Ergonoomikaõppe arengulugu
Ergonoomikaõpe Eesti Maaülikoolis (EMÜ) kasvas välja Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) töökaitse õppetoolist, mis loodi iseseiva üksusena Tehnikateaduskonnas 1992. a. Seoses EPMÜ reorganiseerimisega viidi töökaitse õppetool põllumajandustehnika instituudi koosseisu ja 1994. a. alustati põllumajandustootmise ohutusõppega. Lektor Alar Seiler luges inseneridele töökaitse põhikursust, töökeskkonna ohutust ja ohutustehnikat. Kolm aastat hiljem toetas tööohutusalaste õppekavade avamist Sotsiaalministeerium (töökeskkonna osakonna juhataja dr M. Jänes) ja Haridusministeerium (prof. A. Heinaru).
1998. a. kinnitati EPMÜ Nõukogu otsusega ergonoomika diplomiõppe 3-aastane õppekava ja seejärel muudeti see Bologna süsteemile vastavaks, mis sisaldas 3-aastast bakalaureuseõpet ja 2-aastast magistriõpet. Tänaseks on õppekava läbinud mitmeid uuendusi ja kohandatud rahvusvahelistele nõuetele. Ergonoomika õppekava järgib Eesti Kõrgharidusstandardi nõudeid ja õppestatuudi põhimõtteid. Ergonoomika magistriõppekava järgib Rahvusvahelise Ergonoomika Assotsiatsiooni (IEA, International Ergonomics Association) ja Euroopa Ergonoomika Ühingute Föderatsiooni (FEES, Federation of the European Ergonomics Societies) põhiprintsiipe.
Alates 2014. a. on ergonoomika magistriõppekava juhiks professor Eda Merisalu. Alates 2016. a. saab ergonoomika magistriõppekava läbinud spetsialist ergonoomi kutse (tase 7). Aastal 2025 on kutseregistris 88 diplomeeritud ergonoomi (tase 7) (Kutsekoda, 2025). Tänaseks (2025) on läbinud ergonoomika magistriõppe 143 (56 cum laude)ja bakalaureuseõppe 117 ning ergonoomika ja väikeettevõtte tehnika (VTEG) diplomiga on lõpetanud 40 üliõpilast. Tehnikateaduste (ergonoomika) doktorikraadiga spetsialiste on kaks: Märt Reinvee (2020link opens in new page) ja Assar Luha (2022link opens in new page).
Lisaks Eesti kutsesüsteemile on ergonoomil võimalik taotleda ka rahvusvahelist kutset. EMÜ Ergonoomika magistriõppekava on kujundatud toetama CREE (Centre for Registration of European Ergonomists) Euroergonoomi kutse nõuete täitmist. Euroergonoomi kutset saab taotleda ergonoomika magistriõppe lõpetanud spetsialist, kellel on 3-aastane töökogemus, millest üks aasta on töötatud teise Euroergonoomi juhendamisel. Euroergonoomi tiitlit kannab ergonoomika magistriõppe lõpetanud Triinu Sirge (2018) ja vanemlektor Märt Reinvee (2021).
Töörühma liikmed:
vanemlektor Märt Reinveelink opens in new page
külalisteadur Kalev Kuklanelink opens in new page
külalisõpetaja Epp Mardi link opens in new page
õpetaja Alar Seiler link opens in new page
nooremteadur Kristiina Hovi link opens in new page
nooremteadur Anni Enn link opens in new page
nooremteadur Egle Ambo link opens in new page
Töörühma juht professor Eda Merisalulink opens in new page
Ergonoomika skeem
Füüsiline ergonoomika
Füüsiline ergonoomika keskendub eelkõige töökeskkonna füsioloogilistele ohuteguritele. Töökeskkonna füsioloogiliste ohutegurite (TTOS § 9) esinemine ja mõju on selgelt seotud töö sisu ja kasutatava tehnoloogiaga – kuidas töötaja tehnikaga suhestub või tehnikat kasutab. Seetõttu tuleb erinevalt füüsikalistest, keemilistest või bioloogilistest ohuteguritest töökeskkonna füsioloogiliste ohutegurite korral arvestada töötaja iseärasustega, mis tulenevad töötaja füüsilistest- ja vaimsetest võimetest, aga ka töötaja antropoloogilistest mõõtmetest. Seega on töökeskkonna füsioloogiliste ohutegurite tervisemõju töötajale individuaalne ja ennetus eeldab riskihindamist konkreetsetel töötamiskohtadel.
Süsteemne riskihindamine ja –juhtimine on ringprotsess, mis algab olemasoleva olukorra kaardistamisega, millele järgneb ohutegurite väljaselgitamine, riski hindamine, muudatuste tegemine ehk sekkumine ning muudatuste järel uuesti olukorra hindamine. Kuna riske tuleb hinnata konkreetsetel töötamiskohtadel ning tööandjal ja töötajal on töötervishoiu ja –tööohutuse seadusest (§ 12 lg 3) tulenev kohustus teha ohutu töökeskkonna nimel koostööd, siis on oluline tagada, et riskihindamiseks ja –juhtimiseks kasutatav metoodiline materjal on koostööd toetav. Siin on ülikoolil oluline roll tagada, et hindamismetoodika ja hindamiskriteeriumite selgitused on tõlgitud töötajale ja tööandjale arusaadavasse keelde. Olulise panuse on andnud ergonoomika õppekaval kaitstud magistritööd:
- Viks (2020). Raskuste käsitsi teisaldamise ülesannete ergonoomikaline hindamine. http://hdl.handle.net/10492/6147link opens in new page
- Ilves (2022). Korduvliigutustega tööülesannete ergonoomikaline hindamine http://hdl.handle.net/10492/7631link opens in new page
- Nellis (2023). Sundasendite ergonoomikalased hindamismeetodid http://hdl.handle.net/10492/8471link opens in new page
Eestikeelse metoodilise materjali kõrval on oluline ka riskihindamiseks kuluva aja vähendamine, näiteks kasutades sundasendite hindamiseks tehisaru (Leesnurm, 2025) <ttp://hdl.handle.net/10492/10008link opens in new page]> või luues uusi meetodeid nagu Eesti luu- ja lihaskonna vaevuste ankeet (Hovi, 2025) <http://hdl.handle.net/10492/10016>link opens in new page
Peame oluliseks, et teadmised ja oskused, kuidas töökeskkonna füsioloogilisi ohutegureid hinnata jõuavad ülikoolist väljapoole ning teeme sel eesmärgil koostööd ergonoomikaseltsiga MTÜ ErgoEst. Jätkame arendustööd, et tagada eestikeelne tugi süsteemse riskihindamise ja –juhtimise protsessi kõikides etappides ning oleme valmis tegema ettevõtetega koostööd riskide hindamisel, ergonoomikalistel sekkumistel, spetsialistide koolitamisel ja töötajate kaasamisel.
Suunal annab rohkem infot Märt Reinvee https://www.emu.ee/kontaktid/mart-reinveelink opens in new page
Töö klimaatilised tingimused, termilise keskkonna ja kaitseriiete ergonoomilisus
Töö klimaatilisi tingimusi kujundavad inimese tööst ja keskkonnast lähtuvad tegurid. Keskkonnateguriteks on õhutemperatuur, keskmine kiirgustemperatuur, õhu liikumise kiirus ja õhuniiskus. Nendest teguritest räägib töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 6 lg 4 sisekliima lõikes, sama olulised on need tegurid ka tööl väliskeskkonnas nt põllumajanduses, metsanduses või ehitussektoris. Inimesega seotud teguriteks on töö koormus (keha soojatootlikkus) ja valitud riided. Riiete olulisemad omadused selles võtmes on soojusisolatsioon, aurutakistus ja riiete õhuläbilaskvus. Termilise keskkonna ja kaitseriiete valdkonna tegevused hõlmavad uuringuid termilise keskkonna mõju kohta inimestele, samuti meetodite väljatöötamist keskkondade hindamiseks ja kujundamiseks, mis tagavad inimeste ohutu ja optimaalse toimimise. Samuti töötame välja strateegiaid külma- ja kuumastressi ennetamiseks ning hindame, kuidas kaitseriided ja -tooted toimivad äärmuslikes keskkondades. Töö hõlmab füsioloogiliste ning termodünaamiliste protsesside alusuuringuid.
Uuringud katavad märksõnu:
- termilise keskkonna mõju inimese soojuslikule mugavusele, sooritusvõimele, funktsioneerimisele ja tervisele;
- keskkonna soojuslike parameetrite mõõtmine;
- riskihindamise mudelite või meetodite loomine, mis kirjeldavad inimese keha reaktsiooni soojuskoormusele;
- ohutegurite mõju vähendamise strateegiad;
- inimese soojusvahetusega seotud termodünaamilised protsessid, nende mõõtmine ja hindamine;
- isikukaitsevahendite ja kaitseriietuse funktsionaalse disaini testimine ja hindamine ergonoomika meetoditega.
Lisaks teadustööle saab pädevust ja mõõtevahendeid kasutada klimaatiliste tingimustega seotud probleemide mõõtmiseks ja hindamiseks. Kompetentsi saab kasutada arendustöö toetamiseks ja väljaõppes. Teeme rahvusvahelist koostööd ja osaleme standardimistöös.
Juhtivteadur Kalev Kuklane, PhD
Uurimissuuna juht Kalev Kuklane osaleb Põhja- ja Madalmaade ja teiste rahvusvaheliste uurimisrühmade võrgustikes. Ta on osalenud näiteks jahutusvestide, külma ja kuuma eest kaitsva riietuse ning ekstreemtingimustes töö korraldamise strateegiate välja töötamises. Töö tulemuste näideteks on füüsiliste termiliste mudelite väljatöötamine ja termiliste nukkude alase raamatu peatüki kirjutaminelink opens in new page, tuule mõju uurimine inimese soojusvahetusele ning Põhjamaade külmajuhend, mille baasil kirjutati ka standard ISO 15743. Tööde hulka kuulub ka kuumastressi indeksite ja mudelite valideerimine ja võrdluslink opens in new page, ning nende kasutaminelink opens in new page, kuuma keskkonna hindaminelink opens in new page ja lahenduste leidmine, kaitseriietuse termiliste omaduste ja nende kasutamise hindamine nii kiirabilink opens in new page kui pääste meeskondadelelink opens in new page, aga ka ohutegurite hindamise strateegiate kirjeldus tööks külmas kliimas,link opens in new page k.a. töötingimuste uuringud põllumajanduseslink opens in new page. Samas katavad tehtud tööd ka kolmandas maailmaslink opens in new page ja tänapäevastes tavatingimusteslink opens in new page kasutatavate riiete soojuslikud omadused ja sisekliimagalink opens in new page seotud küsimused. Samuti on uuritud kuuma mõju tootlikkusele nii teoreetiliselt link opens in new pagekui ka välitöödelink opens in new page käigus. Sarnaseid hinnanguid on võimalik anda ka külmas kliimas toimuvate tegevustelink opens in new page kohta.
Kognitiivne ergonoomika
Kognitiivne ergonoomika on teadusharu, mis uurib, kuidas inimese vaimsed protsessid mõjutavad töövõimet ning suhtlemist tehnoloogiate ja töökeskkonnaga. Kognitiivne ergonoomika keskendub inimese kognitiivsete funktsioonide ja töövõime hindamisele tööprotsessis. Kognitiivsed funktsioonid nagu aistingud, taju, mälu, tähelepanu, koordinatsioon, aju analüütiline võimekus, õppimine ja vilumused on olulised inimese vaimse töövõime näitajad, mis mõõdavad sooritust ja aitavad optimeerida tööülesandeid keerukas inimene-masin-keskkond süsteemis.
Uued töökeskkonnad nõuavad kiiret kohanemist suure infotulvaga, pidevat vajadust uute teadmiste ja oskuste järele ning head meeskonnatöö oskust. Inimese kognitiivset töövõimet mõjutavad kiired muutused tööelus nagu digitaalsete juhtimissüsteemide ja tehisintellekti rakendamine ning suurenenud vastutus oluliste otsuste tegemisel.
Kognitiivne ergonoomika on ennetusvaldkond, mis püüab ära hoida pikkadest töötundidest, monotoonsest ja suuremahulisest tööst tingitud vaimset ülekoormust ja vaimsest väsimusest tingitud töövigastusi. Kognitiivse ergonoomika valdkond on suunatud töötaja heaolu, vaimse tervise ja töövõime säilitamisele.
Kognitiivne ergonoomika on seotud mitmete teiste valdkondadega nagu inseneeria, psühholoogia, füsioloogia, neuroteadused, töötervishoid ja tööohutus. Kognitiivsete funktsioonide ja töövõime mõõtmine on täiendav meetod töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohutegurite ja terviseriskide hindamisel, kus peamisteks stressiteguriteks on töökorraldus ja töösuhted. Töötaja kognitiivsete funktsioonide ja töövõime mõõtmine annab tõenduspõhist infot tööstressi ja läbipõlemise ennetamisel ning sekkumistegevuste tõhususe hindamisel.
Kognitiivse ergonoomika rakendused
- inimese tundefunktsioonide (nägemine, kuulmine, kompimis- ja maitsmistaju) hindamine;
- kognitiivsete funktsioonide (tähelepanu, taju, mälu, koordinatsioon, reaktsioonikiirus, häirekindlus) mõõtmine;
- ajuprotsesside (infotöötlemine, õppimisvõime, vilumuste omandamine) mõõtmine;
- vigade tekkimise kognitiiv-käitumuslik analüüs.
Kognitiivse ergonoomika vallas kaitstud magistritööd
- Mari-Liis Reest (2025). Tööstusettevõtte kontoritöötajate psühhosotsiaalne töökeskkond, läbipõlemine ja kognitiivne töövõime. https://dspace.emu.ee/items/7b01010b-1b59-4fc0-bfc3-81437c321e1flink opens in new page
- Elis Kikka (2023). Psühhosotsiaalsed ohutegurid kiirabitöös ning nende seosed töötaja tervise ja kognitiivse töövõimega. https://dspace.emu.ee/items/35a5856a-e018-4f16-830e-ce80eca57a14link opens in new page
- Raini Vaarask (2022). Päästetöötajate töötingimused ja kognitiivsed nõudmised tööle. https://dspace.emu.ee/items/5d2cc7e0-9f21-4428-8d51-a6cf82714fdelink opens in new page
- Julia Zvereva (2021). Psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju kokkade vaimsele tervisele ja kognitiivsele töövõimele. https://dspace.emu.ee/items/9b19cba7-166c-4269-8e59-771fd794e680link opens in new page
- Alli Alas (2019). Tegevusjuhendajate kognitiivne töövõime, tervis ja läbipõlemine sõltuvalt töökoormusest. https://dspace.emu.ee/items/04f7e90c-734b-443a-9643-4cd2bda99493link opens in new page
- Marin Loorits (2017). Veterinaarmeditsiini tudengite käelise vilumuse parendamine laparoskoopia simulatsiooni abil. https://dspace.emu.ee/items/96cd6384-fbcc-422b-8884-9cbabb4a3f2flink opens in new page
Ergonoomiline disain
Ergonoomiline disain keskendub sellele, kuidas inimese füüsilised, kognitiivsed ja psühhosotsiaalsed omadused mõjutavad keskkonna ja tehniliste lahenduste kasutamist.
Eesmärgiks on parandada: mugavust, ohutust, tõhusust, tervist ja heaolu.
Arvestades inimfaktoreid nagu: kehamõõtmed, rüht, jõud, liikumine, taju ja vaimne töökoormus.
Ergonoomilise disaini lahutamatu osa on ka töökeskkonna esteetika. Valgustus, värvilahendused, ruumiline selgus ja materjalid mõjutavad otseselt inimese enesetunnet, keskendumisvõimet ja töömotivatsiooni. Esteetikat käsitletakse kui funktsionaalset tegurit, mis toetab turvalist ja meeldivat kasutajakogemust.
Ergonoomiline disain lähtub põhimõttest, et disain peab kohanduma inimesele – mitte vastupidi.
Mobiilne töökeskkonna- ja ergonoomikalabor
1.Töökeskkonna mõõturid
1.1.Müra
* Müramõõtur Bruel & Kjaer 2250-L
Mõõdetavad parameetrid: A- ja C- kaalutud ekvivalentne müratase, müra spekter 1/1-oktaavribades (oktaavribad kesksagedusega
16 Hz … 8 kHz) ja 1/3-oktaavribades (oktaavribad kesksagedusega 12.5 Hz…16 kHz), C-kaalutud tipphelirõhk
* Dosimeetrid Bruel & Kjaer 4448
Mõõdetavad parameetrid: A- ja C- kaalutud ekvivalentne müratase, C-kaalutud tipphelirõhk
1.2.Vibratsioon
*Vibratsioonimõõtur Larson Davis HVM200link opens in new page
Mõõdetavad parameetrid: üldvibratsioon kolme telje sihis, kohtvibratsioon kolme telje sihis, vibratsiooni spekter 1/1-oktaavribades
(sagedusvahemik 0,5 Hz…2000 Hz) ja 1/3-oktaavribades (sagedusvahemik 0,4 Hz…2500 Hz), vibratsiooniga kokkupuutetase
1.3.Valgustus
* Spektroradiomeeter Gigahertz-Optik MSC15
Mõõdetavad parameetrid: valgustustihedus, värvsustemperatuur, värviesitusindeksid, fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (PAR)
* Luksmeeter YF-170link opens in new page
* Luksmeeter PeakTech 5025link opens in new page
Mõõdetavad parameetrid: valgustustihedus
1.4. Sisekliima
*Almemo® 2690 andurite komplektlink opens in new page
Mõõdetavad parameetrid: temperatuur, õhu suhteline niiksus, õhu liikumise kiirus, C02, O2, NH
* Musta kera termomeeterlink opens in new page
Mõõdetavad parameetrid: soojuskiirgus
* Kuuma traadi anemomeeter Testo 405-V1link opens in new page
Mõõdetavad parameetrid: õhu liikumise kiirus, õhuhulk
*MSR145W2D link opens in new pageloggerid. Loggerisse sisseehitatud andurid mõõdavad temperatuuri, õhuniiskust, rõhku, kiirendust.
Loggeriga saab ühendada kuni viis välist andurit, milledest praegu on kasutusel temperatuuri ja õhuniiskuse andurid.
Loggereid saab kasutada nii füsioloogilisteks kui tehnilisteks mõõtmisteks. Temperatuuri mõõtmise ulatus välistel anduritel -40...+125 °C,
sisemistel andurite -20...+65 °C, maksimaalne halve ±0.1 °C (-25...+55 °C) või ±0.3 °C (-40...+125 °C). Suhtelise niiskuse andur mõõdab
vastavates temperatuurivahemikes 0...100 % ulatuses ja maksimaalne halve on ±2 % suhtelise niiskuse vahemikus 10...80 % või ±3 %
vahemikus 80...100 % (mõõdetud +25 °C juures). Õhurõhku mõõdab vahemikus 10...2000 mbar maximaalse hälbega ±2 mbar,
ja kiirendust kolmes suunas (x, y, z) maksimaalse hälbega ±0.15 g (0...5 g, +25 °C), ±0.25 g (5...10 g, +25 °C), ±0.45 g (10...15 g, +25 °C).
*Aerosool-spektromeeter Grimm 1.108
2.1 Füüsiline ergonoomika
2.1.1.Jõu mõõtmine
* Mehaaniline dünamomeeter Lafayette 78010
* Elektroonilised Vernier-i ja Нейрософт-i dünamomeetrid
* Tekscan Grip™link opens in new page
Õhuke (0.102 mm) piesotakistuslik anduri 4256E paigutuatakse peopessa ja sõrmedele nii, et anduri 349 mõõtepunkti võimaldavad mõõta
objektide haaramise ja hoidmise kontaktala suurust, rakendatud jõudu ja survet.
* Tekscan CONFORMat™link opens in new page
Andur 5330E (571.5 x 627.4 mm) on võimalik paigutada tooli isteplaadile või seljatoele. Anduri 1024 elementi võimaldavad mõõta kontaktala
suurust, survet ja selle jaotust ning massikeskme asukohta ning asukohta muutust.
2.1.2. Liikuvusulatuse mõõtmine
* Universaalne goniomeeter Lafayette Gollehon Extendable Goniometer Model 01135
* Kaela goniomeeter CROM
Mõõdetavad liikumisualatused: ekstensioon, flektsioon, lateraalflektsioon, rotatsioon
* Selja goniomeeter BROM
Mõõdetavad liikumisualatused: ekstensioon, flektsioon, lateraalflektsioon, rotatsioon
2.1.3. Kardiovaskulaarne töövõime
* Pulsikellad Polar s625x, Suunto t6
* Veloergomeeter Kettler X7
2.1.4. Lihaste mehaaniliste omaduste mõõtmine
* Myoton 3
Mõõdetavad parameetrid: lihase toonus ja jäikus
2.1.5. Käelise osavuse testid
Bennet händ tool dexterity test, 9-hole peg test, Minnesota manual dexterity test, Purdue pegboard test, EN 420 test.
2.1.5. Kehamassi mõõtmine
Kaal APM 150, kuni 150 kg, ±50 g
2.2. Kognitiivne ergonoomika
2.2.1 Kognitiivse töövõime testid
*Нейрософт-i kognitiivsete testide patarei НС-Психотест
Komplekti kuuluvad testid: Erineva keerukusega reageerimiskiiruse testid, kontakt-koordinatsioonitest,
koputustest (tapping test), visuaalne otsing Shulte-Platonovi tabelitega
*Ühe kanaliga elektroentsefallograaf Neurosky MindWave™link opens in new page
Jooksvad projektid
STRENGTHENING FARM HEALTH AND SAFETY KNOWLEDGE AND INNOVATION SYSTEMSlink opens in new page
01.01.2023−31.12.2026; vastutav täitja: Eda Merisalu; Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Biomajandustehnoloogiate õppetool (partner); Rahastaja: Euroopa Komisjon
Ergonoomika aluste rakendamine nutikate lahenduste loomiseks klimaatilise stressi minimeerimisel päästetöötajate kaitserõivaste süsteemideslink opens in new page 01.10.2024–30.09.2026; vastutav täitja: Kalev Kuklane; Rahastaja: Riigi Tugiteenuste Keskus
EUROOPA HORISONT PROJEKT HORIZON-CL6-2022-COMMUNITIES-01-02 TUGEVDAME OHUTUSE- JA TERVISETEADLIKKUSE
Akronüüm: SAFEHABITUS
Periood: 2023-2026
Põhjendus. Põllumajandus oma olemuselt üks ohtlikemaid majandusvaldkondi Euroopas ja maailmas. Euroopa statistika näitab, et põllumajanduses on tööõnnetuste levimus 18% ning töösurmade arv 233% kõrgem kui teistes tööstusharudes. Need arvud näitavad ohutusprobleemide alahindamist, mis avaldub tööga seotud haigestumiste, töövigastuste ning töösurmade alaraporteerimist. Samuti näitab see, et tööga seotud õnnetusjuhtude analüüsi ja ennetusmeetmete tõhususe hindamise vajadust ei võeta põllumajanduses tõsiselt.
Projektis osaleb 11 Euroopa Liidu liikmesriiki - Belgia, Eesti, Hispaania, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome. Projekti juhib Iirimaa Põllumajanduse ja Toidu Arendus Asutus, Teagach (Agriculture and Food Developing Authority).
SafeHabitus julgustab koostöösse teadlased, praktikud, poliitikud ja juhtfiguure, et ühiselt mõista ohutuspraktikate parendamise vajadust põllumajanduses. Projekt aitab kaasa ohutusteadlikkuse ja -käitumise parendamisel ning toetab tervist säästva töökeskkonna loomisel põllumajandusettevõtetes. Projektis on 6 töörühma (kommunikatsioon, praktikakogukonnad, farmi riskijuhtimine, atraktiivne põllumajandus, “kahvlist farmi” sotsiaalne vastutus, poliitika ja juhtimine. Projektis kasutatakse mitmeid meetodeid: intervjuusid poliitikutega, digitaalseid kirjeldusi töövigastuste juhtudest, koostöös riskianalüüsi metoodika väljatöötamist (multiactor approach), tarbija valmidust katta tervisliku ja ohutu tootmise kulusid. Põllumajandussektorite vaheliseks koostööks on partnermaades loodud kogukonnapraktikate töörühmad (Community of Practice, CoP).
Projekti eesmärgid:
• Luua kogukonnapraktikate (CoPs) võrgustik 11 partnermaal, mis ühendab põllumajandusjuhte, -töötajaid ja -konsulente, juhtorganisatsioone, poliitikategelasi, teadlasi jt. Koos tehakse otsused põllumeeste ohutuse, tervise ja heaolu parandamiseks
• Parendada kõikide koostööpartnerite arusaamu ja teadlikkust töötervishoiu ja ohutuse väljakutsetest põllumajanduses.
• Uurida põllumajandusjuhtide ja töötajate hinnangud oma sektori tulevikuvajadustest toidu-turvalisuse tagamisel.
• Analüüsida potentsiaalse ühise sotsiaalse vastutuse initsiatiivi ja elluviimist alt-üles, mis toetaks põllumajandusjuhtide ja -töötajate tervist ja ohutust.
• Välja töötada soovitused paremaks Euroopa ja riikliku poliitika juhtimiseks, saavutamaks ohutumad töötingimused põllumajandusettevõtetes nii juhtidele kui töötajatele.
SafeHabitus projektis on kaasatud Euroopa riikide vahelised ja mitmetasandilised võrgustikud ja struktuurid: Geopa (Copa-Cogeca), CEJA, EFFAT, Oxfam, SVLFG, and AEIDL, et koostöös saavutada parimad ohutuspraktikad kõikides Euroopa made põllumajandusettevõtetes.
Rohkem infot: https://www.safehabitus.eu/about/the-project/link opens in new page
Meediaartiklid: https://mi.emu.ee/otsing?q=safehabitus&all=1link opens in new page
EUROOPA HORISONT PROJEKT HORIZON-CL6-2022-COMMUNITIES-01-02 TUGEVDAME OHUTUSE- JA TERVISETEADLIKKUSE ELLUVIIMIST PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETES
