Valikus olevad lõputööde teemad
Järgneval lehel on välja toodud võimalikud lõputööde teemad erialade kaupa ning nende juhendajad vastavalt uurmisvaldkonnale. Kui nimekirjas sinu soovitud teemat pole, siis tasub ühendust võtta oma teemavaldkonnale lähima võimaliku juhendajaga ning arutada võimalused läbi personaalselt.
Bakalaureuseõpe
Kui Sul on lõputöö teema olemas siis pöördu vastava valdkonnaga tegeleva õppejõu poole ning kui õppejõuga on läbi räägitud ning kokkulepe lõputöö juhendamiseks olemas siis järgmise sammuna kirjuta lõputöö teema valimise avalduslink opens in new page. Nii Sinu kui ka juhendaja poolt allkirjastatud avaldus saada energiakasutuse õppetooli assistendile Heli Saaremetsale, heli.saaremets@emu.ee.
Juhendaja võib olla ka väljastpoolt Eesti Maaülikooli kuid sellisel juhul peab kaasjuhendaja olema meie ülikoolist.
Kui Sul ei ole konkreetset lõputöö teemat aga on mõtteid/ideid, mis valdkonnas tahad lõputööd koostada, pöördu vastava valdkonnaga tegeleva õppejõu poole. Koostöös õppejõuga leia sobiv lahendus ehk siis õppejõu kaasabil sõnasta lõputöö teema ning kirjuta lõputöö teema valimise avaldus.
| Juhendajad | Juhendajate valdkonnad |
| Andres Annuk, professor | 1. elektrienergia arbitraaž; 2. energia salvestustehnoloogiad; 3. tuule- ja päikeseenergeetika. |
| Toivo Kabanen, vanemlektor | 1. taastuvenergiaallikad |
| Janar Kalder, vanemlektor | 1. mikrokontrollerite baasil rakendused; 2. elektroonika; 3. programmeerimine, modelleerimine; 4. tarbija elektripaigaldised. |
| Mart Hovi, lektor ja Külli Hovi, energiakasutuse õppetooli hoidja, tehnika ja tehnoloogia õppekava juht | 1. ahjud, katlad, kuivatid; 2. vesinik kui energiakandja; 3. (soojus)energiaarvutused; 4. energiasalvestid; 5. vooluallikad. |
| Allan Tooming, lektor | 1. automaatika; 2. nõrkvoolusüsteemid. |
| Siim Küünal, lektor | 1. energiasalvestustehnoloogiad; 2. taastuvenergeetika; 3. valgustus. |
| Jaak Jõgi, õpetaja | 1. elektrotehnika; 2. elektervalgustus; 3. analoogelektroonika; 4. inseneripedagoogika. |
| Janek Lumi, spetsialist | 1. liftid; 2. Raspberry Pi; 3. elektrimobiilsus (elektriautod ja nende laadimine). |
| Natalja Ajupova, nooremteadur | 1. soojuspumbad, soojustehnika |
Vahur Põder, AS Tari KVVK grupi juht. Õpetab õppeaineid 1TE.0315 Ventilatsioon ja küte TE.0463 Hoonete ventilatsioon ja energiavarustus. TE.0271 Insenerieetika
| 1. ruumide õhuvarustus ja soojusenergia taaskasutus; 2. ruumide küte ja jahutus; 3. hoone energiatõhusus. |
| Juhendaja(d) | Teema(d) |
| Professor Eda Merisalu | Psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas ja töötajate vaimne tervis Kemikaalid töökeskkonnas, riskihindamine ja juhtimine Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas, riskihindamine ja juhtimine Tööõnnetuste levimus, põhjused ja ennetamine Töökeskkonna riskianalüüs, riskide hindamine ja juhtimine
|
| Vanemlektor Märt Reinvee | Solaride päikeseauto ergonoomilisus (teema täpsustub) Õppevahendite arendus (teema täpsustub lähtuvalt üliõpilase huvist ja võimetest) Õppematerjal ergonoomikaliste hindamise meetodite omandamiseks (teema täpsustub)
|
| Vanemteadur Kalev Kuklane | Päästetöötajate kaitseriietuse ergonoomikaline hindamine Töötamine ekstremaaltingimustes, ennetus- ja ohutusvõtted
|
| Õpetaja Alar Seiler | Tööstusergonoomika Ettevõtte töökeskkonna ergonoomilisuse hindamine Müra ja vibratsioon
|
| Külalisõpetaja Epp Mardi | Ergodisainilised lahendused töökeskkonnas Disainimetoodika töökeskkonna kujundamisel Töökoha ergodisainiline kujundamine erivajadustega inimestele
|
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö eesmärk |
| Nooremteadur Roland Allmägi | Sõiduki gaasipedaaliasendi täiturseade | Projekteerida seade, mis võimaldab erinevatel sõidukitel fikseerida ja sujuvalt muuta gaasipedaali asendit koormuskatsetel. Muutes katsed täpsemaks ja tulemused korratavaks. Seade võib olla nii mehaaniline kui elektrooniline. |
| Dünostendi kuvari liigutatav kandur telferi I-talale | Projekteerida kuvarile kandur, mis võimaldab muuta kuvari asukohta ruumis ja kuvari suunda kasutades selleks lakke paigaldatud telferi I-tala. Ekraaniga koos peavad liikuma kaasa toite- ning signaalijuhtmed. Kuvari liigutamine võiks olla elektriajamitega või suisa kaugjuhitav | |
Kaasprofessor Risto Ilves nooremteadur Roland Allmägi | Mootorite katsestendi automaatmõõtesüsteem | Muuta mootorikatsete andmehõive lihtsamaks, rakendades erinevaid automaatseid lahendusi, mis asendaksid hetkel kasutusel olevat käsijuhtimist. |
| Võite julgelt pöörduda mootorilabori poole ka oma teemaga. | ||
| Kaasprofessor Olga Liivapuu | Laastu tekkeprotsessi modelleerimine lõplike elementide meetodiga | |
| Vanemlektor Kaarel Soots | Kergmaterjalid droonide ehitamisel | Töös tuleb uurida, kas FFF tehnoloogial 3D prinditavad ja süsinikkiudu sisaldavad materjalid võiksid asendada FPV droonide ehitamisel enamlevinuid materjale? |
| Õpetaja Lemmik Käis | Kartulitaimedelt kahjurite eemaldamise masina arendus | Väikeaiapidajale mõeldud seade (masin) kartulitaimedelt kahjurite eemaldamiseks. Võimalike tehnoloogiliste ja konstruktsiooniliste variantide tootearenduslik analüüs parima lahenduse leidmise eesmärgil. Seadme (masina) töö tulemuse uurimiseks on vajalik valmistada prototüüp. |
| Marjapüreepressi arendus | Marjapüreestaja konstruktsioon, -tehnoloogia ning sealhulgas tööosiste arendus peab tagama kiirema ja kvaliteetsema marjapüree valmistamise ning kestvamat hooldusvaba tööprotsessi. Teema on suunatud neile üliõpilastele, kes on marjapüreestaja probleemidega kokku puutunud ning mõistavad selle parenduse olemust ja vajadust! | |
| Kerghaagise kantimise rakise arendus | Teema on suunatud neile üliõpilastele, kes omavad või on kokku puutunud "kokkuvolditava" kerghaagisega ja tema paigutamise probleemiga piiratud suurusega hoiukohale. Ning samas arvavad, et lihaste koormuse vähendamiseks on probleemile lahenduste leidmine asjakohane ja tarvilik! Nõutavad on erinevate konstruktsioonide analüüs ja CAD-is modeleerimine. | |
| Doktorant Indrek Virro | Agroroboti teleopereerimissüsteem | Arendada teleopereerimissüsteem agrorobotile koos ROSi liidestusega |
| Digikaksiku arendus agrorobootikas | Välja töötada digikaksiku arenduse töövoog agrorobootika jaoks. | |
| Nooremteadur Tormi Lillerand | Täppisväeturi dosaatori korpuse modelleerimine | Arendada 10% doseerimisühtlust tagav soonrulldosaatori korpuse konstruktsioon. |
| Täppisväeturi dosaatori soonrulli modelleerimine | Arendada 10% doseerimisühtlust tagav soonrulldosaatori soonrulli konstruktsioon. | |
| Modulaarse agroroboti šassii arendus | Arendada modulaarne põllumajandusroboti platvormi šassii. | |
| Modulaarse agroroboti šassii juhtelektroonika arendus | Arendada modulaarse põllumajandusroboti platvormi elektrija juhtsüsteem (liikumine, positsioneerimine, akuhaldus ja vahetus, andmeside teenindusjaamaga). | |
| Modulaarse agroroboti täppisväetamismooduli arendus | Arendada modulaarse põllumajandusroboti täppisväetamismoodul (kiireks p aigaldamiseks šassii peale). | |
| Modulaarse agroroboti taimekaitsemooduli arendus | Arendada modulaarse põllumajandusroboti taimekaitsemoodul (kiireks paiga ldamiseks šassii peale). | |
| Modulaarse agroroboti marjakoristusmooduli arendus | Arendada modulaarse põllumajandusroboti marjakoristusmoodul (kiireks paigaldamiseks šassii peale). | |
| Modulaarse agroroboti noorenduslõikusmooduli arendus | Arendada modulaarse põllumajandusroboti noorenduslõikusmoodul (kiireks paigaldamiseks šassii peale). | |
| Vertikaalse laadimiskonveieri arendus | Arendada granuleeritud väetise efektiivseks laadimiseks vertikaalne konveier. | |
...
Teema: Hariliku tamme kasvureaktsioon ja vastupidavus põuale: aastarõngaste ja soonte suuruse analüüs / Pedunculate oak response to drought: a tree ring and vessel size analysis
Sisu: Välitööd tehtud. Vaja teha labortööd arvuti taga ja andmeanalüüs, koostada joonised/tabelid ning selle alusel kirjutada kokku töö.
Lisainfo: Sandra Metslaid, sandra.metslaid@emu.ee; Aleksei Potapov, aleksei.potapov@emu.ee
Teema: Erineva päritoluga hariliku kuuse puidu moodustumist võrdlev uurimus / A comparative study of wood formation in different provenances of Norway spruce
Lisainfo: Sandra Metslaid, sandra.metslaid@emu.ee; Maria Cristina F. Marques maria.marques@emu.ee
Teema: Punasüdamikuga kasepuidu anatoomiline analüüs / Anatomical analysis of birch wood with red heartwood
Lisainfo: Sandra Metslaid, sandra.metslaid@emu.ee ; Aleksei Potapov, aleksei.potapov@emu.ee
Teema: Harvesteri/forvarderi tootlikkuse/kütusekulu uurimine N ettevõtte uuendusraietel/harvendusraietel
Sisu: Puiduvarumisega seonduv teema sobib bakalaureusetööks. Üliõpilasel peab olema juurdepääs konkreetse(te) masina(te) poolt salvestatud infole (nt harvesteri töölehed) ja tahe kogutud andmeid analüüsida. Andmete kogumise aeg näiteks oktoober 2024.- märts 2025, mille alusel saaks analüüsi teha ja töö kokku kirjutada.
Lisainfo: Vahur Kurvits, vahur.kurvits@emu.ee
Teema: N tootja metsamasinad Eestis ja nende kvaliteet
Sisu: 2008.a.- 2012.a. kirjutati rida lõputöid tollal enim esindatud tootjate (John Deere, Komatsu, Logset, Sampo, Metsis jt) toodangu kasutamisest Eestis ja nende riketest. Nüüd oleks aeg vaadata, kuidas masinate olemus ja kvaliteet on ajas muutunud. Andmete hankimise eelduseks sellise töö koostamisel on üliõpilase tahe suhelda metsamasinaesinduste töötajatega. Teema sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Vahur Kurvits, vahur.kurvits@emu.ee
Teema: Mahutabelid
Sisu: Kuna palki (ja ka saematerjali) tuleb importida, siis oleks hea teada erinevate riikide (Eesti vs Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra) ümarpuidu mahutabelite ja mõõtmismetoodikate erinevusi ja sellest tulenevaid vahesid tihumeetrites. Vajalik alustada teiste riikide mahutabelite ja mõõtmismetoodikate otsimisega, seejärel saab hakata erinevusi kaardistama. Näiteks on teada, et osta rootslastelt laevatäis puitu, siis nende mõõtmise järgi saab umbes 10 % jagu mahuga vastu pükse; neid erinevusi oleks vaja täpsustada. Sobib bakatööks, kuid magistritöös vajalik ka sisukam andmeanalüüs.
Lisainfo: Ahto Kangur, ahto.kangur@emu.ee ja/või Allar Padari, allar.padari@emu.ee
Teema: Ain Eriku Eurojaapani lehise katsekultuuride kasvukäigu uuringud
Sisu: Töö sobib nii bakalaureuse kui magistriastme tudengile. Tutvumine katsealaga, välitööd 2024.
Tudengilt eeldame huvi, täpsust ja kohusetundlikkust, head arvutikasutusoskust; omalt poolt pakume andmete kogumiseks vajalikku väljaõpet ja tuge andmete töötlemisel ning väitekirja kirjutamisel. Stipendiumi võimalus - SA Artur Nilsoni Ülo Eriku nimeline stipendium, mille eesmärk on soodustada tudengi teaduslikku tegevust ja säilitada metsamees Ülo Eriku pärandit.
Lisainfo: Mart Erik ja/või Maris Hordo, maris.hordo@emu.ee
Teema: Püsimetsa majandamise ökonoomiline analüüs N maakonna näitel
Sisu: Keskkonnaameti andmete põhjal kaardistatakse ühes maakonnas kolmel viimasel aastal kavandatud valikraied ning tehakse nende valikuline ülevaatus ja inventuur. Empiirilise analüüsi jaoks rajatakse valikraiealadele püsiproovitükid. Kasutada tuleb harvesteride tööfaile.
Inventeerimis- ja raieandmete põhjal arvutatakse puistute majandamise potentsiaalne tasuvus ning võrreldakse tulemusi lageraietele põhinevate stsenaariumidega.
Teema: Süsinikuvoogude kaasamine puistu küpsusvanuse arvutustesse
Sisu: Puistute hinna- ja kasumiküpsus arvutamisel arvestatakse metsa majandamise kulude ja tuluga. Kuna üha enam kõneldakse metsa ökosüsteemiteenustega arvestamise vajadusest, muutub aktuaalsemaks ka küpsusvanuse arvutamise metoodika täiustamine.
Töö eesmärk on arendada küpsusvanuse arvutamise metoodikat, kus lisaks puidutulule võetakse arvesse süsinikuvood ja nende väärtus. Töö aluseks on metsade majandamise süsinikuvoogude kohta tehtud uuringud, EL süsinikukaubanduse reeglid, puistute kasvumudelid. Eelduseks on töö koostaja huvi puistu majandamismudelite, andmetöötluse ja -analüüsi ning arvutitarkvara kasutamise vastu.
Lisainfo: Paavo Kaimre paavo.kaimre@emu.ee
Teema: Tormi ja põua mõju hindamine kuuse kooreüraski levikule aastarõngaanalüüsi / dendrokronoloogia abiga
Sisu: Otsime bakalaureuse tudengit meie uurimisrühmale täienduseks. KIK’i projekti põhieesmärgiks on kaardistada kuuse kooreüraskikollete laienemine ja vaibumine 2016. aasta tormist ja 2018. aasta põuast mõjutatud Lõuna-Eesti range kaitsekorraga looduskaitsealadel (Karula rahvuspark, Otepää looduspark) ja 2016. aasta tormist puutumata Karisöödi looduskaitsealal. Kuna aastarõngad aitavad hinnata kuusepuu tervist ja kasvamist, siis uurime kas see mõjutab ka puude vastuvõtlikust üraski suhtes. Võrdleme elusate ja surnute puude aastarõngaid. Välitööd (puursüdamike võtmine Karisöödi alal) toimuks septembris (2022) umbes nädala aega, täpsed kuupäevad kokkuleppel. Puursüdamike uurimiste jaoks ettevalmistamine, laboritöö ja andmete korraldamine sügisel ning analüüsid ja kokku kirjutamine talvel ja varakevadel. Huvi korral on ka võimalus projekti teiste osade välitöödes osaleda.
Võtke huvi ja lisaküsimuste korral julgelt ühendust: Floor Vodde (floortje.vodde@emu.ee)
Teemaga võib tegeleda nii eesti keeles kui inglise keeles, soovi järgi.
Teema: Valla või maakonna metsade inventeerimine ja seisundi jälgimine satelliitkaugseire abil
Sisu: Suurel territooriumil metsade seisundi pidev seire on praktikas kulutõhusalt tehtav ainult keskmise ruumilahutusega (10-30 m) satelliidipiltide abil, mis katavad igaüks 185-290 km laiuse riba. Töö eesmärgiks on kasutada peamiselt spektri optilises piirkonnas satelliitidelt tehtud ülesvõtteid ja koostada andmebaas uurimisala metsade kohta. Hinnatavate tunnuste arv ja esitusviis (vektorkaart, rasterkaart) lepitakse kokku. Hinnatavateks tunnusteks on näiteks otsus mets-mittemets, metsa kõrgus, tüvemaht, vanus, liigiline koosseis, lehepinnaindeks ja mingil ajavahemikul toimunud muutused. Töös kasutatakse vabavaralisi USA satelliitide Landsat-8&9 skannerite OLI-TIRS ja Euroopa kosmoseprogrammi Copernicus satelliidil Sentinel-2 oleva skanneri MSI ülesvõtteid, olemasolevaid andmebaase ja välivaatlusi. Töö ühe osa moodustab tulemuseks saadud kaartide veahinnangute koostamine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool lang@to.ee / Mait.Lang@emu.ee
Teema: Metsade kaugseire rakendused
Sisu: Metsade kaugseire vaba teema. Eeldatakse tudengite enda ideed või probleemipüstitust.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool lang@to.ee / Mait.Lang@emu.ee
Teema: Puistute looduslikkuse dünaamika uurimine
Sisu: Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikus on läbi viidud puistute looduslikkuse hindamise kordusinventuurid. Töö eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas on puistute looduslikkus muutunud nii majandatavates kui ka mittemajandatavates puistutes. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, diana.laarmann@emu.ee
Teema: Metsade looduslikkuse taastamise katsete tulemuslikkuse hindamine
Sisu: 2005. aastal viidi läbi seitsmel kaitsealal Eestis metsade looduslikkuse taastamise katsed (häilude tekitamine, surnud ja lamapuidu tekitamine, häilud koos ülepõletamisega ja kontrollalad). 2023. aastal viidi läbi puistu-, soontaimede, sammalde, samblike, putukate ja torikuliste seire. Töö eesmärgiks on uurida tehtud katsete tulemuslikkust: kas on käivitunud surnud puidu voog, kas liikide arv ja mitmekesisus on muutunud, kas on tekkinud looduslik uuendus jne. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, diana.laarmann@emu.ee
Teema: Puutüvede läbimõõdu mõõtmine
Sisu: Tuleb mõõta puutüvesid nii klupiga kui ümbermõõdulindiga. Eesmärgiks on uurida mõõtmisvigu ja meetodite erinevusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Puutüvede kuju automaatne eristamine maapealse laserskanneri andmestikust
Sisu: Kolmemõõtmelisest punktiparvest, mis on saadud maapealse laserskanneriga, on vaja eristada puutüved. Esialgu manuaalselt ja seejärel proovida automaatseid meetodeid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Metsa hooldusraie vajaduse hindamine aerolidari andmete põhjal
Sisu: Lennukilt tehtud laserskanneerimine annab andmed puistu kõrguse ning võrastiku tiheduse ja võrade pikkuse kohta. Need tunnused on informatiivsed hooldusraiete planeerimiseks. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Muutuste tuvastamine metsas aerolidari andmete põhjal
Sisu: Korduvalt tehtud laserskanneerimine salvestab metsa võrastiku struktuuri. Kahe mõõtmise võrdlemisel saame leida kõrguse kasvu ja ka väljalangemise. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Üksikpuude tuvastamine suure punktitihedusega aerolidari andmetest
Sisu: Kui meil on metsa kohal tehtud laserskaneerimisega saadud andmestik tihedusega 100 ja rohkem punkti ruutmeetrile, siis see võimaldab juba üksikuid puid tuvastada. Eesmärk on jõuda automaatsete meetoditeni. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Puistute liigilise koosseisu hindamine multispektraalsetelt satelliidipiltidelt
Sisu: Masinõppe meetodite abil tuleb koostada puistu koosseisu prognoosid. Sisendiks on metsaregistri andmed ja multispektraalsed satelliidipildid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Häiringute tuvastamine Eesti metsades Sentinel-2 MSI ja Landsat-8 OLI piltidelt
Sisu: Pildipaaride võrdlemise abil tuleb uurida häiringute (põud, seenhaigused, torm, harvendusraied jm) kaardistamise võimalusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endisel põllumajandusmaal kasvavates lehtpuuistandikes
Sisu: Töö eesmärgiks on iseloomustada lehtpuuistandike taimestiku liigirikkust ning hinnata, kui palju aega kulub metsataimestiku väljakujunemiseks ja millised tegurid seda protsessi enim mõjutavad. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, tea.tullus@emu.ee
Teema: Turberaie mõju metsa alustaimestikule
Sisu: Töö eesmärgiks on hinnata turberaiete mõjusid okasmetsade liigirikkusele ja liigilisele koosseisule, analüüsides raie-järgseid muutusi puhma-rohu- ja samblarindes. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, tea.tullus@emu.ee
Teema: Toitainerikka puutuha mõju Puhatu jääksoo taastaimestumisele
Sisu: Mõned nädalad peale jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10 ja 15 t/ha) hoogustub oluliselt mitte ainult istutatud puude kasv vaid ka taimkatte tekkimine: lisaks arvukatele soontaimeliikidele asustavad tuhaga töödeldud alad raba-karusammal ja harilik punaharjak ning isegi kolmanda kategooria kaitsealune käpaline soo-neiuvaip.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) jääksoodes määratakse peale turbasse puutuha segamist tekkinud taimkatte liigirikkus ja katvus ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, katri.ots@emu.ee
Teema: Ammendatud freesturbaväljade metsastamine: jäätmena tekkiva puutuha mõju puude biomassi formeerumisele
Sisu: Turbaväljad, kus kaevandamine on lõpetatud ja mis on siiani taimestumata, on ühed suurimad CO2 emissiooni allikad Eestis. Mõned nädalad peale ammendatud freesturbavälja ehk jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10, 15 ja 20 t/ha) hoogustub oluliselt istutatud puude (arukask, harilik mänd, harilik kuusk) kasv ja biomassi formeerumine, mille tulemusel seotakse oluline kogus süsinikku.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) ja/või Pindi (Võru mk) jääksoodes kogutakse biomassi proovid puutuhaga töödeldud katsealadelt ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, katri.ots@emu.ee
Teema: Puu- ja põlevkivituha mõju seemikute kasvule ammendatud freesturbaväljadel
Sisu: Puhatu jääksoo (Ida-Viru mk), kus turba kaevandamine lõpetati üle 30 aasta tagasi, on siiani suures osas taimestumata. Esmakordselt kogu maailmas alustati 2011. aastal Puhatus segutuha (puu- ja põlevkivituhk) katsetustega, et parandada seemikute kasvutingimusi Puhatu jääksoo metsastamisel. Tänaseks on katsetatud erinevate segutuha kogustega ja tulemused näitavad, et oluliselt hoogustub nii arukase kui ka hariliku männi ja hariliku kuuse seemikute kasv.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) jääksoos mõõdetakse istutatud katsepuude (arukas, harilik mänd ja/või harilik kuusk) kõrgus- ja jämeduskasv ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, katri.ots@emu.ee
Teema: Puistu ehituse ja kasvumudelite täiustamine
Sisu: Metsa proovitükkidelt on juba pika aja jooksul kogutud suures mahus välimõõtmisi, mida saab kasutada nii puu kui ka puistu dendromeetriliste mudelite arendamiseks. Vastavalt üliõpilase huvile, praktilisele vajadusele ja olemasolevatele mõõtmisandmetele valitakse modelleerimiseks teatud takseertunnuste vaheline sõltuvus. Olemasolevatel andmestikel või vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste andmestikel analüüsitakse seni loodud Eesti ja naabermaade mudeleid ning koostatakse uusi. Andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Andres Kiviste, andres.kiviste@emu.ee
Teema: Metsaga alad, nende pindala ning metsaga alade pindala muutus ühes Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga mõnes Läti maakonnas ja / või Venemaa Pihkva või Leningradi oblasti rajoonis
Sisu: Ajutiselt metsata alad tekivad lageraiete, vähem tormimurdude, põlengute ja teiste kahjustuste tagajärjel. Aja möödudes ajutiselt metsata alad metsastuvad. Metsaga alasid lisandub eeskätt varasemalt põllumajanduslikus kasutuses olnud, kuid kaasajaks kasutusest välja jäänud põllumaade metsastumise tulemusena. Lõputöös käsitletakse metsaga alasid ning neil aladel viimastel aastakümnetel toimunud muutusi mõnes valitud Eesti maakonnas. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistriastme lõputööks.
Lisainfo: Urmas Peterson, urmas.peterson@emu.ee ; urmas.peterson@to.ee
Teema: Rannaroostikud Eesti suurjärvede või Läänemere rannikul
Sisu: Eesti suurjärvede, Võrtsjärve ja Peipsi järve, samuti Läänemere Eesti rannikul on viimastel aastakümnetel olnud valdavaks tendentsiks peamiselt pilliroost koosnevate rannaroostiku lappide laienemine. Rannaroostike seire kuulub Eesti keskkonnaseire programmi. Seiret tehakse satelliidipiltidelt. Teema sobib lõputööks loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Lõputöö võib käsitleda kas ühe Eesti suurjärve - Võrtsjärve või Peipsi järve, Hiiumaa, Saaremaa, Mandri-Eesti Pärnumaa, Läänemaa, Harjumaa või Lääne-Virumaa rannikute roostikke. Lõputööga selgitatakse, millega tuleb roostike seirel satelliidipiltidelt arvestada, et saadud tulemus oleks roostike aegrea kirjeldamisel võimalikult täpne.
Lisainfo: Urmas Peterson, urmas.peterson@emu.ee; urmas.peterson@to.ee
Teema: Kevadised künnipinnad ja põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud endiste põllumaade metsastumine valitud Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga Lätis või Venemaal
Sisu: Nn. kevadised künnipinnad, põllu-alad, millele külvatakse suviviljad, on muudest põllumajandusliku maa kasutamise lappidest maikuus pildistatud satelliidipiltidel eristatavad. Talvel lausalise lukikattega oludes pildistatud piltidel on valgest lumepinnast tumedamate lappidena eristatavad puude ja põõsastega alad. Juhul kui niisugused tumedad lapid on kunagisel põllumajandusmaal, on tegemist põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud ja metsastuma hakanud aladega. Aja jooksul maakattes toimunud muutusi on mõeldav hinnata mõne valitud Eesti maakonna piires. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib lõputööks nii metsanduse kui loodusvarade kasutamise ja kaitse erialadel.
Lisainfo: Urmas Peterson, urmas.peterson@emu.ee ; urmas.peterson@to.ee
Teema: Metsa-atmosfääri gaasivahetuse dünaamika uurimine
Sisu: Metsaökosüsteem vahetab atmosfääriga süsinik (CO2, metaan) ja veeaur (H2O) fotosünteesi protsessi kaudu. Lisaks on mõõdetud nii nimetatud reaktiivsed jälggaasid (osoon, lämmastikoksiidid, ning vääveldioksiid). SMEAR jaama andmestik ulatab 2015. aastast 2021. aastani ja kogub edaspidi. Eesmärk on saada ülevaatuslik diagramme, kus on nähtav pikema perioodi gaaside dünaamiline päeva muutused poole tunnise täpsusega. Sobib bakalaureusetööks. On võimalik magistritööks edasi areneda.
Lisainfo: Steffen Noe, steffen.noe@emu.ee
Teema: Metsaökosüsteemi-atmosfääri gaasi kontsentratiooniprofiilid ja voogud uurimine
Sisu: SMEAR jaam mõõdab 30 meetrist 110 meetrini nii kasvuhoone gaaside ning teiste heitgaaside kontsentratsioonid. Eesmärk on kasutada mastiandmeid, et gaaside voogud metsaökosüsteemiga modelleerida ja võrrelda Eddy kovariatsiooni metoodikaga. Töö sobiks magistri- ja bakalaureusetööks.
Lisainfo: Steffen Noe, steffen.noe@emu.ee
Teema: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas
Sisu: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas. Konkurentsi mõjutavad tegurid, Eesti koht vastava puidutoote Euroopa või maailma puiduturul. Täpsem teema tuleb eelnevalt kokku leppida õppejõuga. Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju rahvusvahelistele puiduturgudele ja puidukaubandusele
Sisu: Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju metsapoliitikale
Sisu: Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Metsa- ja puidusektoris tegutseva N ettevõtte majandustegevuse ja tema peamiste konkurentide tegevusvaldkonna analüüs
Sisu: Üliõpilasel peab omal olema juurdepääs ettevõtte andmetele. Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Innovatsioon mingis metsa- ja puidusektori spetsiifilises valdkonnas
Sisu: Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Kliimatark metsandus. Ülevaade kliimatarga metsandusega seotud erinevatest uurimisprojektidest Eestis.
Sisu: Ülevaade kliimatargast metsandusest (Climate-Smart Forestry) ja selle valdkonna peamistest uurimisprobleemidest. Seejärel ülevaade erinevatest Eestis läbi viidud uurimisprojektidest, mida otseselt või kaudselt võiks seostada kliimatarga metsandusega. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Tavade ja praktikate muutused metsanduses
Sisu: Tehnoloogias ja ühiskonnas toimuvad muutused, huvigruppide aktiveerumine ning viimase aja muudatused metsanduse juhtimises ning kliimamuutuste leevendamisega seotud tulevikumuutused – kõik need mõjutavad metsandusega seotud paradigmasid ja seeläbi metsanduspraktikat ning metsameeste arvamusi ja emotsioone. Millised on olnud olulisemad praktilise metsandusega seotud tavade ja praktikate muutused viimase 30. aasta jooksul? Kuidas toimub teadmiste ülekandmine erinevate põlvkondade metsameeste vahel ning milliseid teadmisi ja haridust tulevikus vaja läheb?
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Kasvava puu tüve kuju analüüs maapealse laserskanneri mõõtmisandmete põhjal
Sisu: Metsatakseerimisel mõõdetakse puutüvede läbimõõdud tavaliselt 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Tüveläbimõõt (rinnasdiameeter) on põhiline takseertunnus. Puu tüve mahu arvutamiseks kasutatakse mudeleid, mille sisendiks on puu kõrgus, rinnasläbimõõt ning tüve kuju kirjeldav vormiarv. Laserskannerid on võimelised looma ruumist andmestiku, mis võimaldab puutüvede läbimõõtusid saada ka maapinnast oluliselt kõrgemalt ja seega saaks ka täpsemini puu tüvede mahtu arvutada. Töö eesmärgiks on kolmemõõtmelistest punktipilvedest puude tüveläbimõõtude ning mahtude arvutamise võimaluste uurimine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, lang@emu.ee
Teema: Võrastiku läbipaistvuse mõõtmine ja erinevate meetodite võrdlus
Sisu: Puude võrad ja puistu võrastik asuvad maapinnast kõrgemal ning varjutavad puistu alla jäävat maapinda ja samuti ka puude tüvesid. Samas annab võrastiku struktuur ja eriti võrastiku suhteline läbipaistvus äärmiselt olulist infot puistu ja üldse metsa omaduste kohta. Kuigi võrastiku liituse ning läbipaistvuse tähtsus on eriti just kaugseirerakenduste kontekstis hästi teada, leiame tavaliselt, et nende tunnuste mõõtmine pole sugugi nii lihtne arvestades vajalikku täpsust. Kuna kaasaskantavad fotokaamerad suudavad salvestada üsna suure ruumilahutusega kujutisi, siis sobibki neist alustada. Võrdlusmaterjalina saab kasutada Maa-ameti tehtud aerolidarmõõtmisi, milles laserimpulsside peegelduskohtade kõrgusjaotus metsas kajastab samuti võrastiku läbipaistvust ja katvust. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, lang@emu.ee
Teema: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks COM(2023) 728: selle kinnitamine, mõju ja rakendamine Eestis
Sisu: Euroopa Liidus on välja töötatud ettepanek Euroopa vastupanuvõimeliste metsade seireraamistiku loomiseks, kus eesmärgiks on viia Euroopa metsandusandmed uuele tasemele. Hetkel toimub selle ettepaneku seadusandlik tavamenetlus EL liikmeriikides. Töö analüüsib määruse vajadust (saaks võrrelda ka kehtivuse kaotanud määruse Forest Focus-ga), Eesti seisukohti ning määruse rakendamise võimalikku mõju Eestile.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Küsitlemisetega seotud (sotsioloogiliste) uuringute kaasjuhendamine
Kui mõne lõputöö üheks osaks on inimeste või organisatsioonide küsitlemine (kvalitatiivne või kvantitatiivne uurimisviis, segameetodid) ja andmete hilisem analüüs, siis on soovitav kaasjuhendajaks võtta Meelis Teder.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Rakenduskõrgharidusõpe
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö sisu |
| Valdek Tamme, valdek.tamme@emu.ee | Puidu kuivatamine | Kuidas kuivatada kiiremini ja efektiivsemalt, ilma lõhede tekketa. Puidukuivatuse simulatsiooni programmiga “TorkSim” abil saaks kuivamispingeid modelleerida. Täpselt ajastatud niisutusimpulsiga oleks võimalik kuivatuse tõmbepingete maksimumi tasandada, Probleem on selles, et hetkel puudub vajalik kuivamispingete maksimumi indikaator, millelt saadud materjali lõhenemise ohu hoiatus lülitaks kuivatusõhu niisutuse õigeaegselt sisse (ja välja). Selleks oleks vajalik välja töötada eraldi andureid, mis oleksid töökindlad kuivatuskambri karmis kliimas kasutamiseks. Kuivatuspingete maksimumi indikaatori eeluuringud oleks otstarbekas teostada EMÜ puiduteaduse laboris. |
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö eesmärk |
| Indrek Virro | Agroroboti kaablistiku projekt | Valmistada agroroboti kaablistik koos sinna juurde kuuluva täieliku dokumentatiooniga. |
| Liikumissuuna kaugjuhtimissüsteem agrorobotile | Arendada liikumissuuna alamsüsteem agrorobotile koos ROSi liidestusega. | |
| Agroroboti teleopereerimissüsteem | Arendada teleopereerimissüsteem agrorobotile koos ROSi liidestusega. | |
| Spektroskoop automaatmõõtmise arendus | Arendada automaatmõõtmise rakendus Avantes AvaSpec-Mini MK II spektroskoobile koos ROSi liidestusega. | |
| Agroroboti akuhaldusüsteemi liidestus juhtsüsteemiga | Agroroboti akujuhtsüsteemi liidestamine roboti ROSil põhinevasse juhtsüsteemi. | |
| Digikaksiku arendus agrorobootikas | Väljatöötada digikaksiku arenduse töövoog agrorobootika jaoks. | |
| Agroroboti kaugjuhtimissüteemi sõidurežesiimi alamüsteemi arendus | Arendada sõidurežesiimi alamsüsteem agrorobotile, mille võimaldatakse kaugjuhtimissüsteemiga juhtida sõidusuunda, kiirendust ja pidurdust. | |
| Agrorobot manipulaatori joondus visuaalselt taimele | Arendada agroroboti manipulaatori rakedus joondamaks tööriist visuaalset taimele, millega saab teostada taimepõhist täppisväetust. | |
| nooremteadur Tormi Lillerand | Täppisväeturi dosaatori korpuse modelleerimine | Arendada 10% doseerimisühtlust tagav soonrulldosaatori korpuse konstruktsioon. |
| Täppisväeturi dosaatori soonrulli modelleerimine | Arendada 10% doseerimisühtlust tagav soonrulldosaatori soonrulli konstruktsioon. | |
| Modulaarse agroroboti šassii arendus | Arendada modulaarne põllumajandusroboti platvormi šassii | |
| Modulaarse agroroboti šassii juhtelektroonika arendus | Arendada modulaarse agroroboti platvormi elektri- ja juhtsüsteem (liikumine, positsioneerimine, akuhaldus ja vahetus, andmeside teenindusjaamaga). | |
| Modulaarse agroroboti täppisväetamismooduli arendus | Arendada modulaarse agroroboti täppisväetamismoodul (kiireks paigaldamiseks šassii peale). | |
| Modulaarse agroroboti taimekaitsemooduli arendus | Arendada modulaarse agroroboti taimekaitsemoodul (kiireks paigaldamiseks šassii peale). | |
| Modulaarse agroroboti marjakoristusmooduli arendus | Arendada modulaarse agroroboti marjakoristusmoodul (kiireks paigaldamiseks šassii peale). | |
| Modulaarse agroroboti noorenduslõikusmooduli arendus | Arendada agroroboti kiirpaigaldatav noorenduslõikusmoodul. | |
| Vertikaalse laadimiskonveieri arendus | Arendada granuleeritud väetise efektiivseks laadimiseks vertikaalne konveier. | |
| Granuleeritud väetiseterade lõikejõudude mõõteseade | Arendada granuleeritud väetiseterade lõikejõudude mõõtmiseks seade. |
Integreeritud õpe
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö eesmärk |
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö eesmärk |
Magistriõpe
| Juhendajad | Juhendajate vastutusvaldkonnad |
Andres Annuk, professor, PhD
| 1. Elektrienergia arbitraaž; 2. taastuvenergia osakaalu suurendamine tarbimises; 3. energia salvestustehnoloogiad; 4. tuule- ja päikeseenergeetika. |
| Eugen Kokin, vanemlektor, DSc | 1. Mõõtmised loomapidamishoonetes; 2. energiakasutuse optimeerimine; 3. mõõtesüsteemide väljatöötamine. |
| Toivo Kabanen, vanemlektor, PhD | 1. Taastuvenergia allikad |
Janar Kalder, vanemlektor, PhD
| 1. Mikrokontrollerite baasil rakendused; 2. elektroonika; 3. programmeerimine, modelleerimine; 4. tarbija elektripaigaldised. |
Mart Hovi, lektor, PhD
| 1. Ahjud, katlad, kuivatid; 2. vesinik; 3. (soojus)energiaarvutused; 4. energiasalvestid; 5. vooluallikad. |
Allan Tooming, lektor, MSc
| 1. Automaatika; 2. automaatjuhtimine; 3. hooneautomaatika; 4. nõrkvoolusüsteemid. |
| Siim Küünal, lektor, PhD | 1. Energiasalvestustehnoloogiad; 2. taastuvenergeetika; 3. valgustus. |
| Külli Hovi, energiakasutuse õppetooli hoidja, tehnika ja tehnoloogia õppekava juht, MSc | 1. Ahjud, katlad, kuivatid; 2. vesinik; 3. (soojus)energiaarvutused; 4. energiasalvestid; 5. vooluallikad. |
Jaak Jõgi, õpetaja, MSc
| 1. Elektrotehnika;
|
| Natalja Ajupova, nooremteadur, MSc | 1. Soojuspumbad, soojustehnika |
| Vahur Põder, AS Tari KVVK grupi juht, PhD. Õpetab õppeaineid TE.0271 Insenerieetika, TE.0315 Ventilatsioon ja küte. Kursuseprojekt, TE.0463 Hoonete ventilatsioon ja energiavarustus. |
|
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö eesmärk |
| Professor Eda Merisalu | Tööstress ja läbipõlemine teenindavates/juhtivates ametites | |
| Psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas ja töötajate vaimne tervis | ||
| Kognitiivse töövõime hindamine | ||
| Skeleti-lihasvaevuste funktsionaalse seisundi hindamine ja ülekoormushaiguste ennetamine | ||
| Töökeskkonna riskianalüüs, riskide hindamine ja juhtimine | ||
| Kemikaaliriskide hindamine ja juhtimine | ||
| Ergonoomikalised sekkumised vaimse ja füüsilise ülekoormuse vähendamiseks | ||
| Ergonoomikaliste sekkumiste tõhususe hindamine töökeskkonnas | ||
| Tööõnnetuste kognitiivne analüüs | ||
Professor Eda Merisalu; külalisteadur Kalev Kuklane | Päästetöötajate kaitseriietuse ergonoomikaline hindamine | |
| Vanemteadur Märt Reinvee | Osalusergonoomika Eesti kontseptsioon | |
| Solaride päikeseauto ergonoomilisus (teema täpsustub) | ||
| Õppevahendite arendus (teema täpsustub lähtuvalt üliõpilase huvist ja võimetest) | ||
| Õppematerjal ergonoomikalis hindamise meetodite omandamiseks (teema täpsustub) | ||
| Õpetaja Alar Seiler | Tööstusergonoomika | |
| Ettevõtte töökeskkonna ergonoomilisuse hindamine | ||
| Müra ja vibratsioon | ||
| Külalisõpetaja Epp Mardi | Ergodisainilised lahendused töökeskkonnas | |
| Disainimetoodika töökeskkonna kujundamisel |
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö eesmärk |
Teema: Hariliku tamme kasvureaktsioon ja vastupidavus põuale: aastarõngaste ja soonte suuruse analüüs / Pedunculate oak response to drought: a tree ring and vessel size analysis
Sisu: Välitööd tehtud. Vaja teha labortööd arvuti taga ja andmeanalüüs, koostada joonised/tabelid ning selle alusel kirjutada kokku töö.
Lisainfo: Sandra Metslaid, sandra.metslaid@emu.ee; Aleksei Potapov, aleksei.potapov@emu.ee
Teema: Erineva päritoluga hariliku kuuse puidu moodustumist võrdlev uurimus / A comparative study of wood formation in different provenances of Norway spruce
Lisainfo: Sandra Metslaid, sandra.metslaid@emu.ee; Maria Cristina F. Marques maria.marques@emu.ee
Teema: Punasüdamikuga kasepuidu anatoomiline analüüs / Anatomical analysis of birch wood with red heartwood
Lisainfo: Sandra Metslaid, sandra.metslaid@emu.ee ; Aleksei Potapov, aleksei.potapov@emu.ee
Teema: Harvesteri/forvarderi tootlikkuse/kütusekulu uurimine N ettevõtte uuendusraietel/harvendusraietel
Sisu: Puiduvarumisega seonduv teema sobib bakalaureusetööks. Üliõpilasel peab olema juurdepääs konkreetse(te) masina(te) poolt salvestatud infole (nt harvesteri töölehed) ja tahe kogutud andmeid analüüsida. Andmete kogumise aeg näiteks oktoober 2024.- märts 2025, mille alusel saaks analüüsi teha ja töö kokku kirjutada.
Lisainfo: Vahur Kurvits, vahur.kurvits@emu.ee
Teema: N tootja metsamasinad Eestis ja nende kvaliteet
Sisu: 2008.a.- 2012.a. kirjutati rida lõputöid tollal enim esindatud tootjate (John Deere, Komatsu, Logset, Sampo, Metsis jt) toodangu kasutamisest Eestis ja nende riketest. Nüüd oleks aeg vaadata, kuidas masinate olemus ja kvaliteet on ajas muutunud. Andmete hankimise eelduseks sellise töö koostamisel on üliõpilase tahe suhelda metsamasinaesinduste töötajatega. Teema sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Vahur Kurvits, vahur.kurvits@emu.ee
Teema: Mahutabelid
Sisu: Kuna palki (ja ka saematerjali) tuleb importida, siis oleks hea teada erinevate riikide (Eesti vs Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra) ümarpuidu mahutabelite ja mõõtmismetoodikate erinevusi ja sellest tulenevaid vahesid tihumeetrites. Vajalik alustada teiste riikide mahutabelite ja mõõtmismetoodikate otsimisega, seejärel saab hakata erinevusi kaardistama. Näiteks on teada, et osta rootslastelt laevatäis puitu, siis nende mõõtmise järgi saab umbes 10 % jagu mahuga vastu pükse; neid erinevusi oleks vaja täpsustada. Sobib bakatööks, kuid magistritöös vajalik ka sisukam andmeanalüüs.
Lisainfo: Ahto Kangur, ahto.kangur@emu.ee ja/või Allar Padari, allar.padari@emu.ee
Teema: Ain Eriku Eurojaapani lehise katsekultuuride kasvukäigu uuringud
Sisu: Töö sobib nii bakalaureuse kui magistriastme tudengile. Tutvumine katsealaga, välitööd 2024.
Tudengilt eeldame huvi, täpsust ja kohusetundlikkust, head arvutikasutusoskust; omalt poolt pakume andmete kogumiseks vajalikku väljaõpet ja tuge andmete töötlemisel ning väitekirja kirjutamisel. Stipendiumi võimalus - SA Artur Nilsoni Ülo Eriku nimeline stipendium, mille eesmärk on soodustada tudengi teaduslikku tegevust ja säilitada metsamees Ülo Eriku pärandit.
Lisainfo: Mart Erik ja/või Maris Hordo, maris.hordo@emu.ee
Teema: Püsimetsa majandamise ökonoomiline analüüs N maakonna näitel
Sisu: Keskkonnaameti andmete põhjal kaardistatakse ühes maakonnas kolmel viimasel aastal kavandatud valikraied ning tehakse nende valikuline ülevaatus ja inventuur. Empiirilise analüüsi jaoks rajatakse valikraiealadele püsiproovitükid. Kasutada tuleb harvesteride tööfaile.
Inventeerimis- ja raieandmete põhjal arvutatakse puistute majandamise potentsiaalne tasuvus ning võrreldakse tulemusi lageraietele põhinevate stsenaariumidega.
Teema: Süsinikuvoogude kaasamine puistu küpsusvanuse arvutustesse
Sisu: Puistute hinna- ja kasumiküpsus arvutamisel arvestatakse metsa majandamise kulude ja tuluga. Kuna üha enam kõneldakse metsa ökosüsteemiteenustega arvestamise vajadusest, muutub aktuaalsemaks ka küpsusvanuse arvutamise metoodika täiustamine.
Töö eesmärk on arendada küpsusvanuse arvutamise metoodikat, kus lisaks puidutulule võetakse arvesse süsinikuvood ja nende väärtus. Töö aluseks on metsade majandamise süsinikuvoogude kohta tehtud uuringud, EL süsinikukaubanduse reeglid, puistute kasvumudelid. Eelduseks on töö koostaja huvi puistu majandamismudelite, andmetöötluse ja -analüüsi ning arvutitarkvara kasutamise vastu.
Lisainfo: Paavo Kaimre paavo.kaimre@emu.ee
Teema: Tormi ja põua mõju hindamine kuuse kooreüraski levikule aastarõngaanalüüsi / dendrokronoloogia abiga
Sisu: Otsime bakalaureuse tudengit meie uurimisrühmale täienduseks. KIK’i projekti põhieesmärgiks on kaardistada kuuse kooreüraskikollete laienemine ja vaibumine 2016. aasta tormist ja 2018. aasta põuast mõjutatud Lõuna-Eesti range kaitsekorraga looduskaitsealadel (Karula rahvuspark, Otepää looduspark) ja 2016. aasta tormist puutumata Karisöödi looduskaitsealal. Kuna aastarõngad aitavad hinnata kuusepuu tervist ja kasvamist, siis uurime kas see mõjutab ka puude vastuvõtlikust üraski suhtes. Võrdleme elusate ja surnute puude aastarõngaid. Välitööd (puursüdamike võtmine Karisöödi alal) toimuks septembris (2022) umbes nädala aega, täpsed kuupäevad kokkuleppel. Puursüdamike uurimiste jaoks ettevalmistamine, laboritöö ja andmete korraldamine sügisel ning analüüsid ja kokku kirjutamine talvel ja varakevadel. Huvi korral on ka võimalus projekti teiste osade välitöödes osaleda.
Võtke huvi ja lisaküsimuste korral julgelt ühendust: Floor Vodde (floortje.vodde@emu.ee)
Teemaga võib tegeleda nii eesti keeles kui inglise keeles, soovi järgi.
Teema: Valla või maakonna metsade inventeerimine ja seisundi jälgimine satelliitkaugseire abil
Sisu: Suurel territooriumil metsade seisundi pidev seire on praktikas kulutõhusalt tehtav ainult keskmise ruumilahutusega (10-30 m) satelliidipiltide abil, mis katavad igaüks 185-290 km laiuse riba. Töö eesmärgiks on kasutada peamiselt spektri optilises piirkonnas satelliitidelt tehtud ülesvõtteid ja koostada andmebaas uurimisala metsade kohta. Hinnatavate tunnuste arv ja esitusviis (vektorkaart, rasterkaart) lepitakse kokku. Hinnatavateks tunnusteks on näiteks otsus mets-mittemets, metsa kõrgus, tüvemaht, vanus, liigiline koosseis, lehepinnaindeks ja mingil ajavahemikul toimunud muutused. Töös kasutatakse vabavaralisi USA satelliitide Landsat-8&9 skannerite OLI-TIRS ja Euroopa kosmoseprogrammi Copernicus satelliidil Sentinel-2 oleva skanneri MSI ülesvõtteid, olemasolevaid andmebaase ja välivaatlusi. Töö ühe osa moodustab tulemuseks saadud kaartide veahinnangute koostamine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool lang@to.ee / Mait.Lang@emu.ee
Teema: Metsade kaugseire rakendused
Sisu: Metsade kaugseire vaba teema. Eeldatakse tudengite enda ideed või probleemipüstitust.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool lang@to.ee / Mait.Lang@emu.ee
Teema: Puistute looduslikkuse dünaamika uurimine
Sisu: Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikus on läbi viidud puistute looduslikkuse hindamise kordusinventuurid. Töö eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas on puistute looduslikkus muutunud nii majandatavates kui ka mittemajandatavates puistutes. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, diana.laarmann@emu.ee
Teema: Metsade looduslikkuse taastamise katsete tulemuslikkuse hindamine
Sisu: 2005. aastal viidi läbi seitsmel kaitsealal Eestis metsade looduslikkuse taastamise katsed (häilude tekitamine, surnud ja lamapuidu tekitamine, häilud koos ülepõletamisega ja kontrollalad). 2023. aastal viidi läbi puistu-, soontaimede, sammalde, samblike, putukate ja torikuliste seire. Töö eesmärgiks on uurida tehtud katsete tulemuslikkust: kas on käivitunud surnud puidu voog, kas liikide arv ja mitmekesisus on muutunud, kas on tekkinud looduslik uuendus jne. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, diana.laarmann@emu.ee
Teema: Puutüvede läbimõõdu mõõtmine
Sisu: Tuleb mõõta puutüvesid nii klupiga kui ümbermõõdulindiga. Eesmärgiks on uurida mõõtmisvigu ja meetodite erinevusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Puutüvede kuju automaatne eristamine maapealse laserskanneri andmestikust
Sisu: Kolmemõõtmelisest punktiparvest, mis on saadud maapealse laserskanneriga, on vaja eristada puutüved. Esialgu manuaalselt ja seejärel proovida automaatseid meetodeid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Metsa hooldusraie vajaduse hindamine aerolidari andmete põhjal
Sisu: Lennukilt tehtud laserskanneerimine annab andmed puistu kõrguse ning võrastiku tiheduse ja võrade pikkuse kohta. Need tunnused on informatiivsed hooldusraiete planeerimiseks. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Muutuste tuvastamine metsas aerolidari andmete põhjal
Sisu: Korduvalt tehtud laserskanneerimine salvestab metsa võrastiku struktuuri. Kahe mõõtmise võrdlemisel saame leida kõrguse kasvu ja ka väljalangemise. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Üksikpuude tuvastamine suure punktitihedusega aerolidari andmetest
Sisu: Kui meil on metsa kohal tehtud laserskaneerimisega saadud andmestik tihedusega 100 ja rohkem punkti ruutmeetrile, siis see võimaldab juba üksikuid puid tuvastada. Eesmärk on jõuda automaatsete meetoditeni. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Puistute liigilise koosseisu hindamine multispektraalsetelt satelliidipiltidelt
Sisu: Masinõppe meetodite abil tuleb koostada puistu koosseisu prognoosid. Sisendiks on metsaregistri andmed ja multispektraalsed satelliidipildid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Häiringute tuvastamine Eesti metsades Sentinel-2 MSI ja Landsat-8 OLI piltidelt
Sisu: Pildipaaride võrdlemise abil tuleb uurida häiringute (põud, seenhaigused, torm, harvendusraied jm) kaardistamise võimalusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endisel põllumajandusmaal kasvavates lehtpuuistandikes
Sisu: Töö eesmärgiks on iseloomustada lehtpuuistandike taimestiku liigirikkust ning hinnata, kui palju aega kulub metsataimestiku väljakujunemiseks ja millised tegurid seda protsessi enim mõjutavad. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, tea.tullus@emu.ee
Teema: Turberaie mõju metsa alustaimestikule
Sisu: Töö eesmärgiks on hinnata turberaiete mõjusid okasmetsade liigirikkusele ja liigilisele koosseisule, analüüsides raie-järgseid muutusi puhma-rohu- ja samblarindes. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, tea.tullus@emu.ee
Teema: Toitainerikka puutuha mõju Puhatu jääksoo taastaimestumisele
Sisu: Mõned nädalad peale jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10 ja 15 t/ha) hoogustub oluliselt mitte ainult istutatud puude kasv vaid ka taimkatte tekkimine: lisaks arvukatele soontaimeliikidele asustavad tuhaga töödeldud alad raba-karusammal ja harilik punaharjak ning isegi kolmanda kategooria kaitsealune käpaline soo-neiuvaip.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) jääksoodes määratakse peale turbasse puutuha segamist tekkinud taimkatte liigirikkus ja katvus ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, katri.ots@emu.ee
Teema: Ammendatud freesturbaväljade metsastamine: jäätmena tekkiva puutuha mõju puude biomassi formeerumisele
Sisu: Turbaväljad, kus kaevandamine on lõpetatud ja mis on siiani taimestumata, on ühed suurimad CO2 emissiooni allikad Eestis. Mõned nädalad peale ammendatud freesturbavälja ehk jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10, 15 ja 20 t/ha) hoogustub oluliselt istutatud puude (arukask, harilik mänd, harilik kuusk) kasv ja biomassi formeerumine, mille tulemusel seotakse oluline kogus süsinikku.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) ja/või Pindi (Võru mk) jääksoodes kogutakse biomassi proovid puutuhaga töödeldud katsealadelt ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, katri.ots@emu.ee
Teema: Puu- ja põlevkivituha mõju seemikute kasvule ammendatud freesturbaväljadel
Sisu: Puhatu jääksoo (Ida-Viru mk), kus turba kaevandamine lõpetati üle 30 aasta tagasi, on siiani suures osas taimestumata. Esmakordselt kogu maailmas alustati 2011. aastal Puhatus segutuha (puu- ja põlevkivituhk) katsetustega, et parandada seemikute kasvutingimusi Puhatu jääksoo metsastamisel. Tänaseks on katsetatud erinevate segutuha kogustega ja tulemused näitavad, et oluliselt hoogustub nii arukase kui ka hariliku männi ja hariliku kuuse seemikute kasv.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) jääksoos mõõdetakse istutatud katsepuude (arukas, harilik mänd ja/või harilik kuusk) kõrgus- ja jämeduskasv ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, katri.ots@emu.ee
Teema: Puistu ehituse ja kasvumudelite täiustamine
Sisu: Metsa proovitükkidelt on juba pika aja jooksul kogutud suures mahus välimõõtmisi, mida saab kasutada nii puu kui ka puistu dendromeetriliste mudelite arendamiseks. Vastavalt üliõpilase huvile, praktilisele vajadusele ja olemasolevatele mõõtmisandmetele valitakse modelleerimiseks teatud takseertunnuste vaheline sõltuvus. Olemasolevatel andmestikel või vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste andmestikel analüüsitakse seni loodud Eesti ja naabermaade mudeleid ning koostatakse uusi. Andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Andres Kiviste, andres.kiviste@emu.ee
Teema: Metsaga alad, nende pindala ning metsaga alade pindala muutus ühes Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga mõnes Läti maakonnas ja / või Venemaa Pihkva või Leningradi oblasti rajoonis
Sisu: Ajutiselt metsata alad tekivad lageraiete, vähem tormimurdude, põlengute ja teiste kahjustuste tagajärjel. Aja möödudes ajutiselt metsata alad metsastuvad. Metsaga alasid lisandub eeskätt varasemalt põllumajanduslikus kasutuses olnud, kuid kaasajaks kasutusest välja jäänud põllumaade metsastumise tulemusena. Lõputöös käsitletakse metsaga alasid ning neil aladel viimastel aastakümnetel toimunud muutusi mõnes valitud Eesti maakonnas. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistriastme lõputööks.
Lisainfo: Urmas Peterson, urmas.peterson@emu.ee ; urmas.peterson@to.ee
Teema: Rannaroostikud Eesti suurjärvede või Läänemere rannikul
Sisu: Eesti suurjärvede, Võrtsjärve ja Peipsi järve, samuti Läänemere Eesti rannikul on viimastel aastakümnetel olnud valdavaks tendentsiks peamiselt pilliroost koosnevate rannaroostiku lappide laienemine. Rannaroostike seire kuulub Eesti keskkonnaseire programmi. Seiret tehakse satelliidipiltidelt. Teema sobib lõputööks loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Lõputöö võib käsitleda kas ühe Eesti suurjärve - Võrtsjärve või Peipsi järve, Hiiumaa, Saaremaa, Mandri-Eesti Pärnumaa, Läänemaa, Harjumaa või Lääne-Virumaa rannikute roostikke. Lõputööga selgitatakse, millega tuleb roostike seirel satelliidipiltidelt arvestada, et saadud tulemus oleks roostike aegrea kirjeldamisel võimalikult täpne.
Lisainfo: Urmas Peterson, urmas.peterson@emu.ee; urmas.peterson@to.ee
Teema: Kevadised künnipinnad ja põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud endiste põllumaade metsastumine valitud Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga Lätis või Venemaal
Sisu: Nn. kevadised künnipinnad, põllu-alad, millele külvatakse suviviljad, on muudest põllumajandusliku maa kasutamise lappidest maikuus pildistatud satelliidipiltidel eristatavad. Talvel lausalise lukikattega oludes pildistatud piltidel on valgest lumepinnast tumedamate lappidena eristatavad puude ja põõsastega alad. Juhul kui niisugused tumedad lapid on kunagisel põllumajandusmaal, on tegemist põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud ja metsastuma hakanud aladega. Aja jooksul maakattes toimunud muutusi on mõeldav hinnata mõne valitud Eesti maakonna piires. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib lõputööks nii metsanduse kui loodusvarade kasutamise ja kaitse erialadel.
Lisainfo: Urmas Peterson, urmas.peterson@emu.ee ; urmas.peterson@to.ee
Teema: Metsa-atmosfääri gaasivahetuse dünaamika uurimine
Sisu: Metsaökosüsteem vahetab atmosfääriga süsinik (CO2, metaan) ja veeaur (H2O) fotosünteesi protsessi kaudu. Lisaks on mõõdetud nii nimetatud reaktiivsed jälggaasid (osoon, lämmastikoksiidid, ning vääveldioksiid). SMEAR jaama andmestik ulatab 2015. aastast 2021. aastani ja kogub edaspidi. Eesmärk on saada ülevaatuslik diagramme, kus on nähtav pikema perioodi gaaside dünaamiline päeva muutused poole tunnise täpsusega. Sobib bakalaureusetööks. On võimalik magistritööks edasi areneda.
Lisainfo: Steffen Noe, steffen.noe@emu.ee
Teema: Metsaökosüsteemi-atmosfääri gaasi kontsentratiooniprofiilid ja voogud uurimine
Sisu: SMEAR jaam mõõdab 30 meetrist 110 meetrini nii kasvuhoone gaaside ning teiste heitgaaside kontsentratsioonid. Eesmärk on kasutada mastiandmeid, et gaaside voogud metsaökosüsteemiga modelleerida ja võrrelda Eddy kovariatsiooni metoodikaga. Töö sobiks magistri- ja bakalaureusetööks.
Lisainfo: Steffen Noe, steffen.noe@emu.ee
Teema: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas
Sisu: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas. Konkurentsi mõjutavad tegurid, Eesti koht vastava puidutoote Euroopa või maailma puiduturul. Täpsem teema tuleb eelnevalt kokku leppida õppejõuga. Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju rahvusvahelistele puiduturgudele ja puidukaubandusele
Sisu: Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju metsapoliitikale
Sisu: Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Metsa- ja puidusektoris tegutseva N ettevõtte majandustegevuse ja tema peamiste konkurentide tegevusvaldkonna analüüs
Sisu: Üliõpilasel peab omal olema juurdepääs ettevõtte andmetele. Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Innovatsioon mingis metsa- ja puidusektori spetsiifilises valdkonnas
Sisu: Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Kliimatark metsandus. Ülevaade kliimatarga metsandusega seotud erinevatest uurimisprojektidest Eestis.
Sisu: Ülevaade kliimatargast metsandusest (Climate-Smart Forestry) ja selle valdkonna peamistest uurimisprobleemidest. Seejärel ülevaade erinevatest Eestis läbi viidud uurimisprojektidest, mida otseselt või kaudselt võiks seostada kliimatarga metsandusega. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Tavade ja praktikate muutused metsanduses
Sisu: Tehnoloogias ja ühiskonnas toimuvad muutused, huvigruppide aktiveerumine ning viimase aja muudatused metsanduse juhtimises ning kliimamuutuste leevendamisega seotud tulevikumuutused – kõik need mõjutavad metsandusega seotud paradigmasid ja seeläbi metsanduspraktikat ning metsameeste arvamusi ja emotsioone. Millised on olnud olulisemad praktilise metsandusega seotud tavade ja praktikate muutused viimase 30. aasta jooksul? Kuidas toimub teadmiste ülekandmine erinevate põlvkondade metsameeste vahel ning milliseid teadmisi ja haridust tulevikus vaja läheb?
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Kasvava puu tüve kuju analüüs maapealse laserskanneri mõõtmisandmete põhjal
Sisu: Metsatakseerimisel mõõdetakse puutüvede läbimõõdud tavaliselt 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Tüveläbimõõt (rinnasdiameeter) on põhiline takseertunnus. Puu tüve mahu arvutamiseks kasutatakse mudeleid, mille sisendiks on puu kõrgus, rinnasläbimõõt ning tüve kuju kirjeldav vormiarv. Laserskannerid on võimelised looma ruumist andmestiku, mis võimaldab puutüvede läbimõõtusid saada ka maapinnast oluliselt kõrgemalt ja seega saaks ka täpsemini puu tüvede mahtu arvutada. Töö eesmärgiks on kolmemõõtmelistest punktipilvedest puude tüveläbimõõtude ning mahtude arvutamise võimaluste uurimine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, lang@emu.ee
Teema: Võrastiku läbipaistvuse mõõtmine ja erinevate meetodite võrdlus
Sisu: Puude võrad ja puistu võrastik asuvad maapinnast kõrgemal ning varjutavad puistu alla jäävat maapinda ja samuti ka puude tüvesid. Samas annab võrastiku struktuur ja eriti võrastiku suhteline läbipaistvus äärmiselt olulist infot puistu ja üldse metsa omaduste kohta. Kuigi võrastiku liituse ning läbipaistvuse tähtsus on eriti just kaugseirerakenduste kontekstis hästi teada, leiame tavaliselt, et nende tunnuste mõõtmine pole sugugi nii lihtne arvestades vajalikku täpsust. Kuna kaasaskantavad fotokaamerad suudavad salvestada üsna suure ruumilahutusega kujutisi, siis sobibki neist alustada. Võrdlusmaterjalina saab kasutada Maa-ameti tehtud aerolidarmõõtmisi, milles laserimpulsside peegelduskohtade kõrgusjaotus metsas kajastab samuti võrastiku läbipaistvust ja katvust. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, lang@emu.ee
Teema: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks COM(2023) 728: selle kinnitamine, mõju ja rakendamine Eestis
Sisu: Euroopa Liidus on välja töötatud ettepanek Euroopa vastupanuvõimeliste metsade seireraamistiku loomiseks, kus eesmärgiks on viia Euroopa metsandusandmed uuele tasemele. Hetkel toimub selle ettepaneku seadusandlik tavamenetlus EL liikmeriikides. Töö analüüsib määruse vajadust (saaks võrrelda ka kehtivuse kaotanud määruse Forest Focus-ga), Eesti seisukohti ning määruse rakendamise võimalikku mõju Eestile.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Küsitlemisetega seotud (sotsioloogiliste) uuringute kaasjuhendamine
Kui mõne lõputöö üheks osaks on inimeste või organisatsioonide küsitlemine (kvalitatiivne või kvantitatiivne uurimisviis, segameetodid) ja andmete hilisem analüüs, siis on soovitav kaasjuhendajaks võtta Meelis Teder.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Hariliku tamme kasvureaktsioon ja vastupidavus põuale: aastarõngaste ja soonte suuruse analüüs / Pedunculate oak response to drought: a tree ring and vessel size analysis
Sisu: Välitööd tehtud. Vaja teha labortööd arvuti taga ja andmeanalüüs, koostada joonised/tabelid ning selle alusel kirjutada kokku töö.
Lisainfo: Sandra Metslaid, sandra.metslaid@emu.ee; Aleksei Potapov, aleksei.potapov@emu.ee
Teema: Erineva päritoluga hariliku kuuse puidu moodustumist võrdlev uurimus / A comparative study of wood formation in different provenances of Norway spruce
Lisainfo: Sandra Metslaid, sandra.metslaid@emu.ee; Maria Cristina F. Marques maria.marques@emu.ee
Teema: Punasüdamikuga kasepuidu anatoomiline analüüs / Anatomical analysis of birch wood with red heartwood
Lisainfo: Sandra Metslaid, sandra.metslaid@emu.ee ; Aleksei Potapov, aleksei.potapov@emu.ee
Teema: Harvesteri/forvarderi tootlikkuse/kütusekulu uurimine N ettevõtte uuendusraietel/harvendusraietel
Sisu: Puiduvarumisega seonduv teema sobib bakalaureusetööks. Üliõpilasel peab olema juurdepääs konkreetse(te) masina(te) poolt salvestatud infole (nt harvesteri töölehed) ja tahe kogutud andmeid analüüsida. Andmete kogumise aeg näiteks oktoober 2024.- märts 2025, mille alusel saaks analüüsi teha ja töö kokku kirjutada.
Lisainfo: Vahur Kurvits, vahur.kurvits@emu.ee
Teema: N tootja metsamasinad Eestis ja nende kvaliteet
Sisu: 2008.a.- 2012.a. kirjutati rida lõputöid tollal enim esindatud tootjate (John Deere, Komatsu, Logset, Sampo, Metsis jt) toodangu kasutamisest Eestis ja nende riketest. Nüüd oleks aeg vaadata, kuidas masinate olemus ja kvaliteet on ajas muutunud. Andmete hankimise eelduseks sellise töö koostamisel on üliõpilase tahe suhelda metsamasinaesinduste töötajatega. Teema sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Vahur Kurvits, vahur.kurvits@emu.ee
Teema: Mahutabelid
Sisu: Kuna palki (ja ka saematerjali) tuleb importida, siis oleks hea teada erinevate riikide (Eesti vs Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra) ümarpuidu mahutabelite ja mõõtmismetoodikate erinevusi ja sellest tulenevaid vahesid tihumeetrites. Vajalik alustada teiste riikide mahutabelite ja mõõtmismetoodikate otsimisega, seejärel saab hakata erinevusi kaardistama. Näiteks on teada, et osta rootslastelt laevatäis puitu, siis nende mõõtmise järgi saab umbes 10 % jagu mahuga vastu pükse; neid erinevusi oleks vaja täpsustada. Sobib bakatööks, kuid magistritöös vajalik ka sisukam andmeanalüüs.
Lisainfo: Ahto Kangur, ahto.kangur@emu.ee ja/või Allar Padari, allar.padari@emu.ee
Teema: Ain Eriku Eurojaapani lehise katsekultuuride kasvukäigu uuringud
Sisu: Töö sobib nii bakalaureuse kui magistriastme tudengile. Tutvumine katsealaga, välitööd 2024.
Tudengilt eeldame huvi, täpsust ja kohusetundlikkust, head arvutikasutusoskust; omalt poolt pakume andmete kogumiseks vajalikku väljaõpet ja tuge andmete töötlemisel ning väitekirja kirjutamisel. Stipendiumi võimalus - SA Artur Nilsoni Ülo Eriku nimeline stipendium, mille eesmärk on soodustada tudengi teaduslikku tegevust ja säilitada metsamees Ülo Eriku pärandit.
Lisainfo: Mart Erik ja/või Maris Hordo, maris.hordo@emu.ee
Teema: Püsimetsa majandamise ökonoomiline analüüs N maakonna näitel
Sisu: Keskkonnaameti andmete põhjal kaardistatakse ühes maakonnas kolmel viimasel aastal kavandatud valikraied ning tehakse nende valikuline ülevaatus ja inventuur. Empiirilise analüüsi jaoks rajatakse valikraiealadele püsiproovitükid. Kasutada tuleb harvesteride tööfaile.
Inventeerimis- ja raieandmete põhjal arvutatakse puistute majandamise potentsiaalne tasuvus ning võrreldakse tulemusi lageraietele põhinevate stsenaariumidega.
Teema: Süsinikuvoogude kaasamine puistu küpsusvanuse arvutustesse
Sisu: Puistute hinna- ja kasumiküpsus arvutamisel arvestatakse metsa majandamise kulude ja tuluga. Kuna üha enam kõneldakse metsa ökosüsteemiteenustega arvestamise vajadusest, muutub aktuaalsemaks ka küpsusvanuse arvutamise metoodika täiustamine.
Töö eesmärk on arendada küpsusvanuse arvutamise metoodikat, kus lisaks puidutulule võetakse arvesse süsinikuvood ja nende väärtus. Töö aluseks on metsade majandamise süsinikuvoogude kohta tehtud uuringud, EL süsinikukaubanduse reeglid, puistute kasvumudelid. Eelduseks on töö koostaja huvi puistu majandamismudelite, andmetöötluse ja -analüüsi ning arvutitarkvara kasutamise vastu.
Lisainfo: Paavo Kaimre paavo.kaimre@emu.ee
Teema: Tormi ja põua mõju hindamine kuuse kooreüraski levikule aastarõngaanalüüsi / dendrokronoloogia abiga
Sisu: Otsime bakalaureuse tudengit meie uurimisrühmale täienduseks. KIK’i projekti põhieesmärgiks on kaardistada kuuse kooreüraskikollete laienemine ja vaibumine 2016. aasta tormist ja 2018. aasta põuast mõjutatud Lõuna-Eesti range kaitsekorraga looduskaitsealadel (Karula rahvuspark, Otepää looduspark) ja 2016. aasta tormist puutumata Karisöödi looduskaitsealal. Kuna aastarõngad aitavad hinnata kuusepuu tervist ja kasvamist, siis uurime kas see mõjutab ka puude vastuvõtlikust üraski suhtes. Võrdleme elusate ja surnute puude aastarõngaid. Välitööd (puursüdamike võtmine Karisöödi alal) toimuks septembris (2022) umbes nädala aega, täpsed kuupäevad kokkuleppel. Puursüdamike uurimiste jaoks ettevalmistamine, laboritöö ja andmete korraldamine sügisel ning analüüsid ja kokku kirjutamine talvel ja varakevadel. Huvi korral on ka võimalus projekti teiste osade välitöödes osaleda.
Võtke huvi ja lisaküsimuste korral julgelt ühendust: Floor Vodde (floortje.vodde@emu.ee)
Teemaga võib tegeleda nii eesti keeles kui inglise keeles, soovi järgi.
Teema: Valla või maakonna metsade inventeerimine ja seisundi jälgimine satelliitkaugseire abil
Sisu: Suurel territooriumil metsade seisundi pidev seire on praktikas kulutõhusalt tehtav ainult keskmise ruumilahutusega (10-30 m) satelliidipiltide abil, mis katavad igaüks 185-290 km laiuse riba. Töö eesmärgiks on kasutada peamiselt spektri optilises piirkonnas satelliitidelt tehtud ülesvõtteid ja koostada andmebaas uurimisala metsade kohta. Hinnatavate tunnuste arv ja esitusviis (vektorkaart, rasterkaart) lepitakse kokku. Hinnatavateks tunnusteks on näiteks otsus mets-mittemets, metsa kõrgus, tüvemaht, vanus, liigiline koosseis, lehepinnaindeks ja mingil ajavahemikul toimunud muutused. Töös kasutatakse vabavaralisi USA satelliitide Landsat-8&9 skannerite OLI-TIRS ja Euroopa kosmoseprogrammi Copernicus satelliidil Sentinel-2 oleva skanneri MSI ülesvõtteid, olemasolevaid andmebaase ja välivaatlusi. Töö ühe osa moodustab tulemuseks saadud kaartide veahinnangute koostamine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool lang@to.ee / Mait.Lang@emu.ee
Teema: Metsade kaugseire rakendused
Sisu: Metsade kaugseire vaba teema. Eeldatakse tudengite enda ideed või probleemipüstitust.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool lang@to.ee / Mait.Lang@emu.ee
Teema: Puistute looduslikkuse dünaamika uurimine
Sisu: Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikus on läbi viidud puistute looduslikkuse hindamise kordusinventuurid. Töö eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas on puistute looduslikkus muutunud nii majandatavates kui ka mittemajandatavates puistutes. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, diana.laarmann@emu.ee
Teema: Metsade looduslikkuse taastamise katsete tulemuslikkuse hindamine
Sisu: 2005. aastal viidi läbi seitsmel kaitsealal Eestis metsade looduslikkuse taastamise katsed (häilude tekitamine, surnud ja lamapuidu tekitamine, häilud koos ülepõletamisega ja kontrollalad). 2023. aastal viidi läbi puistu-, soontaimede, sammalde, samblike, putukate ja torikuliste seire. Töö eesmärgiks on uurida tehtud katsete tulemuslikkust: kas on käivitunud surnud puidu voog, kas liikide arv ja mitmekesisus on muutunud, kas on tekkinud looduslik uuendus jne. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Diana Laarmann, diana.laarmann@emu.ee
Teema: Puutüvede läbimõõdu mõõtmine
Sisu: Tuleb mõõta puutüvesid nii klupiga kui ümbermõõdulindiga. Eesmärgiks on uurida mõõtmisvigu ja meetodite erinevusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Puutüvede kuju automaatne eristamine maapealse laserskanneri andmestikust
Sisu: Kolmemõõtmelisest punktiparvest, mis on saadud maapealse laserskanneriga, on vaja eristada puutüved. Esialgu manuaalselt ja seejärel proovida automaatseid meetodeid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Metsa hooldusraie vajaduse hindamine aerolidari andmete põhjal
Sisu: Lennukilt tehtud laserskanneerimine annab andmed puistu kõrguse ning võrastiku tiheduse ja võrade pikkuse kohta. Need tunnused on informatiivsed hooldusraiete planeerimiseks. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Muutuste tuvastamine metsas aerolidari andmete põhjal
Sisu: Korduvalt tehtud laserskanneerimine salvestab metsa võrastiku struktuuri. Kahe mõõtmise võrdlemisel saame leida kõrguse kasvu ja ka väljalangemise. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Üksikpuude tuvastamine suure punktitihedusega aerolidari andmetest
Sisu: Kui meil on metsa kohal tehtud laserskaneerimisega saadud andmestik tihedusega 100 ja rohkem punkti ruutmeetrile, siis see võimaldab juba üksikuid puid tuvastada. Eesmärk on jõuda automaatsete meetoditeni. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Puistute liigilise koosseisu hindamine multispektraalsetelt satelliidipiltidelt
Sisu: Masinõppe meetodite abil tuleb koostada puistu koosseisu prognoosid. Sisendiks on metsaregistri andmed ja multispektraalsed satelliidipildid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Häiringute tuvastamine Eesti metsades Sentinel-2 MSI ja Landsat-8 OLI piltidelt
Sisu: Pildipaaride võrdlemise abil tuleb uurida häiringute (põud, seenhaigused, torm, harvendusraied jm) kaardistamise võimalusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee
Teema: Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endisel põllumajandusmaal kasvavates lehtpuuistandikes
Sisu: Töö eesmärgiks on iseloomustada lehtpuuistandike taimestiku liigirikkust ning hinnata, kui palju aega kulub metsataimestiku väljakujunemiseks ja millised tegurid seda protsessi enim mõjutavad. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, tea.tullus@emu.ee
Teema: Turberaie mõju metsa alustaimestikule
Sisu: Töö eesmärgiks on hinnata turberaiete mõjusid okasmetsade liigirikkusele ja liigilisele koosseisule, analüüsides raie-järgseid muutusi puhma-rohu- ja samblarindes. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, tea.tullus@emu.ee
Teema: Toitainerikka puutuha mõju Puhatu jääksoo taastaimestumisele
Sisu: Mõned nädalad peale jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10 ja 15 t/ha) hoogustub oluliselt mitte ainult istutatud puude kasv vaid ka taimkatte tekkimine: lisaks arvukatele soontaimeliikidele asustavad tuhaga töödeldud alad raba-karusammal ja harilik punaharjak ning isegi kolmanda kategooria kaitsealune käpaline soo-neiuvaip.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) jääksoodes määratakse peale turbasse puutuha segamist tekkinud taimkatte liigirikkus ja katvus ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, katri.ots@emu.ee
Teema: Ammendatud freesturbaväljade metsastamine: jäätmena tekkiva puutuha mõju puude biomassi formeerumisele
Sisu: Turbaväljad, kus kaevandamine on lõpetatud ja mis on siiani taimestumata, on ühed suurimad CO2 emissiooni allikad Eestis. Mõned nädalad peale ammendatud freesturbavälja ehk jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10, 15 ja 20 t/ha) hoogustub oluliselt istutatud puude (arukask, harilik mänd, harilik kuusk) kasv ja biomassi formeerumine, mille tulemusel seotakse oluline kogus süsinikku.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) ja/või Pindi (Võru mk) jääksoodes kogutakse biomassi proovid puutuhaga töödeldud katsealadelt ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, katri.ots@emu.ee
Teema: Puu- ja põlevkivituha mõju seemikute kasvule ammendatud freesturbaväljadel
Sisu: Puhatu jääksoo (Ida-Viru mk), kus turba kaevandamine lõpetati üle 30 aasta tagasi, on siiani suures osas taimestumata. Esmakordselt kogu maailmas alustati 2011. aastal Puhatus segutuha (puu- ja põlevkivituhk) katsetustega, et parandada seemikute kasvutingimusi Puhatu jääksoo metsastamisel. Tänaseks on katsetatud erinevate segutuha kogustega ja tulemused näitavad, et oluliselt hoogustub nii arukase kui ka hariliku männi ja hariliku kuuse seemikute kasv.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) jääksoos mõõdetakse istutatud katsepuude (arukas, harilik mänd ja/või harilik kuusk) kõrgus- ja jämeduskasv ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, katri.ots@emu.ee
Teema: Puistu ehituse ja kasvumudelite täiustamine
Sisu: Metsa proovitükkidelt on juba pika aja jooksul kogutud suures mahus välimõõtmisi, mida saab kasutada nii puu kui ka puistu dendromeetriliste mudelite arendamiseks. Vastavalt üliõpilase huvile, praktilisele vajadusele ja olemasolevatele mõõtmisandmetele valitakse modelleerimiseks teatud takseertunnuste vaheline sõltuvus. Olemasolevatel andmestikel või vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste andmestikel analüüsitakse seni loodud Eesti ja naabermaade mudeleid ning koostatakse uusi. Andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Andres Kiviste, andres.kiviste@emu.ee
Teema: Metsaga alad, nende pindala ning metsaga alade pindala muutus ühes Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga mõnes Läti maakonnas ja / või Venemaa Pihkva või Leningradi oblasti rajoonis
Sisu: Ajutiselt metsata alad tekivad lageraiete, vähem tormimurdude, põlengute ja teiste kahjustuste tagajärjel. Aja möödudes ajutiselt metsata alad metsastuvad. Metsaga alasid lisandub eeskätt varasemalt põllumajanduslikus kasutuses olnud, kuid kaasajaks kasutusest välja jäänud põllumaade metsastumise tulemusena. Lõputöös käsitletakse metsaga alasid ning neil aladel viimastel aastakümnetel toimunud muutusi mõnes valitud Eesti maakonnas. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistriastme lõputööks.
Lisainfo: Urmas Peterson, urmas.peterson@emu.ee ; urmas.peterson@to.ee
Teema: Rannaroostikud Eesti suurjärvede või Läänemere rannikul
Sisu: Eesti suurjärvede, Võrtsjärve ja Peipsi järve, samuti Läänemere Eesti rannikul on viimastel aastakümnetel olnud valdavaks tendentsiks peamiselt pilliroost koosnevate rannaroostiku lappide laienemine. Rannaroostike seire kuulub Eesti keskkonnaseire programmi. Seiret tehakse satelliidipiltidelt. Teema sobib lõputööks loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Lõputöö võib käsitleda kas ühe Eesti suurjärve - Võrtsjärve või Peipsi järve, Hiiumaa, Saaremaa, Mandri-Eesti Pärnumaa, Läänemaa, Harjumaa või Lääne-Virumaa rannikute roostikke. Lõputööga selgitatakse, millega tuleb roostike seirel satelliidipiltidelt arvestada, et saadud tulemus oleks roostike aegrea kirjeldamisel võimalikult täpne.
Lisainfo: Urmas Peterson, urmas.peterson@emu.ee; urmas.peterson@to.ee
Teema: Kevadised künnipinnad ja põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud endiste põllumaade metsastumine valitud Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga Lätis või Venemaal
Sisu: Nn. kevadised künnipinnad, põllu-alad, millele külvatakse suviviljad, on muudest põllumajandusliku maa kasutamise lappidest maikuus pildistatud satelliidipiltidel eristatavad. Talvel lausalise lukikattega oludes pildistatud piltidel on valgest lumepinnast tumedamate lappidena eristatavad puude ja põõsastega alad. Juhul kui niisugused tumedad lapid on kunagisel põllumajandusmaal, on tegemist põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud ja metsastuma hakanud aladega. Aja jooksul maakattes toimunud muutusi on mõeldav hinnata mõne valitud Eesti maakonna piires. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib lõputööks nii metsanduse kui loodusvarade kasutamise ja kaitse erialadel.
Lisainfo: Urmas Peterson, urmas.peterson@emu.ee ; urmas.peterson@to.ee
Teema: Metsa-atmosfääri gaasivahetuse dünaamika uurimine
Sisu: Metsaökosüsteem vahetab atmosfääriga süsinik (CO2, metaan) ja veeaur (H2O) fotosünteesi protsessi kaudu. Lisaks on mõõdetud nii nimetatud reaktiivsed jälggaasid (osoon, lämmastikoksiidid, ning vääveldioksiid). SMEAR jaama andmestik ulatab 2015. aastast 2021. aastani ja kogub edaspidi. Eesmärk on saada ülevaatuslik diagramme, kus on nähtav pikema perioodi gaaside dünaamiline päeva muutused poole tunnise täpsusega. Sobib bakalaureusetööks. On võimalik magistritööks edasi areneda.
Lisainfo: Steffen Noe, steffen.noe@emu.ee
Teema: Metsaökosüsteemi-atmosfääri gaasi kontsentratiooniprofiilid ja voogud uurimine
Sisu: SMEAR jaam mõõdab 30 meetrist 110 meetrini nii kasvuhoone gaaside ning teiste heitgaaside kontsentratsioonid. Eesmärk on kasutada mastiandmeid, et gaaside voogud metsaökosüsteemiga modelleerida ja võrrelda Eddy kovariatsiooni metoodikaga. Töö sobiks magistri- ja bakalaureusetööks.
Lisainfo: Steffen Noe, steffen.noe@emu.ee
Teema: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas
Sisu: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas. Konkurentsi mõjutavad tegurid, Eesti koht vastava puidutoote Euroopa või maailma puiduturul. Täpsem teema tuleb eelnevalt kokku leppida õppejõuga. Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju rahvusvahelistele puiduturgudele ja puidukaubandusele
Sisu: Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju metsapoliitikale
Sisu: Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Metsa- ja puidusektoris tegutseva N ettevõtte majandustegevuse ja tema peamiste konkurentide tegevusvaldkonna analüüs
Sisu: Üliõpilasel peab omal olema juurdepääs ettevõtte andmetele. Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Innovatsioon mingis metsa- ja puidusektori spetsiifilises valdkonnas
Sisu: Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Kliimatark metsandus. Ülevaade kliimatarga metsandusega seotud erinevatest uurimisprojektidest Eestis.
Sisu: Ülevaade kliimatargast metsandusest (Climate-Smart Forestry) ja selle valdkonna peamistest uurimisprobleemidest. Seejärel ülevaade erinevatest Eestis läbi viidud uurimisprojektidest, mida otseselt või kaudselt võiks seostada kliimatarga metsandusega. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Tavade ja praktikate muutused metsanduses
Sisu: Tehnoloogias ja ühiskonnas toimuvad muutused, huvigruppide aktiveerumine ning viimase aja muudatused metsanduse juhtimises ning kliimamuutuste leevendamisega seotud tulevikumuutused – kõik need mõjutavad metsandusega seotud paradigmasid ja seeläbi metsanduspraktikat ning metsameeste arvamusi ja emotsioone. Millised on olnud olulisemad praktilise metsandusega seotud tavade ja praktikate muutused viimase 30. aasta jooksul? Kuidas toimub teadmiste ülekandmine erinevate põlvkondade metsameeste vahel ning milliseid teadmisi ja haridust tulevikus vaja läheb?
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Teema: Kasvava puu tüve kuju analüüs maapealse laserskanneri mõõtmisandmete põhjal
Sisu: Metsatakseerimisel mõõdetakse puutüvede läbimõõdud tavaliselt 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Tüveläbimõõt (rinnasdiameeter) on põhiline takseertunnus. Puu tüve mahu arvutamiseks kasutatakse mudeleid, mille sisendiks on puu kõrgus, rinnasläbimõõt ning tüve kuju kirjeldav vormiarv. Laserskannerid on võimelised looma ruumist andmestiku, mis võimaldab puutüvede läbimõõtusid saada ka maapinnast oluliselt kõrgemalt ja seega saaks ka täpsemini puu tüvede mahtu arvutada. Töö eesmärgiks on kolmemõõtmelistest punktipilvedest puude tüveläbimõõtude ning mahtude arvutamise võimaluste uurimine. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, lang@emu.ee
Teema: Võrastiku läbipaistvuse mõõtmine ja erinevate meetodite võrdlus
Sisu: Puude võrad ja puistu võrastik asuvad maapinnast kõrgemal ning varjutavad puistu alla jäävat maapinda ja samuti ka puude tüvesid. Samas annab võrastiku struktuur ja eriti võrastiku suhteline läbipaistvus äärmiselt olulist infot puistu ja üldse metsa omaduste kohta. Kuigi võrastiku liituse ning läbipaistvuse tähtsus on eriti just kaugseirerakenduste kontekstis hästi teada, leiame tavaliselt, et nende tunnuste mõõtmine pole sugugi nii lihtne arvestades vajalikku täpsust. Kuna kaasaskantavad fotokaamerad suudavad salvestada üsna suure ruumilahutusega kujutisi, siis sobibki neist alustada. Võrdlusmaterjalina saab kasutada Maa-ameti tehtud aerolidarmõõtmisi, milles laserimpulsside peegelduskohtade kõrgusjaotus metsas kajastab samuti võrastiku läbipaistvust ja katvust. Sobib kõikidele õppeastmetele.
Lisainfo: Mait Lang, lang@emu.ee
Teema: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks COM(2023) 728: selle kinnitamine, mõju ja rakendamine Eestis
Sisu: Euroopa Liidus on välja töötatud ettepanek Euroopa vastupanuvõimeliste metsade seireraamistiku loomiseks, kus eesmärgiks on viia Euroopa metsandusandmed uuele tasemele. Hetkel toimub selle ettepaneku seadusandlik tavamenetlus EL liikmeriikides. Töö analüüsib määruse vajadust (saaks võrrelda ka kehtivuse kaotanud määruse Forest Focus-ga), Eesti seisukohti ning määruse rakendamise võimalikku mõju Eestile.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
Küsitlemisetega seotud (sotsioloogiliste) uuringute kaasjuhendamine
Kui mõne lõputöö üheks osaks on inimeste või organisatsioonide küsitlemine (kvalitatiivne või kvantitatiivne uurimisviis, segameetodid) ja andmete hilisem analüüs, siis on soovitav kaasjuhendajaks võtta Meelis Teder.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee
| Juhendaja(d) | Teema(d) | Töö eesmärk |
Teadur Vahur Rooni, PhD; professor Timo Kikas, PhD; järeldoktor/teadur Sabarathinam Shanmugan, PhD | Biooniline reaktor lignotselluloosse biomassi hüdrolüüsi protsessi kiirendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks | Töö eesmärk on modelleerida/projekteerida ja konstrueerida laboratoorne prototüüpseade, mis imiteeriks kaudselt putukate seedetraktis toimuvat. Seadme eesmärk on transportida/pumbata suure viskoossusega (paksu) biomassi, vee ja ensüümi segu ühest anumast teise määratud aja jooksul. Lisatingimusteks on see, et voolamine (segu edasi liikumine) ei tohi olla laminaarne vaid peab olema turbulentne ning kogu protsessi kestel peab olema tagatud süsteemis ühtlane temperatuur, mida on võimalik kontrollida, monitoorida ning vajadusel projekteerimise algfaasis määratletud temperatuuride vahemikus reguleerida. |
Teadur Vahur Rooni, PhD; professor Timo Kikas, PhD | Lignotselluloosse biomassi (LB-mass) piloot eeltöötlusreaktori püüdurkamber | Lõputöö eesmärgiks on projekteerida ja konstrueerida plahvatuslikul rõhulangetuse meetodil toimivale protsessile optimaalne püüdurkamber. Püüdurkamber paigutub süsteemis survereaktori ja paisupaagi vahele. Projekteeritaval seadme sõlmel peab olema tagatud hermeetilisus, vastupidavus äkilistele/järskudele temperatuuri ja rõhu muutustele, korrosioonikindlus, jne. |
Vanemlektor Tõnu Leemet; nooremprofessor Marten Madissoo | Õppeaine “TE.0939 Tööstusliku metroloogia praktikum” harjutusvara arendus | Lõputöö teema raames tuleb üliõpilasel arendada ja koostada õppevahend – laboratoorsete tööde kogum aine jätkuvaks õpetamiseks. Mõõtelabori seadmete baasil tuleb koostada võimalikult laiapõhjaline praktiliste mõõtmisülesannete juhendatud kogum. Töö keskse osa moodustavad koordinaatmõõtmistega seotud temaatika. Kirjandus on ingliskeelne. |
Vanemlektor Tõnu Leemet; nooremprofessor Marten Madissoo | Õppeaine “CAM-süsteemid II” arendus. Töötlemine aktiivinstrumentidega | Lõputöö teema raames tuleb üliõpilasel arendada ja koostada lisamoodul – harjutusvara, laboratoorsete tööde kogum aine juurde. Käesolevas töös on eesmärk täiendada õppevara lisades sellesse Doosan Puma CNC treikeskuse erinevad võimalused mitmeteljelisel töötlemisel. Kirjandus on ingliskeelne. |
Vanemlektor Tõnu Leemet; nooremprofessor Marten Madissoo | Tööradade uurimine CNC freesimisel | Töö eesmärgiks on uurida erinevusi CAM-süsteemide tööradade vahel. Konkreetselt võetakse uurimise alla CNC freesimise koorivtöötluse töörajad. Eksperimentaalses osas tuleb läbi viija freesimise katsed koos lõikejõudude mõõtmisega. |
Kaasprofessor Risto Ilves; nooremteadur Roland Allmägi | Väikemootorite elektrilise koormuskatsestendi projekt | Projekteerida ja konstrueerida väikese võimsusega (sisepõlemis)mootorite koormuskatsestend. Stend võimaldaks viia läbi mootori koormuskatsetusi kasutades katsemootori koormamiseks ja käitamiseks elektrimootorit. Katsestendi projekteerimisel tuleb: luua elektrimootori juhtimissüsteem, lahendada koormatava mootori võimsuse mõõtmine, tekkiva soojuse eemale juhtimine ja luua võimalikult universaalne stendi konstruktsioon erinevat tüüpi mootorite stendis katsetamiseks. |
Kaasprofessor Risto Ilves; nooremteadur Roland Allmägi | Mootorite katsestendi sisselaskeõhu temperatuuri ja rõhu regulaatorseade | Luua lahendus, mis võimaldab kruvikompressorist mootorisse jõudva suruõhu temperatuuri ja rõhku tõsta ning langetada elektrooniliselt juhitava seadmega. Seadme sisenditeks on temperatuuri- ja rõhuandurid, väljunditeks suruõhuklapid, millega juhtida suruõhu pealevoolu ja rõhku. Seade võib baseeruda labview või arduino seadmetel. Täiendavalt võib seadmel olla veel sisendsignaalide lugemise ja väljundite juhtimise võimekust ning võimalus andurite ja muude sisendite andmeid koguda ja näiteks arvutisse salvestada. |
| Nooremteadur Roland Allmägi | Membraanmootori projekt | Ühesilindrilise kolbmootori ümberehitamine membraanmootori täiendatud prototüübiks ning selle katsetamine. |
| Õpetaja Lemmik Käis | Tõsteseadme arendus veesõidukite veeskamiseks ja heiskamiseks paadisadamas | Paadisadama tõsteseade (nt kraana, vms) peaks võimaldama veesõidukeid (suuremaid ujuvaluseid, väikepaate, jm) kiiresti ja ohutult veesata ja heisata. Tõsteseadme (kraana) funktsionaalne töö peab olema juhitav ja kontrollitav elektroonika ja automaatika süsteemidega. |
| Doktorant Indrek Virro | Agroroboti hooldejaama elektripaigaldise projekt | Projekteerida hooldejaama elektipaigaldis koos automaatika lahendusega. |
| Doktorant Indrek Virro | Agroroboti hooldejaama energiavoo juhtimine | Hooldejaama energiavoo juhtsüsteemi arendamine, et tagada agroroboti varustatus tööoperatioonide täitimiseks. |
| Nooremteadur Tormi Lillerand | Täppisväeturi dosaatori korpuse modelleerimine | Arendada 10% doseerimisühtlust tagav soonrulldosaatori korpuse konstruktsioon. |
| Täppisväeturi dosaatori soonrulli modelleerimine | Arendada 10% doseerimisühtlust tagav soonrulldosaatori soonrulli konstruktsioon. | |
| Modulaarse agroroboti šassii arendus | Arendada modulaarne põllumajandusroboti platvormi šassii. | |
| Modulaarse agroroboti šassii juhtelektroonika arendus | Arendada modulaarse põllumajandusroboti platvormi elektrija juhtsüsteem (liikumine, positsioneerimine, akuhaldus ja vahetus, andmeside teenindusjaamaga). | |
| Modulaarse agroroboti täppisväetamismooduli arendus | Arendada modulaarse põllumajandusroboti täppisväetamismoodul (kiireks p aigaldamiseks šassii peale). | |
| Modulaarse agroroboti taimekaitsemooduli arendus | Arendada modulaarse põllumajandusroboti taimekaitsemoodul (kiireks paiga ldamiseks šassii peale). | |
| Modulaarse agroroboti marjakoristusmooduli arendus | Arendada modulaarse põllumajandusroboti marjakoristusmoodul (kiireks pai galdamiseks šassii peale). | |
| Modulaarse agroroboti noorenduslõikusmooduli arendus | Arendada modulaarse põllumajandusroboti noorenduslõikusmoodul (kiireks paigaldamiseks šassii peale). | |
| Vertikaalse laadimiskonveieri arendus | Arendada granuleeritud väetise efektiivseks laadimiseks vertikaalne konveier. |