja maakorralduse valdkonnas
| Juhendaja(d) | Teema | Töö eesmärk |
| Evelin Jürgenson, Kärt Metsoja | Muldade katmise/ maahõivega seotud teemad uutes kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes | Teha ülevaade, kuidas on muldade katmise ja maahõivega seotud teemasid käsitletud pärast haldusreformi tehtud üldplaneeringutes (kas on otseselt nendel teemadel kirjutatud või ka kaudselt neid teemasid suunatud) |
| Marii Järve | Põllumajandusmaa koondumine ja EL poliitika: ÜPP sekkumised Eestis ja võrdlus teiste EL riikidega | Välja selgitada kuidas ÜPP sekkumised on mõjutanud põllumajandusmaa koondumist Eestis- dokumendianalüüs |
| Marii Järve | Põllumajandustootjate maaomandi koondumine Eestis aastatel 2003–2021 | Välja selgitada põllumajandustootjate maaomandi muutused Eestis aastatel 2003- 2021. Olemas on kinnistusraamatu andmed aastatest 2003- 2021 PRIA tootjate kohta. |
| Birgit Trik | Süsinikuarvestuse roll ja rakendamisvõimalused ruumilises planeerimises Eesti omavalitsuste näitel | Uurida, mil määral ja millisel kujul on süsinikuarvestuse põhimõtted kajastatud Eesti omavalitsuste planeerimisdokumentides ning millised on võimalused nende süsteemsemaks integreerimiseks ruumilisse planeerimisse. Analüüs omavalitsuste arengukavade ja planeeringute sisust, hinnang süsinikuarvestuse rakendamise valmisolekule ning ettepanekud selle sidumiseks planeerimisprotsessidega. |
| Siim Maasikamäe | QGIS plugina MOLUSCE kasutamise võimaluste uurimine | Koostada esmane ülevaade QGIS plugina MOLUSCE kohta |
| Siim Maasikamäe | Linnaliste alade maakasutuse modelleerimine rakkautomaadiga | Koostada antud teema kohta kirjanduse ülevaade |
| Siim Maasikamäe | Nõiutud probleemi juhtumiuuring | Kirjeldada ühe objekti näitel tekkinud probleemide ahelat. |
| Siim Maasikamäe | Kinnisvara arenduste mõju põllumajandusmaa massiivide ruumilistele omadustele | Koostada süsteemne ülevaade iseloomustamaks kinnisvara arenduste mõju põllumajandusmaa kasutamise tingimustele |
| Aki Kadulin | Maakasutusküsimused ÜRO keskkonnastatistikas | Uurida seniseid jõupingutusi ja arenguid, mis puudutavad maakasutust ja keskkonnaarvepidamist. Olemas on rahvusvaheised raamistikud ja kokkuvõtted. |
| Jaana Veskimeister | Viimase viie aasta jooksul kehtestatud üldplaneeringute muutmise vajaduse sagedus ja põhjendused | Üle Eesti eristades erisused (põhjendused, vajadus) x KOVides. |
| Jaana Veskimeister | Linnaruumi mõjud liikumisharjumustele ja/või Liikumisharjumuste mõju linnaruumile | Saab valida kas "ja" või "või" teemana |
| Jaana Veskimeister | Olulise ruumilise mõjuga ehitise (või ka mõne konkreetse suurema tööstuse) mõju piirkonna arengule | Kas mõne ORME või tööstuse näitel |
Teema: Hariliku tamme kasvureaktsioon ja vastupidavus põuale: aastarõngaste ja soonte suuruse analüüs / Pedunculate oak response to drought: a tree ring and vessel size analysis
Sisu: Välitööd tehtud. Vaja teha labortööd arvuti taga ja andmeanalüüs, koostada joonised/tabelid ning selle alusel kirjutada kokku töö.
Lisainfo: Sandra Metslaid, [email protected]; Aleksei Potapov, [email protected]
Teema: Erineva päritoluga hariliku kuuse puidu moodustumist võrdlev uurimus / A comparative study of wood formation in different provenances of Norway spruce
Lisainfo: Sandra Metslaid, [email protected]; Maria Cristina F. Marques [email protected]
Teema: Punasüdamikuga kasepuidu anatoomiline analüüs / Anatomical analysis of birch wood with red heartwood
Lisainfo: Sandra Metslaid, [email protected] ; Aleksei Potapov, [email protected]
Teema: Harvesteri/forvarderi tootlikkuse/kütusekulu uurimine N ettevõtte uuendusraietel/harvendusraietel
Sisu: Puiduvarumisega seonduv teema sobib bakalaureusetööks. Üliõpilasel peab olema juurdepääs konkreetse(te) masina(te) poolt salvestatud infole (nt harvesteri töölehed) ja tahe kogutud andmeid analüüsida. Andmete kogumise aeg näiteks oktoober 2024.- märts 2025, mille alusel saaks analüüsi teha ja töö kokku kirjutada.
Lisainfo: Vahur Kurvits, [email protected]
Teema: N tootja metsamasinad Eestis ja nende kvaliteet
Sisu: 2008.a.- 2012.a. kirjutati rida lõputöid tollal enim esindatud tootjate (John Deere, Komatsu, Logset, Sampo, Metsis jt) toodangu kasutamisest Eestis ja nende riketest. Nüüd oleks aeg vaadata, kuidas masinate olemus ja kvaliteet on ajas muutunud. Andmete hankimise eelduseks sellise töö koostamisel on üliõpilase tahe suhelda metsamasinaesinduste töötajatega. Teema sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Vahur Kurvits, [email protected]
Teema: Mahutabelid
Sisu: Kuna palki (ja ka saematerjali) tuleb importida, siis oleks hea teada erinevate riikide (Eesti vs Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra) ümarpuidu mahutabelite ja mõõtmismetoodikate erinevusi ja sellest tulenevaid vahesid tihumeetrites. Vajalik alustada teiste riikide mahutabelite ja mõõtmismetoodikate otsimisega, seejärel saab hakata erinevusi kaardistama. Näiteks on teada, et osta rootslastelt laevatäis puitu, siis nende mõõtmise järgi saab umbes 10 % jagu mahuga vastu pükse; neid erinevusi oleks vaja täpsustada. Sobib bakatööks, kuid magistritöös vajalik ka sisukam andmeanalüüs.
Lisainfo: Ahto Kangur, [email protected] ja/või Allar Padari, [email protected]
Teema: Ain Eriku Eurojaapani lehise katsekultuuride kasvukäigu uuringud
Sisu: Töö sobib nii bakalaureuse kui magistriastme tudengile. Tutvumine katsealaga, välitööd 2024.
Tudengilt eeldame huvi, täpsust ja kohusetundlikkust, head arvutikasutusoskust; omalt poolt pakume andmete kogumiseks vajalikku väljaõpet ja tuge andmete töötlemisel ning väitekirja kirjutamisel. Stipendiumi võimalus - SA Artur Nilsoni Ülo Eriku nimeline stipendium, mille eesmärk on soodustada tudengi teaduslikku tegevust ja säilitada metsamees Ülo Eriku pärandit.
Lisainfo: Mart Erik ja/või Maris Hordo, [email protected]
Teema: Püsimetsa majandamise ökonoomiline analüüs N maakonna näitel
Sisu: Keskkonnaameti andmete põhjal kaardistatakse ühes maakonnas kolmel viimasel aastal kavandatud valikraied ning tehakse nende valikuline ülevaatus ja inventuur. Empiirilise analüüsi jaoks rajatakse valikraiealadele püsiproovitükid. Kasutada tuleb harvesteride tööfaile.
Inventeerimis- ja raieandmete põhjal arvutatakse puistute majandamise potentsiaalne tasuvus ning võrreldakse tulemusi lageraietele põhinevate stsenaariumidega.
Teema: Süsinikuvoogude kaasamine puistu küpsusvanuse arvutustesse
Sisu: Puistute hinna- ja kasumiküpsus arvutamisel arvestatakse metsa majandamise kulude ja tuluga. Kuna üha enam kõneldakse metsa ökosüsteemiteenustega arvestamise vajadusest, muutub aktuaalsemaks ka küpsusvanuse arvutamise metoodika täiustamine.
Töö eesmärk on arendada küpsusvanuse arvutamise metoodikat, kus lisaks puidutulule võetakse arvesse süsinikuvood ja nende väärtus. Töö aluseks on metsade majandamise süsinikuvoogude kohta tehtud uuringud, EL süsinikukaubanduse reeglid, puistute kasvumudelid. Eelduseks on töö koostaja huvi puistu majandamismudelite, andmetöötluse ja -analüüsi ning arvutitarkvara kasutamise vastu.
Lisainfo: Paavo Kaimre [email protected]
Teema: Tormi ja põua mõju hindamine kuuse kooreüraski levikule aastarõngaanalüüsi / dendrokronoloogia abiga
Sisu: Otsime bakalaureuse tudengit meie uurimisrühmale täienduseks. KIK’i projekti põhieesmärgiks on kaardistada kuuse kooreüraskikollete laienemine ja vaibumine 2016. aasta tormist ja 2018. aasta põuast mõjutatud Lõuna-Eesti range kaitsekorraga looduskaitsealadel (Karula rahvuspark, Otepää looduspark) ja 2016. aasta tormist puutumata Karisöödi looduskaitsealal. Kuna aastarõngad aitavad hinnata kuusepuu tervist ja kasvamist, siis uurime kas see mõjutab ka puude vastuvõtlikust üraski suhtes. Võrdleme elusate ja surnute puude aastarõngaid. Välitööd (puursüdamike võtmine Karisöödi alal) toimuks septembris (2022) umbes nädala aega, täpsed kuupäevad kokkuleppel. Puursüdamike uurimiste jaoks ettevalmistamine, laboritöö ja andmete korraldamine sügisel ning analüüsid ja kokku kirjutamine talvel ja varakevadel. Huvi korral on ka võimalus projekti teiste osade välitöödes osaleda.
Võtke huvi ja lisaküsimuste korral julgelt ühendust: Floor Vodde ([email protected])
Teemaga võib tegeleda nii eesti keeles kui inglise keeles, soovi järgi.
Teema: Valla või maakonna metsade inventeerimine ja seisundi jälgimine satelliitkaugseire abil
Sisu: Suurel territooriumil metsade seisundi pidev seire on praktikas kulutõhusalt tehtav ainult keskmise ruumilahutusega (10-30 m) satelliidipiltide abil, mis katavad igaüks 185-290 km laiuse riba. Töö eesmärgiks on kasutada peamiselt spektri optilises piirkonnas satelliitidelt tehtud ülesvõtteid ja koostada andmebaas uurimisala metsade kohta. Hinnatavate tunnuste arv ja esitusviis (vektorkaart, rasterkaart) lepitakse kokku. Hinnatavateks tunnusteks on näiteks otsus mets-mittemets, metsa kõrgus, tüvemaht, vanus, liigiline koosseis, lehepinnaindeks ja mingil ajavahemikul toimunud muutused. Töös kasutatakse vabavaralisi USA satelliitide Landsat-8&9 skannerite OLI-TIRS ja Euroopa kosmoseprogrammi Copernicus satelliidil Sentinel-2 oleva skanneri MSI ülesvõtteid, olemasolevaid andmebaase ja välivaatlusi. Töö ühe osa moodustab tulemuseks saadud kaartide veahinnangute koostamine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool [email protected] / [email protected]
Teema: Metsade kaugseire rakendused
Sisu: Metsade kaugseire vaba teema. Eeldatakse tudengite enda ideed või probleemipüstitust.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool [email protected] / [email protected]
Teema: Puistute looduslikkuse dünaamika uurimine
Sisu: Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikus on läbi viidud puistute looduslikkuse hindamise kordusinventuurid. Töö eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas on puistute looduslikkus muutunud nii majandatavates kui ka mittemajandatavates puistutes. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, [email protected]
Teema: Metsade looduslikkuse taastamise katsete tulemuslikkuse hindamine
Sisu: 2005. aastal viidi läbi seitsmel kaitsealal Eestis metsade looduslikkuse taastamise katsed (häilude tekitamine, surnud ja lamapuidu tekitamine, häilud koos ülepõletamisega ja kontrollalad). 2023. aastal viidi läbi puistu-, soontaimede, sammalde, samblike, putukate ja torikuliste seire. Töö eesmärgiks on uurida tehtud katsete tulemuslikkust: kas on käivitunud surnud puidu voog, kas liikide arv ja mitmekesisus on muutunud, kas on tekkinud looduslik uuendus jne. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, [email protected]
Teema: Puutüvede läbimõõdu mõõtmine
Sisu: Tuleb mõõta puutüvesid nii klupiga kui ümbermõõdulindiga. Eesmärgiks on uurida mõõtmisvigu ja meetodite erinevusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Puutüvede kuju automaatne eristamine maapealse laserskanneri andmestikust
Sisu: Kolmemõõtmelisest punktiparvest, mis on saadud maapealse laserskanneriga, on vaja eristada puutüved. Esialgu manuaalselt ja seejärel proovida automaatseid meetodeid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Metsa hooldusraie vajaduse hindamine aerolidari andmete põhjal
Sisu: Lennukilt tehtud laserskanneerimine annab andmed puistu kõrguse ning võrastiku tiheduse ja võrade pikkuse kohta. Need tunnused on informatiivsed hooldusraiete planeerimiseks. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Muutuste tuvastamine metsas aerolidari andmete põhjal
Sisu: Korduvalt tehtud laserskanneerimine salvestab metsa võrastiku struktuuri. Kahe mõõtmise võrdlemisel saame leida kõrguse kasvu ja ka väljalangemise. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Üksikpuude tuvastamine suure punktitihedusega aerolidari andmetest
Sisu: Kui meil on metsa kohal tehtud laserskaneerimisega saadud andmestik tihedusega 100 ja rohkem punkti ruutmeetrile, siis see võimaldab juba üksikuid puid tuvastada. Eesmärk on jõuda automaatsete meetoditeni. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Puistute liigilise koosseisu hindamine multispektraalsetelt satelliidipiltidelt
Sisu: Masinõppe meetodite abil tuleb koostada puistu koosseisu prognoosid. Sisendiks on metsaregistri andmed ja multispektraalsed satelliidipildid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Häiringute tuvastamine Eesti metsades Sentinel-2 MSI ja Landsat-8 OLI piltidelt
Sisu: Pildipaaride võrdlemise abil tuleb uurida häiringute (põud, seenhaigused, torm, harvendusraied jm) kaardistamise võimalusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endisel põllumajandusmaal kasvavates lehtpuuistandikes
Sisu: Töö eesmärgiks on iseloomustada lehtpuuistandike taimestiku liigirikkust ning hinnata, kui palju aega kulub metsataimestiku väljakujunemiseks ja millised tegurid seda protsessi enim mõjutavad. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, [email protected]
Teema: Turberaie mõju metsa alustaimestikule
Sisu: Töö eesmärgiks on hinnata turberaiete mõjusid okasmetsade liigirikkusele ja liigilisele koosseisule, analüüsides raie-järgseid muutusi puhma-rohu- ja samblarindes. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, [email protected]
Teema: Toitainerikka puutuha mõju Puhatu jääksoo taastaimestumisele
Sisu: Mõned nädalad peale jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10 ja 15 t/ha) hoogustub oluliselt mitte ainult istutatud puude kasv vaid ka taimkatte tekkimine: lisaks arvukatele soontaimeliikidele asustavad tuhaga töödeldud alad raba-karusammal ja harilik punaharjak ning isegi kolmanda kategooria kaitsealune käpaline soo-neiuvaip.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) jääksoodes määratakse peale turbasse puutuha segamist tekkinud taimkatte liigirikkus ja katvus ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Ammendatud freesturbaväljade metsastamine: jäätmena tekkiva puutuha mõju puude biomassi formeerumisele
Sisu: Turbaväljad, kus kaevandamine on lõpetatud ja mis on siiani taimestumata, on ühed suurimad CO2 emissiooni allikad Eestis. Mõned nädalad peale ammendatud freesturbavälja ehk jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10, 15 ja 20 t/ha) hoogustub oluliselt istutatud puude (arukask, harilik mänd, harilik kuusk) kasv ja biomassi formeerumine, mille tulemusel seotakse oluline kogus süsinikku.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) ja/või Pindi (Võru mk) jääksoodes kogutakse biomassi proovid puutuhaga töödeldud katsealadelt ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Puu- ja põlevkivituha mõju seemikute kasvule ammendatud freesturbaväljadel
Sisu: Puhatu jääksoo (Ida-Viru mk), kus turba kaevandamine lõpetati üle 30 aasta tagasi, on siiani suures osas taimestumata. Esmakordselt kogu maailmas alustati 2011. aastal Puhatus segutuha (puu- ja põlevkivituhk) katsetustega, et parandada seemikute kasvutingimusi Puhatu jääksoo metsastamisel. Tänaseks on katsetatud erinevate segutuha kogustega ja tulemused näitavad, et oluliselt hoogustub nii arukase kui ka hariliku männi ja hariliku kuuse seemikute kasv.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) jääksoos mõõdetakse istutatud katsepuude (arukas, harilik mänd ja/või harilik kuusk) kõrgus- ja jämeduskasv ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Puistu ehituse ja kasvumudelite täiustamine
Sisu: Metsa proovitükkidelt on juba pika aja jooksul kogutud suures mahus välimõõtmisi, mida saab kasutada nii puu kui ka puistu dendromeetriliste mudelite arendamiseks. Vastavalt üliõpilase huvile, praktilisele vajadusele ja olemasolevatele mõõtmisandmetele valitakse modelleerimiseks teatud takseertunnuste vaheline sõltuvus. Olemasolevatel andmestikel või vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste andmestikel analüüsitakse seni loodud Eesti ja naabermaade mudeleid ning koostatakse uusi. Andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Andres Kiviste, [email protected]
Teema: Metsaga alad, nende pindala ning metsaga alade pindala muutus ühes Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga mõnes Läti maakonnas ja / või Venemaa Pihkva või Leningradi oblasti rajoonis
Sisu: Ajutiselt metsata alad tekivad lageraiete, vähem tormimurdude, põlengute ja teiste kahjustuste tagajärjel. Aja möödudes ajutiselt metsata alad metsastuvad. Metsaga alasid lisandub eeskätt varasemalt põllumajanduslikus kasutuses olnud, kuid kaasajaks kasutusest välja jäänud põllumaade metsastumise tulemusena. Lõputöös käsitletakse metsaga alasid ning neil aladel viimastel aastakümnetel toimunud muutusi mõnes valitud Eesti maakonnas. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistriastme lõputööks.
Lisainfo: Urmas Peterson, [email protected] ; [email protected]
Teema: Rannaroostikud Eesti suurjärvede või Läänemere rannikul
Sisu: Eesti suurjärvede, Võrtsjärve ja Peipsi järve, samuti Läänemere Eesti rannikul on viimastel aastakümnetel olnud valdavaks tendentsiks peamiselt pilliroost koosnevate rannaroostiku lappide laienemine. Rannaroostike seire kuulub Eesti keskkonnaseire programmi. Seiret tehakse satelliidipiltidelt. Teema sobib lõputööks loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Lõputöö võib käsitleda kas ühe Eesti suurjärve - Võrtsjärve või Peipsi järve, Hiiumaa, Saaremaa, Mandri-Eesti Pärnumaa, Läänemaa, Harjumaa või Lääne-Virumaa rannikute roostikke. Lõputööga selgitatakse, millega tuleb roostike seirel satelliidipiltidelt arvestada, et saadud tulemus oleks roostike aegrea kirjeldamisel võimalikult täpne.
Lisainfo: Urmas Peterson, [email protected]; [email protected]
Teema: Kevadised künnipinnad ja põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud endiste põllumaade metsastumine valitud Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga Lätis või Venemaal
Sisu: Nn. kevadised künnipinnad, põllu-alad, millele külvatakse suviviljad, on muudest põllumajandusliku maa kasutamise lappidest maikuus pildistatud satelliidipiltidel eristatavad. Talvel lausalise lukikattega oludes pildistatud piltidel on valgest lumepinnast tumedamate lappidena eristatavad puude ja põõsastega alad. Juhul kui niisugused tumedad lapid on kunagisel põllumajandusmaal, on tegemist põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud ja metsastuma hakanud aladega. Aja jooksul maakattes toimunud muutusi on mõeldav hinnata mõne valitud Eesti maakonna piires. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib lõputööks nii metsanduse kui loodusvarade kasutamise ja kaitse erialadel.
Lisainfo: Urmas Peterson, [email protected] ; [email protected]
Teema: Metsa-atmosfääri gaasivahetuse dünaamika uurimine
Sisu: Metsaökosüsteem vahetab atmosfääriga süsinik (CO2, metaan) ja veeaur (H2O) fotosünteesi protsessi kaudu. Lisaks on mõõdetud nii nimetatud reaktiivsed jälggaasid (osoon, lämmastikoksiidid, ning vääveldioksiid). SMEAR jaama andmestik ulatab 2015. aastast 2021. aastani ja kogub edaspidi. Eesmärk on saada ülevaatuslik diagramme, kus on nähtav pikema perioodi gaaside dünaamiline päeva muutused poole tunnise täpsusega. Sobib bakalaureusetööks. On võimalik magistritööks edasi areneda.
Lisainfo: Steffen Noe, [email protected]
Teema: Metsaökosüsteemi-atmosfääri gaasi kontsentratiooniprofiilid ja voogud uurimine
Sisu: SMEAR jaam mõõdab 30 meetrist 110 meetrini nii kasvuhoone gaaside ning teiste heitgaaside kontsentratsioonid. Eesmärk on kasutada mastiandmeid, et gaaside voogud metsaökosüsteemiga modelleerida ja võrrelda Eddy kovariatsiooni metoodikaga. Töö sobiks magistri- ja bakalaureusetööks.
Lisainfo: Steffen Noe, [email protected]
Teema: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas
Sisu: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas. Konkurentsi mõjutavad tegurid, Eesti koht vastava puidutoote Euroopa või maailma puiduturul. Täpsem teema tuleb eelnevalt kokku leppida õppejõuga. Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju rahvusvahelistele puiduturgudele ja puidukaubandusele
Sisu: Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju metsapoliitikale
Sisu: Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Metsa- ja puidusektoris tegutseva N ettevõtte majandustegevuse ja tema peamiste konkurentide tegevusvaldkonna analüüs
Sisu: Üliõpilasel peab omal olema juurdepääs ettevõtte andmetele. Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Innovatsioon mingis metsa- ja puidusektori spetsiifilises valdkonnas
Sisu: Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Kliimatark metsandus. Ülevaade kliimatarga metsandusega seotud erinevatest uurimisprojektidest Eestis.
Sisu: Ülevaade kliimatargast metsandusest (Climate-Smart Forestry) ja selle valdkonna peamistest uurimisprobleemidest. Seejärel ülevaade erinevatest Eestis läbi viidud uurimisprojektidest, mida otseselt või kaudselt võiks seostada kliimatarga metsandusega. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Tavade ja praktikate muutused metsanduses
Sisu: Tehnoloogias ja ühiskonnas toimuvad muutused, huvigruppide aktiveerumine ning viimase aja muudatused metsanduse juhtimises ning kliimamuutuste leevendamisega seotud tulevikumuutused – kõik need mõjutavad metsandusega seotud paradigmasid ja seeläbi metsanduspraktikat ning metsameeste arvamusi ja emotsioone. Millised on olnud olulisemad praktilise metsandusega seotud tavade ja praktikate muutused viimase 30. aasta jooksul? Kuidas toimub teadmiste ülekandmine erinevate põlvkondade metsameeste vahel ning milliseid teadmisi ja haridust tulevikus vaja läheb?
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Kasvava puu tüve kuju analüüs maapealse laserskanneri mõõtmisandmete põhjal
Sisu: Metsatakseerimisel mõõdetakse puutüvede läbimõõdud tavaliselt 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Tüveläbimõõt (rinnasdiameeter) on põhiline takseertunnus. Puu tüve mahu arvutamiseks kasutatakse mudeleid, mille sisendiks on puu kõrgus, rinnasläbimõõt ning tüve kuju kirjeldav vormiarv. Laserskannerid on võimelised looma ruumist andmestiku, mis võimaldab puutüvede läbimõõtusid saada ka maapinnast oluliselt kõrgemalt ja seega saaks ka täpsemini puu tüvede mahtu arvutada. Töö eesmärgiks on kolmemõõtmelistest punktipilvedest puude tüveläbimõõtude ning mahtude arvutamise võimaluste uurimine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Võrastiku läbipaistvuse mõõtmine ja erinevate meetodite võrdlus
Sisu: Puude võrad ja puistu võrastik asuvad maapinnast kõrgemal ning varjutavad puistu alla jäävat maapinda ja samuti ka puude tüvesid. Samas annab võrastiku struktuur ja eriti võrastiku suhteline läbipaistvus äärmiselt olulist infot puistu ja üldse metsa omaduste kohta. Kuigi võrastiku liituse ning läbipaistvuse tähtsus on eriti just kaugseirerakenduste kontekstis hästi teada, leiame tavaliselt, et nende tunnuste mõõtmine pole sugugi nii lihtne arvestades vajalikku täpsust. Kuna kaasaskantavad fotokaamerad suudavad salvestada üsna suure ruumilahutusega kujutisi, siis sobibki neist alustada. Võrdlusmaterjalina saab kasutada Maa-ameti tehtud aerolidarmõõtmisi, milles laserimpulsside peegelduskohtade kõrgusjaotus metsas kajastab samuti võrastiku läbipaistvust ja katvust. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks COM(2023) 728: selle kinnitamine, mõju ja rakendamine Eestis
Sisu: Euroopa Liidus on välja töötatud ettepanek Euroopa vastupanuvõimeliste metsade seireraamistiku loomiseks, kus eesmärgiks on viia Euroopa metsandusandmed uuele tasemele. Hetkel toimub selle ettepaneku seadusandlik tavamenetlus EL liikmeriikides. Töö analüüsib määruse vajadust (saaks võrrelda ka kehtivuse kaotanud määruse Forest Focus-ga), Eesti seisukohti ning määruse rakendamise võimalikku mõju Eestile.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Küsitlemisetega seotud (sotsioloogiliste) uuringute kaasjuhendamine
Kui mõne lõputöö üheks osaks on inimeste või organisatsioonide küsitlemine (kvalitatiivne või kvantitatiivne uurimisviis, segameetodid) ja andmete hilisem analüüs, siis on soovitav kaasjuhendajaks võtta Meelis Teder.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Hariliku tamme kasvureaktsioon ja vastupidavus põuale: aastarõngaste ja soonte suuruse analüüs / Pedunculate oak response to drought: a tree ring and vessel size analysis
Sisu: Välitööd tehtud. Vaja teha labortööd arvuti taga ja andmeanalüüs, koostada joonised/tabelid ning selle alusel kirjutada kokku töö.
Lisainfo: Sandra Metslaid, [email protected]; Aleksei Potapov, [email protected]
Teema: Erineva päritoluga hariliku kuuse puidu moodustumist võrdlev uurimus / A comparative study of wood formation in different provenances of Norway spruce
Lisainfo: Sandra Metslaid, [email protected]; Maria Cristina F. Marques [email protected]
Teema: Punasüdamikuga kasepuidu anatoomiline analüüs / Anatomical analysis of birch wood with red heartwood
Lisainfo: Sandra Metslaid, [email protected] ; Aleksei Potapov, [email protected]
Teema: Harvesteri/forvarderi tootlikkuse/kütusekulu uurimine N ettevõtte uuendusraietel/harvendusraietel
Sisu: Puiduvarumisega seonduv teema sobib bakalaureusetööks. Üliõpilasel peab olema juurdepääs konkreetse(te) masina(te) poolt salvestatud infole (nt harvesteri töölehed) ja tahe kogutud andmeid analüüsida. Andmete kogumise aeg näiteks oktoober 2024.- märts 2025, mille alusel saaks analüüsi teha ja töö kokku kirjutada.
Lisainfo: Vahur Kurvits, [email protected]
Teema: N tootja metsamasinad Eestis ja nende kvaliteet
Sisu: 2008.a.- 2012.a. kirjutati rida lõputöid tollal enim esindatud tootjate (John Deere, Komatsu, Logset, Sampo, Metsis jt) toodangu kasutamisest Eestis ja nende riketest. Nüüd oleks aeg vaadata, kuidas masinate olemus ja kvaliteet on ajas muutunud. Andmete hankimise eelduseks sellise töö koostamisel on üliõpilase tahe suhelda metsamasinaesinduste töötajatega. Teema sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Vahur Kurvits, [email protected]
Teema: Mahutabelid
Sisu: Kuna palki (ja ka saematerjali) tuleb importida, siis oleks hea teada erinevate riikide (Eesti vs Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra) ümarpuidu mahutabelite ja mõõtmismetoodikate erinevusi ja sellest tulenevaid vahesid tihumeetrites. Vajalik alustada teiste riikide mahutabelite ja mõõtmismetoodikate otsimisega, seejärel saab hakata erinevusi kaardistama. Näiteks on teada, et osta rootslastelt laevatäis puitu, siis nende mõõtmise järgi saab umbes 10 % jagu mahuga vastu pükse; neid erinevusi oleks vaja täpsustada. Sobib bakatööks, kuid magistritöös vajalik ka sisukam andmeanalüüs.
Lisainfo: Ahto Kangur, [email protected] ja/või Allar Padari, [email protected]
Teema: Ain Eriku Eurojaapani lehise katsekultuuride kasvukäigu uuringud
Sisu: Töö sobib nii bakalaureuse kui magistriastme tudengile. Tutvumine katsealaga, välitööd 2024.
Tudengilt eeldame huvi, täpsust ja kohusetundlikkust, head arvutikasutusoskust; omalt poolt pakume andmete kogumiseks vajalikku väljaõpet ja tuge andmete töötlemisel ning väitekirja kirjutamisel. Stipendiumi võimalus - SA Artur Nilsoni Ülo Eriku nimeline stipendium, mille eesmärk on soodustada tudengi teaduslikku tegevust ja säilitada metsamees Ülo Eriku pärandit.
Lisainfo: Mart Erik ja/või Maris Hordo, [email protected]
Teema: Püsimetsa majandamise ökonoomiline analüüs N maakonna näitel
Sisu: Keskkonnaameti andmete põhjal kaardistatakse ühes maakonnas kolmel viimasel aastal kavandatud valikraied ning tehakse nende valikuline ülevaatus ja inventuur. Empiirilise analüüsi jaoks rajatakse valikraiealadele püsiproovitükid. Kasutada tuleb harvesteride tööfaile.
Inventeerimis- ja raieandmete põhjal arvutatakse puistute majandamise potentsiaalne tasuvus ning võrreldakse tulemusi lageraietele põhinevate stsenaariumidega.
Teema: RMK metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimise efektiivsus
Sisu: Töö eesmärk on anda pindalapõhine ökonoomiline hinnang olemasolevate kuivendussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutööde maksumuse kohta RMK metsades. Hinnatakse korrastatud kraavivõrgu mõju puidu kokkuveokuludele ja seeläbi kuivendussüsteemide hooldamise ökonoomilist efektiivsust. Võrdlev ökonoomiline analüüs teostatakse kahe kuni kolme RMK kuivendusobjekti empiiriliste andmete (tehtud kulud ja investeeringud versus puistute juurdekasv) põhjal.
Lisainfo: Paavo Kaimre [email protected]
Teema: Tormi ja põua mõju hindamine kuuse kooreüraski levikule aastarõngaanalüüsi / dendrokronoloogia abiga
Sisu: Otsime bakalaureuse tudengit meie uurimisrühmale täienduseks. KIK’i projekti põhieesmärgiks on kaardistada kuuse kooreüraskikollete laienemine ja vaibumine 2016. aasta tormist ja 2018. aasta põuast mõjutatud Lõuna-Eesti range kaitsekorraga looduskaitsealadel (Karula rahvuspark, Otepää looduspark) ja 2016. aasta tormist puutumata Karisöödi looduskaitsealal. Kuna aastarõngad aitavad hinnata kuusepuu tervist ja kasvamist, siis uurime kas see mõjutab ka puude vastuvõtlikust üraski suhtes. Võrdleme elusate ja surnute puude aastarõngaid. Välitööd (puursüdamike võtmine Karisöödi alal) toimuks septembris (2022) umbes nädala aega, täpsed kuupäevad kokkuleppel. Puursüdamike uurimiste jaoks ettevalmistamine, laboritöö ja andmete korraldamine sügisel ning analüüsid ja kokku kirjutamine talvel ja varakevadel. Huvi korral on ka võimalus projekti teiste osade välitöödes osaleda.
Võtke huvi ja lisaküsimuste korral julgelt ühendust: Floor Vodde ([email protected])
Teemaga võib tegeleda nii eesti keeles kui inglise keeles, soovi järgi.
Teema: Valla või maakonna metsade inventeerimine ja seisundi jälgimine satelliitkaugseire abil
Sisu: Suurel territooriumil metsade seisundi pidev seire on praktikas kulutõhusalt tehtav ainult keskmise ruumilahutusega (10-30 m) satelliidipiltide abil, mis katavad igaüks 185-290 km laiuse riba. Töö eesmärgiks on kasutada peamiselt spektri optilises piirkonnas satelliitidelt tehtud ülesvõtteid ja koostada andmebaas uurimisala metsade kohta. Hinnatavate tunnuste arv ja esitusviis (vektorkaart, rasterkaart) lepitakse kokku. Hinnatavateks tunnusteks on näiteks otsus mets-mittemets, metsa kõrgus, tüvemaht, vanus, liigiline koosseis, lehepinnaindeks ja mingil ajavahemikul toimunud muutused. Töös kasutatakse vabavaralisi USA satelliitide Landsat-8&9 skannerite OLI-TIRS ja Euroopa kosmoseprogrammi Copernicus satelliidil Sentinel-2 oleva skanneri MSI ülesvõtteid, olemasolevaid andmebaase ja välivaatlusi. Töö ühe osa moodustab tulemuseks saadud kaartide veahinnangute koostamine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool [email protected] / [email protected]
Teema: Metsade kaugseire rakendused
Sisu: Metsade kaugseire vaba teema. Eeldatakse tudengite enda ideed või probleemipüstitust.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool [email protected] / [email protected]
Teema: Puistute looduslikkuse dünaamika uurimine
Sisu: Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikus on läbi viidud puistute looduslikkuse hindamise kordusinventuurid. Töö eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas on puistute looduslikkus muutunud nii majandatavates kui ka mittemajandatavates puistutes. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, [email protected]
Teema: Metsade looduslikkuse taastamise katsete tulemuslikkuse hindamine
Sisu: 2005. aastal viidi läbi seitsmel kaitsealal Eestis metsade looduslikkuse taastamise katsed (häilude tekitamine, surnud ja lamapuidu tekitamine, häilud koos ülepõletamisega ja kontrollalad). 2023. aastal viidi läbi puistu-, soontaimede, sammalde, samblike, putukate ja torikuliste seire. Töö eesmärgiks on uurida tehtud katsete tulemuslikkust: kas on käivitunud surnud puidu voog, kas liikide arv ja mitmekesisus on muutunud, kas on tekkinud looduslik uuendus jne. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, [email protected]
Teema: Puutüvede läbimõõdu mõõtmine
Sisu: Tuleb mõõta puutüvesid nii klupiga kui ümbermõõdulindiga. Eesmärgiks on uurida mõõtmisvigu ja meetodite erinevusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Puutüvede kuju automaatne eristamine maapealse laserskanneri andmestikust
Sisu: Kolmemõõtmelisest punktiparvest, mis on saadud maapealse laserskanneriga, on vaja eristada puutüved. Esialgu manuaalselt ja seejärel proovida automaatseid meetodeid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Metsa hooldusraie vajaduse hindamine aerolidari andmete põhjal
Sisu: Lennukilt tehtud laserskanneerimine annab andmed puistu kõrguse ning võrastiku tiheduse ja võrade pikkuse kohta. Need tunnused on informatiivsed hooldusraiete planeerimiseks. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Muutuste tuvastamine metsas aerolidari andmete põhjal
Sisu: Korduvalt tehtud laserskanneerimine salvestab metsa võrastiku struktuuri. Kahe mõõtmise võrdlemisel saame leida kõrguse kasvu ja ka väljalangemise. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Üksikpuude tuvastamine suure punktitihedusega aerolidari andmetest
Sisu: Kui meil on metsa kohal tehtud laserskaneerimisega saadud andmestik tihedusega 100 ja rohkem punkti ruutmeetrile, siis see võimaldab juba üksikuid puid tuvastada. Eesmärk on jõuda automaatsete meetoditeni. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Puistute liigilise koosseisu hindamine multispektraalsetelt satelliidipiltidelt
Sisu: Masinõppe meetodite abil tuleb koostada puistu koosseisu prognoosid. Sisendiks on metsaregistri andmed ja multispektraalsed satelliidipildid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Häiringute tuvastamine Eesti metsades Sentinel-2 MSI ja Landsat-8 OLI piltidelt
Sisu: Pildipaaride võrdlemise abil tuleb uurida häiringute (põud, seenhaigused, torm, harvendusraied jm) kaardistamise võimalusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endisel põllumajandusmaal kasvavates lehtpuuistandikes
Sisu: Töö eesmärgiks on iseloomustada lehtpuuistandike taimestiku liigirikkust ning hinnata, kui palju aega kulub metsataimestiku väljakujunemiseks ja millised tegurid seda protsessi enim mõjutavad. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, [email protected]
Teema: Turberaie mõju metsa alustaimestikule
Sisu: Töö eesmärgiks on hinnata turberaiete mõjusid okasmetsade liigirikkusele ja liigilisele koosseisule, analüüsides raie-järgseid muutusi puhma-rohu- ja samblarindes. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, [email protected]
Teema: Toitainerikka puutuha mõju Puhatu jääksoo taastaimestumisele
Sisu: Mõned nädalad peale jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10 ja 15 t/ha) hoogustub oluliselt mitte ainult istutatud puude kasv vaid ka taimkatte tekkimine: lisaks arvukatele soontaimeliikidele asustavad tuhaga töödeldud alad raba-karusammal ja harilik punaharjak ning isegi kolmanda kategooria kaitsealune käpaline soo-neiuvaip.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) jääksoodes määratakse peale turbasse puutuha segamist tekkinud taimkatte liigirikkus ja katvus ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Ammendatud freesturbaväljade metsastamine: jäätmena tekkiva puutuha mõju puude biomassi formeerumisele
Sisu: Turbaväljad, kus kaevandamine on lõpetatud ja mis on siiani taimestumata, on ühed suurimad CO2 emissiooni allikad Eestis. Mõned nädalad peale ammendatud freesturbavälja ehk jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10, 15 ja 20 t/ha) hoogustub oluliselt istutatud puude (arukask, harilik mänd, harilik kuusk) kasv ja biomassi formeerumine, mille tulemusel seotakse oluline kogus süsinikku.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) ja/või Pindi (Võru mk) jääksoodes kogutakse biomassi proovid puutuhaga töödeldud katsealadelt ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Puu- ja põlevkivituha mõju seemikute kasvule ammendatud freesturbaväljadel
Sisu: Puhatu jääksoo (Ida-Viru mk), kus turba kaevandamine lõpetati üle 30 aasta tagasi, on siiani suures osas taimestumata. Esmakordselt kogu maailmas alustati 2011. aastal Puhatus segutuha (puu- ja põlevkivituhk) katsetustega, et parandada seemikute kasvutingimusi Puhatu jääksoo metsastamisel. Tänaseks on katsetatud erinevate segutuha kogustega ja tulemused näitavad, et oluliselt hoogustub nii arukase kui ka hariliku männi ja hariliku kuuse seemikute kasv.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) jääksoos mõõdetakse istutatud katsepuude (arukas, harilik mänd ja/või harilik kuusk) kõrgus- ja jämeduskasv ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, [email protected]
Teema: Puistu ehituse ja kasvumudelite täiustamine
Sisu: Metsa proovitükkidelt on juba pika aja jooksul kogutud suures mahus välimõõtmisi, mida saab kasutada nii puu kui ka puistu dendromeetriliste mudelite arendamiseks. Vastavalt üliõpilase huvile, praktilisele vajadusele ja olemasolevatele mõõtmisandmetele valitakse modelleerimiseks teatud takseertunnuste vaheline sõltuvus. Olemasolevatel andmestikel või vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste andmestikel analüüsitakse seni loodud Eesti ja naabermaade mudeleid ning koostatakse uusi. Andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Andres Kiviste, [email protected]
Teema: Metsaga alad, nende pindala ning metsaga alade pindala muutus ühes Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga mõnes Läti maakonnas ja / või Venemaa Pihkva või Leningradi oblasti rajoonis
Sisu: Ajutiselt metsata alad tekivad lageraiete, vähem tormimurdude, põlengute ja teiste kahjustuste tagajärjel. Aja möödudes ajutiselt metsata alad metsastuvad. Metsaga alasid lisandub eeskätt varasemalt põllumajanduslikus kasutuses olnud, kuid kaasajaks kasutusest välja jäänud põllumaade metsastumise tulemusena. Lõputöös käsitletakse metsaga alasid ning neil aladel viimastel aastakümnetel toimunud muutusi mõnes valitud Eesti maakonnas. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistriastme lõputööks.
Lisainfo: Urmas Peterson, [email protected] ; [email protected]
Teema: Rannaroostikud Eesti suurjärvede või Läänemere rannikul
Sisu: Eesti suurjärvede, Võrtsjärve ja Peipsi järve, samuti Läänemere Eesti rannikul on viimastel aastakümnetel olnud valdavaks tendentsiks peamiselt pilliroost koosnevate rannaroostiku lappide laienemine. Rannaroostike seire kuulub Eesti keskkonnaseire programmi. Seiret tehakse satelliidipiltidelt. Teema sobib lõputööks loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Lõputöö võib käsitleda kas ühe Eesti suurjärve - Võrtsjärve või Peipsi järve, Hiiumaa, Saaremaa, Mandri-Eesti Pärnumaa, Läänemaa, Harjumaa või Lääne-Virumaa rannikute roostikke. Lõputööga selgitatakse, millega tuleb roostike seirel satelliidipiltidelt arvestada, et saadud tulemus oleks roostike aegrea kirjeldamisel võimalikult täpne.
Lisainfo: Urmas Peterson, [email protected]; [email protected]
Teema: Kevadised künnipinnad ja põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud endiste põllumaade metsastumine valitud Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga Lätis või Venemaal
Sisu: Nn. kevadised künnipinnad, põllu-alad, millele külvatakse suviviljad, on muudest põllumajandusliku maa kasutamise lappidest maikuus pildistatud satelliidipiltidel eristatavad. Talvel lausalise lukikattega oludes pildistatud piltidel on valgest lumepinnast tumedamate lappidena eristatavad puude ja põõsastega alad. Juhul kui niisugused tumedad lapid on kunagisel põllumajandusmaal, on tegemist põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud ja metsastuma hakanud aladega. Aja jooksul maakattes toimunud muutusi on mõeldav hinnata mõne valitud Eesti maakonna piires. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib lõputööks nii metsanduse kui loodusvarade kasutamise ja kaitse erialadel.
Lisainfo: Urmas Peterson, [email protected] ; [email protected]
Teema: Metsa-atmosfääri gaasivahetuse dünaamika uurimine
Sisu: Metsaökosüsteem vahetab atmosfääriga süsinik (CO2, metaan) ja veeaur (H2O) fotosünteesi protsessi kaudu. Lisaks on mõõdetud nii nimetatud reaktiivsed jälggaasid (osoon, lämmastikoksiidid, ning vääveldioksiid). SMEAR jaama andmestik ulatab 2015. aastast 2021. aastani ja kogub edaspidi. Eesmärk on saada ülevaatuslik diagramme, kus on nähtav pikema perioodi gaaside dünaamiline päeva muutused poole tunnise täpsusega. Sobib bakalaureusetööks. On võimalik magistritööks edasi areneda.
Lisainfo: Steffen Noe, [email protected]
Teema: Metsaökosüsteemi-atmosfääri gaasi kontsentratiooniprofiilid ja voogud uurimine
Sisu: SMEAR jaam mõõdab 30 meetrist 110 meetrini nii kasvuhoone gaaside ning teiste heitgaaside kontsentratsioonid. Eesmärk on kasutada mastiandmeid, et gaaside voogud metsaökosüsteemiga modelleerida ja võrrelda Eddy kovariatsiooni metoodikaga. Töö sobiks magistri- ja bakalaureusetööks.
Lisainfo: Steffen Noe, [email protected]
Teema: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas
Sisu: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas. Konkurentsi mõjutavad tegurid, Eesti koht vastava puidutoote Euroopa või maailma puiduturul. Täpsem teema tuleb eelnevalt kokku leppida õppejõuga. Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju rahvusvahelistele puiduturgudele ja puidukaubandusele
Sisu: Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju metsapoliitikale
Sisu: Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Metsa- ja puidusektoris tegutseva N ettevõtte majandustegevuse ja tema peamiste konkurentide tegevusvaldkonna analüüs
Sisu: Üliõpilasel peab omal olema juurdepääs ettevõtte andmetele. Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Innovatsioon mingis metsa- ja puidusektori spetsiifilises valdkonnas
Sisu: Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Kliimatark metsandus. Ülevaade kliimatarga metsandusega seotud erinevatest uurimisprojektidest Eestis.
Sisu: Ülevaade kliimatargast metsandusest (Climate-Smart Forestry) ja selle valdkonna peamistest uurimisprobleemidest. Seejärel ülevaade erinevatest Eestis läbi viidud uurimisprojektidest, mida otseselt või kaudselt võiks seostada kliimatarga metsandusega. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Tavade ja praktikate muutused metsanduses
Sisu: Tehnoloogias ja ühiskonnas toimuvad muutused, huvigruppide aktiveerumine ning viimase aja muudatused metsanduse juhtimises ning kliimamuutuste leevendamisega seotud tulevikumuutused – kõik need mõjutavad metsandusega seotud paradigmasid ja seeläbi metsanduspraktikat ning metsameeste arvamusi ja emotsioone. Millised on olnud olulisemad praktilise metsandusega seotud tavade ja praktikate muutused viimase 30. aasta jooksul? Kuidas toimub teadmiste ülekandmine erinevate põlvkondade metsameeste vahel ning milliseid teadmisi ja haridust tulevikus vaja läheb?
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Teema: Kasvava puu tüve kuju analüüs maapealse laserskanneri mõõtmisandmete põhjal
Sisu: Metsatakseerimisel mõõdetakse puutüvede läbimõõdud tavaliselt 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Tüveläbimõõt (rinnasdiameeter) on põhiline takseertunnus. Puu tüve mahu arvutamiseks kasutatakse mudeleid, mille sisendiks on puu kõrgus, rinnasläbimõõt ning tüve kuju kirjeldav vormiarv. Laserskannerid on võimelised looma ruumist andmestiku, mis võimaldab puutüvede läbimõõtusid saada ka maapinnast oluliselt kõrgemalt ja seega saaks ka täpsemini puu tüvede mahtu arvutada. Töö eesmärgiks on kolmemõõtmelistest punktipilvedest puude tüveläbimõõtude ning mahtude arvutamise võimaluste uurimine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Võrastiku läbipaistvuse mõõtmine ja erinevate meetodite võrdlus
Sisu: Puude võrad ja puistu võrastik asuvad maapinnast kõrgemal ning varjutavad puistu alla jäävat maapinda ja samuti ka puude tüvesid. Samas annab võrastiku struktuur ja eriti võrastiku suhteline läbipaistvus äärmiselt olulist infot puistu ja üldse metsa omaduste kohta. Kuigi võrastiku liituse ning läbipaistvuse tähtsus on eriti just kaugseirerakenduste kontekstis hästi teada, leiame tavaliselt, et nende tunnuste mõõtmine pole sugugi nii lihtne arvestades vajalikku täpsust. Kuna kaasaskantavad fotokaamerad suudavad salvestada üsna suure ruumilahutusega kujutisi, siis sobibki neist alustada. Võrdlusmaterjalina saab kasutada Maa-ameti tehtud aerolidarmõõtmisi, milles laserimpulsside peegelduskohtade kõrgusjaotus metsas kajastab samuti võrastiku läbipaistvust ja katvust. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, [email protected]
Teema: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks COM(2023) 728: selle kinnitamine, mõju ja rakendamine Eestis
Sisu: Euroopa Liidus on välja töötatud ettepanek Euroopa vastupanuvõimeliste metsade seireraamistiku loomiseks, kus eesmärgiks on viia Euroopa metsandusandmed uuele tasemele. Hetkel toimub selle ettepaneku seadusandlik tavamenetlus EL liikmeriikides. Töö analüüsib määruse vajadust (saaks võrrelda ka kehtivuse kaotanud määruse Forest Focus-ga), Eesti seisukohti ning määruse rakendamise võimalikku mõju Eestile.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
Küsitlemisetega seotud (sotsioloogiliste) uuringute kaasjuhendamine
Kui mõne lõputöö üheks osaks on inimeste või organisatsioonide küsitlemine (kvalitatiivne või kvantitatiivne uurimisviis, segameetodid) ja andmete hilisem analüüs, siis on soovitav kaasjuhendajaks võtta Meelis Teder.
Lisainfo: Meelis Teder, [email protected]
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö eesmärk |
Teadur Vahur Rooni, PhD; professor Timo Kikas, PhD; järeldoktor/teadur Sabarathinam Shanmugan, PhD | Biooniline reaktor lignotselluloosse biomassi hüdrolüüsi protsessi kiirendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks | Töö eesmärk on modelleerida/projekteerida ja konstrueerida laboratoorne prototüüpseade, mis imiteeriks kaudselt putukate seedetraktis toimuvat. Seadme eesmärk on transportida/pumbata suure viskoossusega (paksu) biomassi, vee ja ensüümi segu ühest anumast teise määratud aja jooksul. Lisatingimusteks on see, et voolamine (segu edasi liikumine) ei tohi olla laminaarne vaid peab olema turbulentne ning kogu protsessi kestel peab olema tagatud süsteemis ühtlane temperatuur, mida on võimalik kontrollida, monitoorida ning vajadusel projekteerimise algfaasis määratletud temperatuuride vahemikus reguleerida. |
Teadur Vahur Rooni, PhD; professor Timo Kikas, PhD | Lignotselluloosse biomassi (LB-mass) piloot eeltöötlusreaktori püüdurkamber | Lõputöö eesmärgiks on projekteerida ja konstrueerida plahvatuslikul rõhulangetuse meetodil toimivale protsessile optimaalne püüdurkamber. Püüdurkamber paigutub süsteemis survereaktori ja paisupaagi vahele. Projekteeritaval seadme sõlmel peab olema tagatud hermeetilisus, vastupidavus äkilistele/järskudele temperatuuri ja rõhu muutustele, korrosioonikindlus, jne. |
| Professor Jüri Olt ja nooremprofessor Yevhen Ihnatiev | Robotväeturi kaheastmelise täppisväetusseadme arendus | Robotväeturi uudse kaheastmelise dosaatori prototüübi, mis sisaldab (soonrull)annustit ja kompressorit. Seadme füüsiline modelleerimine, katsetööde planeerimine, ettevalmistamine, läbiviimine, katseandmete töötlemine ja seadme parameetrite optimeerimine, arvestades energiakulu ning masinaehituslik projekteerimine. |
| Professor Jüri Olt ja nooremprofessor Yevhen Ihnatiev | Põllundusroboti aku automaatse vahetamise ja laadimise seadme rekonstruktsioon | EMÜ-s ehitatud põllundusroboti aku vahetamise ja laadimise seadme edasiarendamine, lihtsustada olemasolevat konstruktsiooni ja määrata tööparameetrid. Optimeerida seadme parameetreid eesmärgiga lühendada akuvahetusprotsessi ja parandada efektiivsust ning tagada süsteemi töökindlus. |
| nooremprofessor Yevhen Ihnatiev | Põllundusroboti tööseadiste sünkroniseerimine | Analüüsida põllundusmasinate tööseadiste sünkroniseerimise meetodeid liikumisel. Töötada välja mudel põllundusroboti tööseadiste ja pinnase või taimede vastikkusest mõjust, arvestades liikumise parameetreid. Uurida põllundusroboti liikumisparameetrite mõju tehnoloogiliste operatsioonide kvaliteedile ning määrata optimaalsed sünkroniseerimisparameetrid. |
kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja
| Robotväeturi teenindava energiajaama massijaotuse ja stabiilsuse analüüs
| Uurida energiatootmisjaama massikeskme paiknemise mõju stabiilsusele erinevatel teeoludel. Töö hõlmaks nii eksperimentaalseid mõõtmisi kui ka arvutuslikku modelleerimist, pakkudes välja optimaalsed lahendused massi ümberjaotamiseks.
|
kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja
| Autonoomse energiatootmisjaama digitaalse kaksiku loomine liikumisdünaamika analüüsiks | Luua simulatsioonimudel (nt MATLAB/Simulink) hooldejaama liikumise ja koormuste hindamiseks. See võimaldaks virtuaalselt testida erinevaid konstruktsioonimuudatusi enne reaalse prototüübi ehitamist.
|
kaasprofessor Olga Liivapuu ja nooremteadur Armand Pellja
| Keevisliidete töökindluse analüüs lõplike elementide meetodil | Keskenduda energiatootmisjaama alumiiniumraami keevitatud ühenduste mehaanilistele omadustele. FEM-analüüsi abil hinnata pingekontsentratsiooni ja väsimustugevust erinevates koormusolukordades.
|
| Kaasprofessor Olga Liivapuu ja professor Jüri Olt | Optimaalsete droonilennuplaanide matemaatiline modelleerimine põllundusroboti teenindamiseks põllul | Töö eesmärgiks on uurida, kuidas koostada robotväeturi teenindamiseks võimalikult tõhus lennuplaan. Probleem seisneb selles, et droonide lennuaeg ja aku kestvus on piiratud, kuid robotväetur peab saama väetamise ajal põllul teenindatud, täpsemalt roboti väetisepunker granuleeritud väetisega varustatud. Matemaatiliselt on tegemist optimeerimisülesandega, kus tuleb minimeerida lennutrajektoori pikkust ja pöörete arvu ning tehnoloogilisteks toiminguteks kuluvat aega, tagades samal ajal püstitatud ülesande täitmise. Töö väärtus seisneb selles, et optimaalne lennuplaan võimaldab kiiremat ja kuluefektiivsemat tööd, mis toetab täppispõllumajandust.
|
| Nooremprofessor Marten Madissoo | CAD tarkvaras tehisaru abiga detailide modelleerimine ja optimeerimine | Masinaelementide modelleerimine cad tarkvaras kasutades tehisaru abil detailide loomise tööriistu ning loodud lahenduste tootmise realiseerimise võimaluste hindamine. |
| Nooremprofessor Marten Madissoo | Kiirfreesimise põhimõtete katsetamine Haas minimill freespingis | luua kiirfreesimise katsetamiseks etalon detail, millel katsetada kiirfreesimise põhimõtted ning hinnata freespingi stabiilsust ja töödeldud detailide kvaliteeti. Selgitada välja kui kiiresti on võimalik üldse detaili valmistada ning millistele nõuetele peab freespink vastama. Katsetatavad materjalid oleks teras, alumiinium ja plast. |
Vanemlektor Tõnu Leemet; nooremprofessor Marten Madissoo | Õppeaine “TE.0939 Tööstusliku metroloogia praktikum” harjutusvara arendus | Lõputöö teema raames tuleb üliõpilasel arendada ja koostada õppevahend – laboratoorsete tööde kogum aine jätkuvaks õpetamiseks. Mõõtelabori seadmete baasil tuleb koostada võimalikult laiapõhjaline praktiliste mõõtmisülesannete juhendatud kogum. Töö keskse osa moodustavad koordinaatmõõtmistega seotud temaatika. Kirjandus on ingliskeelne. |
Vanemlektor Tõnu Leemet; nooremprofessor Marten Madissoo | Õppeaine “CAM-süsteemid II” arendus. Töötlemine aktiivinstrumentidega | Lõputöö teema raames tuleb üliõpilasel arendada ja koostada lisamoodul – harjutusvara, laboratoorsete tööde kogum aine juurde. Käesolevas töös on eesmärk täiendada õppevara lisades sellesse Doosan Puma CNC treikeskuse erinevad võimalused mitmeteljelisel töötlemisel. Kirjandus on ingliskeelne. |
Vanemlektor Tõnu Leemet; nooremprofessor Marten Madissoo | Tööradade uurimine CNC freesimisel | Töö eesmärgiks on uurida erinevusi CAM-süsteemide tööradade vahel. Konkreetselt võetakse uurimise alla CNC freesimise koorivtöötluse töörajad. Eksperimentaalses osas tuleb läbi viija freesimise katsed koos lõikejõudude mõõtmisega. |
Kaasprofessor Risto Ilves; nooremteadur Roland Allmägi | Väikemootorite elektrilise koormuskatsestendi projekt | Projekteerida ja konstrueerida väikese võimsusega (sisepõlemis)mootorite koormuskatsestend. Stend võimaldaks viia läbi mootori koormuskatsetusi kasutades katsemootori koormamiseks ja käitamiseks elektrimootorit. Katsestendi projekteerimisel tuleb: luua elektrimootori juhtimissüsteem, lahendada koormatava mootori võimsuse mõõtmine, tekkiva soojuse eemale juhtimine ja luua võimalikult universaalne stendi konstruktsioon erinevat tüüpi mootorite stendis katsetamiseks. |
Kaasprofessor Risto Ilves; nooremteadur Roland Allmägi | Mootorite katsestendi sisselaskeõhu temperatuuri ja rõhu regulaatorseade | Luua lahendus, mis võimaldab kruvikompressorist mootorisse jõudva suruõhu temperatuuri ja rõhku tõsta ning langetada elektrooniliselt juhitava seadmega. Seadme sisenditeks on temperatuuri- ja rõhuandurid, väljunditeks suruõhuklapid, millega juhtida suruõhu pealevoolu ja rõhku. Seade võib baseeruda labview või arduino seadmetel. Täiendavalt võib seadmel olla veel sisendsignaalide lugemise ja väljundite juhtimise võimekust ning võimalus andurite ja muude sisendite andmeid koguda ja näiteks arvutisse salvestada. |
| Nooremteadur Roland Allmägi | 5-taktilise mootori projekt | Ehitada prototüüp, kus 4-taktilise kolbmootori väljalaskesüsteem on ühendatud membraaniga järelpaisumiskambrisse, et seal heitgaaside termiline energia veel kord kasulikuks tööks rakendada. Seda siis vee pihustamisega kuuma taaskomprimeeritud heitgaasi. |
| Õpetaja Lemmik Käis | Tõsteseadme arendus veesõidukite veeskamiseks ja heiskamiseks paadisadamas | Paadisadama tõsteseade (nt kraana, vms) peaks võimaldama veesõidukeid (suuremaid ujuvaluseid, väikepaate, jm) kiiresti ja ohutult veesata ja heisata. Tõsteseadme (kraana) funktsionaalne töö peab olema juhitav ja kontrollitav elektroonika ja automaatika süsteemidega. |
| Doktorant Indrek Virro | Agroroboti hooldejaama elektripaigaldise projekt | Projekteerida hooldejaama elektipaigaldis koos automaatika lahendusega. |
| Doktorant Indrek Virro | Agroroboti hooldejaama energiavoo juhtimine | Hooldejaama energiavoo juhtsüsteemi arendamine, et tagada agroroboti varustatus tööoperatioonide täitimiseks. |
| Nooremteadur Tormi Lillerand | 1. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki teleopereerimislahenduse arendus. 2. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veoülekande CAN bus logimissüsteemi arendus. 3. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veojõujaotusüsteemi arendus. 4. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki aku ning veoülekande CAN bus logimisüsteemide liidestamine. 5. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki veojõujaotusstrateegia optimeerimine masinõppe abil. 6. Elektrilise mehitamata maismaasõiduki inertsiaalmõõtesüsteemi liidestamine andmehõivesüsteemiga. 7. Granuleeritud puistematerjali mehaanikaliste parameetrite määramine. 8. Kaaldosaatori arendus granuleeritud puistematerjali täppisdoseerimiseks. 9. Optilise dosaatori arendus granuleeritud puistematerjali täppisdoseerimiseks. 10. Multidosaatori arendus granuleeritud puistematerjali kiirdoseerimiseks. | |
