Geodeesia, kinnisvara- ja maakorraldus

Avasta ruumiandmete põnev maailm, mis kombineerib meid ümbritseva keskkonna, uusimad tehnoloogiad ja innovatsiooni. Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse bakalaureuseõppekaval õpid ruumiandmete kogumise saladusi ning saad oskused, kuidas saadud andmeid visualiseerida ja analüüsida. Koged, kuidas GNSS-seadmed, laserid ja droonid avardavad meie arusaama maailmast ning saad lähedalt näha digilahenduste ja ka kosmosetehnoloogia kiirelt arenevat valdkonda.

Lisaks tehnikale annab eriala teadmised ka kinnisvaraõigusest, maaressursside kasutuse strateegiatest ning seadusandluse keerdkäikudes. Nii omandad teadmised ja oskused, mis on hinnatud nii kodusel kui rahvusvahelisel tööturul. Eriti oodatud on meie eriala lõpetajad geodeesia, maakorralduse, kinnisvara, geoinfosüsteemide alal, kus nad aitavad kujundada homset ruumiinfot, luues aluse tuleviku linnadele ja keskkonnale.

Geodeesia ja ruumiandmete hõive magistriõppekava lahutamatuks osaks on digitaalsed lahendused. Geodeesia ja ruumiandmete hõive on tulevikku suunatud ning kiiresti arenev eriala, mis ühendab digi- ja kosmosetehnoloogia ning inseneeria. Tänapäeva maailmas on täpsed ruumiandmed kriitilise tähtsusega nii linnaplaneerimises, infrastruktuuri arendamises kui ka keskkonnahoius.
Kui sind huvitavad tipptasemel tehnoloogia, täppismõõtmised ja geoinformaatika, siis on see eriala just sulle!

Kinnisvara- ja maakorralduse magistriõppekaval omandad põhjalikud teadmised Eesti maa- ja kinnisvara valdkonna probleemidest ning maakasutuse eripäradest. Õpingute jooksul paneme rõhku olulistele alusteadmistele maa kasutamise majanduslike ja õiguslike aspektidega ning planeerimisega seotud ainetes. Õpingud kestavad kokku kaks aastat ning toimuvad sessioonõppes, seega on õppekava hästi sobiv ka töötavale tudengile. Õppekava on paindlik, et tudeng saaks valida erinevaid õppeaineid just enda huvidest lähtuvalt. Soovi korral on võimalik mahutada õpingutesse semester või õppeaasta mõnes välisriigi ülikoolis.

Geodeesia on teadus, mis käsitleb Maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvälja määramist ning tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Geodeesia on aluseks asukoha määramisele maapinnal, maa all või selle kohal. Juba Vanas Egiptuses tunti huvi oma maavalduste suuruse vastu ning vajati teadjaid, kes oskasid nt püramiidide asukohta maha märkida. Seega võib geodeesiat pidada üheks vanemaks teaduseks. Sageli tuntakse seda teadusharu rahva hulgas ka maamõõtmise nime all. Maade mõõtmine ja täpne kaardistamine (topograafiline mõõtmine) on olnud oluline igal ajal ja jääb selleks ka edaspidi. Siiski on geodeesia hoopis enamat kui maamõõtmine. Suure osa moodustab insenerigeodeesia ehk töö teede ja hoonete ehitustel. Geodeesia hõlmab ka üleriigiliste võrkude rajamist ja erinevaid geodeetilisi arvutustöid. 

Tänapäeval koostatakse plaanid ja kaardid arvutiga, asukoha infoga seotakse ka digitaalne kõrgusmudel. Vastavad andmed kogutakse väljas kasutades selleks elektrontahhümeetreid, kõrgtäpseid GPS-seadmeid (koordinaatide määramise täpsus 1...2 cm), digitaalseid nivelliire, kosmose- ja aerofotosid, laserskannereid, gravimeetreid.

Kinnisvarakorraldus on valdkond, mis hõlmab kinnisasjade omandisuhete ja kasutuse korraldamist ning nende tõhusat ja kestlikku majandamist. Kinnisvarakorralduse keskmes on kinnisasjadega seotud otsuste tegemine, mis põhineb majanduslikel, õiguslikel ja ruumilistel kaalutlustel. See eeldab teadmisi kinnisvara hindamisest, arendamisest, haldamisest, maakasutuse planeerimisest ning kinnisvaraga seotud õigusaktidest. 

Oluline osa kinnisvarakorraldusest on ka erinevate andmebaaside ja registrite kasutamine, nagu kinnistusraamat, maakatastri andmebaas, ehitisregister ja muud omandisuhete ja maakasutusega seotud infosüsteemid. Lisaks hõlmab kinnisvarakorraldus kinnisasjade kasutusse andmise, omandamise ja võõrandamisega seotud tehinguid ning asjaõiguslike piirangute, servituutide ja teiste maakasutust reguleerivate piirangute arvestamist. 

Tänapäevane kinnisvarakorraldus on tihedalt seotud keskkonnakaitse ja säästva arengu põhimõtetega, sest maa on piiratud ressurss ning selle planeerimine ja haldamine mõjutab otseselt nii elukeskkonda kui ka majandustegevust.

 

Maakorraldus on oma olemuselt tehniline, juriidiline ja majanduslik abinõu, kuna eesmärgiks on maakorralduse käigus moodustada sellised maaüksused, mis oleksid teatud keskkonnas majanduslikult kõige tulusamad. Maakorraldust viiakse ellu läbi õiguslike ja tehniliste toimingute. Õiguslikult on olemas vastavad regulatsioonid, mis annavad alused tehniliste toimingute elluviimiseks. Tehnilisteks toiminguteks on näiteks maade piiristamine, mõõdistamine, andmete kandmine registritesse, registrites olevate andmete töötlemine jne.

Majanduslik efektiivsus võib avalduda näiteks selles, kui tükeldatud kinnistu, mis koosnes 10’st lahustükist koondatakse ühte kompaktsesse kinnistusse. Samas kaasneb majanduslik kasu ka siis, kui maakorraldustoimingute läbiviimisega lahendatakse ära kas keskkonnaga seotud küsimused või siis naabrite vahelised piirivaidlused. Piirvaidlused võivad kaasa tuua nii otseseid (nt kohtukulud) kui ka kaudseid kulusid (halvad suhted naabritega, tülid, millega võivad kaasneda tervisehäired, depressioon jne).

Oled Sa kunagi mõelnud, kuidas on loodud nt GoogleMaps või kuidas töötab GPS? Need on vaid ühed märksõnad, mida selle eriala tudengid õpivad ning tänu selle eriala inimestele on meil kõigil võimalus kasutada täpseid digitaalseid kaarte igapäevaselt.

Õppekavas õpetatavad ained jagunevad laias laastus kaheks, tehnilisteks ja õiguslik/majanduslikeks.  Tudeng saab teadmised, kuidas ja mis vahenditega looduses mõõtmisi teha ning informatsiooni koguda ning seda plaanile kanda. Seetõttu on üsna suur rõhk pandud erinevatele kõrgtäpsetele mõõteseadmetele ning kaasaegsete tehnoloogiate tundmaõppimisele, mis teeb geodeesiast võrdlemisi instrumentaalse eriala. Teisest küljest saavad üliõpilased teadmised maa ja selle­ga seotud rajatiste kui kinnisvara õiguslikest, majanduslikest ja tehnilistest probleemidest. Seega, õpitakse maamõõtmist, topograafiat, kartograafiat aga ka matemaatikat, füüsikat, informaatikat, ehitusõpetust, majandus- ja õigusalaseid aineid.

Magistrantuuris on võimalik veelgi põhjalikumalt spetsialiseeruda kas geodeesiale või maakorraldusele ning vastavaid erialaaineid õpitakse süvendatult. Geodeesias on nendeks eeskätt geodeetilised põhivõrgud, Maa kuju aluseid käsitlev kõrgem geodeesia, satelliitgeodeesia, gravimeetria (raskuskiirenduse mõõtmine maalt ja kosmosest), füüsikaline geodeesia. Omaette valdkonna moodustab stereofotogramm-meetria ja laserskanneerimine. Maakorralduse poolel pööratakse enam tähelepanu maaga seotud juriidilistele küsimustele ning planeeringutele.

Lõpetajad leiavad tööd riigiasutustes (näiteks Maa- ja ruumiamet, PRIA, Transpordiamet, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium jne), linna- ja vallavalitsustes, geodeesia- ja ehitusfirmades, kinnisvara arendamise, hindamise ja vahendamisega tegelevates firmades, elamuhaldusfirmades. Eriala lõpetanutel on laiad teadmised ja lai tööpõld nii kodu- kui välismaal.

Geomaatika labor keskendub nii teadus- kui ka õppetööle, pakkudes tuge geodeesia ja maakorralduse valdkonnas. Labori eesmärkideks ja tegevusvaldkondadeks on: 

• Geodeetiliste mõõtmiste teostamine: Laboris kasutatakse kaasaegseid täppisseadmeid, nagu elektrontahhümeetrid ja GNSS-vastuvõtjad, ruumiandmete kogumiseks.
• Andmetöötlus ja analüüs: Kogutud geoinformatsiooni töötlemine ja analüüsimine, et toetada nii teadusprojekte kui ka õppetööd.
• Õppetöö toetamine: Labor pakub tudengitele praktilisi võimalusi õppida ja rakendada geodeesia- ning maakorralduse alaseid teadmisi, valmistades neid ette tulevasteks erialasteks väljakutseteks.
• Teadustöö edendamine: Labori infrastruktuur võimaldab läbi viia teadusuuringuid geomaatika ja kaugseire valdkonnas, aidates kaasa uute teadmiste ja tehnoloogiate arendamisele. 

Labori fookus on interdistsiplinaarsusel, hõlmates nii teadus- kui ka õppetööd, mis loob soodsa keskkonna koostööks erinevate partneritega geodeesia ja maakorralduse, aga ka kaugseire ja keskkonna ning kliimamuutuste valdkonnas. 

Teenused ja seadmed 

Geomaatika labori tehniline võimekus hõlmab järgmisi seadmeid, mis võimaldavad teostada täpseid geodeetilisi mõõtmisi ja andmetöötlust, aga ka erinevate keskkonna- ja  kaugseireandmete valideerimist. 

Elektrontahhümeetrid 

• Trimble S6
• Trimble S5
• Leica TS15A (sisaldab monitooring ja käigu  tasandamise tarkvara)
• Nikon XF manuaaltahhümeeter koos tarkvaraga Survey Pro ja Survey Basic    

GNSS-vastuvõtjad 

• Trimble R4-3 RTK GNSS (GPS, Galileo, GLONASS, BeiDou)
• Trimble R4-2 RTK GNSS (GPS, GLONASS)
• Trimble R8s RTK GNSS (GPS, Galileo, GLONASS, BeiDou)
• Tahhümeetrite ja GNSS-seadmete juhtarvutid
• Trimble TSC7 koos Access 2024 + Roads tarkvaraga
• Trimble TSC5 koos Access tarkvaraga
• Leica GS15 (sisaldab Reference line)   

Droonid  

• DJI Phantom 4 RTK 

Nivelliirid 

• digitaalne nivelliir Trimble DiNi, koodlatid
• digitaalnivelliir Spectra Precision DL-15, koodlatid
• optiline nivelliir Nikon AC-2s
• lasernivelliir 360 kraadi  

Laserkaugusmõõtja Leica Disto 

Digitaalgravimeeter Scintrex CG-5  

Tarkvarad 

• Geodeetiline andmetöötlus: Trimble Business Center (10 litsentsi), Trimble RealWorks (laserskaneerimine), SBG Geo, GipsyX (GNSS)
• Digitaalfotogrammeetria: Photomod ja Pix4D
• Kaugseire: SARscape
• Joonestamine: AutoCAD
• GIS: ArcGIS 

Kontakt ja koostöö 

Koostöövõimaluste arutamiseks palume võtta ühendust Aive Liibuskiga. 

Kontakt: tel 7313 196, e-post: [email protected]  

• Elektrontahhümeetrite ja GPS-seadmete konfigureerimine

  Teenusena konfigureerime elektontahhümeetreid ja GPS seadmeid töötamaks erinevate juhtseadmetega ja modemitega. Koordinaatsüsteemide ja parandusvoo häälestus. 

  Kontaktisik: Harli Jürgenson, e-post: [email protected] 

• Gravimeetrilised mõõtmised ja andmetöötlus

  Gravimeetriat kasutatakse geoloogiliseks kaardistamiseks ja Maa raskusvälja kohta informatsiooni kogumiseks, mille põhjal saab luua geoidi mudeleid. Geoidi mudelit kasutatakse GPS-seadmetes, et arvutada riigis kehtivad normaalkõrgused. 

  Kontaktisik: Harli Jürgenson, e-post: [email protected]

• Mõõdistuskäikude tasandamine

  Mõõdistuskäigud on vajalikud geodeetilise mõõdistusvõrgu rajamisel, võimaldame nende tasandamist üksikute käikudena ja võrguna.

  Kontaktisik: Harli Jürgenson, e-post: [email protected] 

• Ehitiste vajumisuuringud

  Ehitiste deformatsioonide lühi- ja pikaajaline monitooring (GPS, tahhümeeter, nivelliir); hoonete ja rajatiste (sh sillad, teed) vajumisuuringud; deformatsioonide ja vajumite arvutamine ja statistiline hindamine. 

  Kontaktisik: Tarmo Kall, e-post: [email protected] 

• Geodeetiliste võrkude lahendused

  Geodeetiliste võrkude rajamise ja rekonstrueerimise lahendused; geodeetiliste punktide taastamise lahendused; konsultatsioonid geodeetiliste võrkude andmetöötluse osas.

  Kontaktisik: Tarmo Kall, e-post: [email protected] 

• Maakasutuse alaste ruumianalüüside tegemine ja teemakaartide koostamine

  Pakutav teenus keskendub maakasutusega seotud küsimustele ning aitab maakasutuse küsimustega tegelevatel asutustel ja ettevõtetel kasutada oma töös geoinformaatika kaasaegseid vahendeid ja võimalusi. Pakutavad teenused on näiteks: 

  - põllumajandusmaa kvaliteedi uuringud, sealhulgas väärtuslike põllumajandusmaade määramine, 

  - maakasutuses toimuvate muutuste analüüs, 

  - arendustegevuseks sobivate alade leidmine  planeeringutega seotud analüüsid ja kaartide koostamine. 

  Teenuse tulemusena koostatakse tellijale vajalikud digitaalkaardid, mis aitavad paremini teha maa kasutamisega seotud otsuseid. Tellijale antakse koos digitaalkaartidega üle kaartidega seotud andmetabelid. Valminud materjalidega koos anname ka soovitusi nende konkreetseks kasutamiseks maaga seotud probleemide lahendamisel.

  Kontaktisik: Siim Maasikamäe, e-post: [email protected] 

Ivar Kapsilink opens in new page

Teema: Kliimamuutustest tulenev Läänemere veetaseme tõus ja selle mõju rannajoone muutustele ning kaldaalade haavatavusele kombineerides kaugseire andmeid ja maapealseid mõõtmisi

Juhendajad kaasprofessor Aive Liibusklink opens in new page ja kaasprofessor Tarmo Kalllink opens in new page.

Kärt Metsojalink opens in new page

Teema: Maakasutusmuutuste tuvastamise optimaalseima algoritmi leidmine kasutades geodeetilisi kaugseire meetodeid

Juhendajad vanemlektor Natalja Libalink opens in new page ja professor Evelin Jürgensonlink opens in new page.

Kätlin Põdralink opens in new page

Teema: Maakasutuse muutused Eestis kliimakokkuleppe raamistikus

Juhendaja professor Evelin Jürgensonlink opens in new page.

Birgit Triklink opens in new page

Teema: Maakasutuse muutuste mõju kasvuhoonegaaside bilansile: Arvestussüsteemi väljatöötamine Euroopa Rohelise Kokkuleppe kontekstis

Juhendaja professor Evelin Jürgensonlink opens in new page.

5. märtsil 2025 pidas Marii Järve avaliku loengu (venia legendi) teemal “Põllumajandusmaa koondumine suurtootjate kätte Eestis”, mis oli osa tema kandideerimisest maakorralduse professori ametikohale nooremprofessori karjääriastmel.

Oma ettekandes käsitles ta põllumajandusmaa koondumise teemat ning arutles võimalusi selle protsessi pidurdamiseks Eestis.

Loeng oli kuulajatele väga huvitav, millele järgnes auditooriumis sisukas diskussioon.

9.mail 2025 toimus Eesti Maaülikoolis (Kreutzwaldi 5, Tartu) täienduskoolitus „Laserskaneerimine geodeesias“. Koolitus käsitles uusimaid laserskaneerimise meetodeid, nt SLAM-skannereid ning laserskaneerimise andmete töötlust.

Koolituse täpsem kava:

• 9:15-10:00 Harli Jürgenson, PhD
  SLAM-laserskannerite tehnoloogiad: SLAM-seadmete tüübid, täpsused, kasutamine, mõõdistuse registreerimine ja andmete eksport LAS-faili. GNSS-fotogramm-meetria
• 10:15-11:25 Ingo Konts, Geodeet, tase 6, Geoterra OÜ
  Laserskaneerimise läbiviimine ja andmete töötlemine: Laserskaneerimise läbiviimine, registreerimine ja punktipilve modelleerimine, projektide koostamine SLAM-seadme andmete kvaliteedi hinnang
• 11:40-12.50 Sergei Jepifanov, MSc, ehitusgeodeet, Vitomittaus OY (Soome)
  Uued arengud laserskaneerimises ja 3D-mudeli loomine: Uued arengud laserskanneerimises. Punktpilve loomine fotodest (ka GNSS-fotogramm-meetriast) tarkvaras Pix4D. Punktipilve klassifitseerimine tarkvaras TerraSolid. Pinnamudeli koostamine punkpilvest. Joon- ja punktobjektide eraldamine punktipilvest.

17. jaanuaril 2025 toimus Eesti Maaülikooli peamaja aulas geodeesiaalane täiendkoolitus. 

28. märtsil 2025 toimus ka korduskoolitus, kuna suure huvi tõttu ei õnnestunud kõikidel soovijatel 17. jaanuari koolitusel osaleda. 

Koolitus oli suunatud topograafiliste, ehitusgeodeetiliste ning maamõõdualaste töödega praktikas kokkupuutuvatele spetsialistidele, kes vajavad geodeedi kutset.

Osalejad said ülevaate, kuidas tagada RTN GNSS mõõtmistel usaldusväärne tulemus, kuidas teostada elektrontahhümeetri ja mõõtevarustuse kontrolli ning millele pöörata tähelepanu geomeetrilisel nivelleerimisel.

Koolituse täpsem kava:

• RTN GNSS täpsus ja selle kontrollimine (Harli Jürgenson, PhD)
  Võrgu RTK, sh seadistus ja tugijaamade võrgud Eestis. Galileo ja BeiDou signaalide kättesaadavus. Sideprobleemid RTK mõõtmises (nt 3G võrgu eemaldused). RTK mõõtmismeetodid täpsete kõrguste saamiseks. Automaatne kaldeparand RTK mõõtmisel - võimalused, probleemid ja kalibreerimine. Punkti ja joone mahamärkimine virtuaalse joone abil. Laseriga GNSS-seadmed (eemalt mõõtmine). RTK GNSS fotogramm-meetria kohe väljas kuni punktipilveni. Fotode sidumine mõõtmispunktiga.
• Geomeetriline nivelleerimine - milleks enam? (Mart Härm, MSc, Geodeet, tase 7)
  Geomeetrilise nivelleerimise põhimõte. Mis muutub metoodikas, kui soovime täpset tulemust? Millised on geomeetrilise nivelleerimise kasutusvaldkonnad ning millise instrumendiga, millist tööd teha? Kas nivelliiri kontrolli saab teha "ise"? Koolitusel saab ülevaate erinevatest reeperitüüpidest ning sellest, kust kõrgusinfo kätte saada. Kellele geomeetrilist nivelleerimist ikka nii väga vaja on, kui kõrgused ja kõrguskasvud saab määrata ka teisti? Millised on alternatiivsed meetodid?
• Elektrontahhümeetri ja mõõtevarustuse kontrollimine (Tarmo Kall, PhD)
  Tahhümeetri geomeetrilised nõuded. Kuidas neid nõudeid kontrollida ning justeerida või kalibreerida. Kuidas mõjutavad instrumentaalsed vead mõõtmistulemusi. Mõõtevarustuse (treeger, sau) nõuded ja nende kontrollimine.
   

Koolitus "Katastrimõõdistamine ja andmete töötlemine" toimus 14. märtsil 2025, Eesti Maaülikooli Metsamajas (Kreutzwaldi 5, ruum 2A13).

Koolitus oli suunatud maakorralduse ja maamõõdualaste töödega praktikas kokkupuutuvatele spetsialistidele, kes

vajavad maakorraldaja kutset. Koolituse eesmärgiks oli maakorraldusalase kompetentsi suurendamine.

Teemad:

• RTK GNSS mõõtmismetoodikad piirpunktide koordinaatide määramisel;
• mõõdistus- ja katastriandmete töötlemine QGIS-is;
• tüüpilised vead katastrimõõdistamisel.

Kursuse läbinu teab, kuidas tagada RTK GNSS mõõtmistel usaldusväärseid tulemusi, milliseid võimalusi pakub QGIS katastriandmete töötlemiseks, kuidas vältida vigu katastrimõõdistamisel.

Lektoriteks olid Harli Jürgenson, Mart Ojamäe, Kaido Maasen.

5.-18. juunil 2020 toimus geomaatika õppetoolis täienduskoolitus maakorralduse ja katastrimõõdistamise õiguslike küsimuste teemal e-õppes. 

Koolituste sihtgrupp oli maakorralduse- ja katastritoimingutega tegelevad spetsialistid, kes soovisid taotleda maamõõtja või maakorraldaja kutset ja maakorraldustööde tegevuslitsentsi.

Koolitus hõlmas järgnevaid teemasid:

• Ootused maakorraldaja tase 5. (maamõõtja) ja maakorraldaja tase 6. kutsekvalifikatsiooni omajale. Eriregulatsioonide rakendamine maakorraldaja töös ja keskkonnaseadustiku üldosast tulenevad nõuded
  Lektor: Merje Krinal
• Õigusaktide hierarhia. Maakorraldaja töös rakendatavad üldregulatsioonid. Haldusmenetluse seaduse põhimõtted ja rakendamine.
  Lektor: Tiina Oeselg
• Nõuded maakorraldustoimingute läbiviimisele ja kannete tegemine riiklikesse registritesse. Esindusõiguse tuvastamine.
  Lektorid: Heidi Tali ja Tiina Oeselg
• Geoinformaatika ja ruumiandmed maamõõtja töös.
  Lektor: Siim Maasikamäe

11. oktoobril 2019 toimus geomaatika õppetoolis maakorralduse ja katastrimõõdistamise täiendkoolitus.

Koolituste sihtgrupiks olid katastriüksuse moodustamisega praktiliselt kokku puutuvad spetsialistid, kes soovisid taotleda maakorraldaja kutset ja maakorraldustööde tegevuslitsentsi. Koolitus oli seotud nõuetega, mida reguleerib maakorraldusseadus, maaktastriseadus ja keskkonnaministri 14.08.2018 määrus nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“. Fookuses olid katastriüksuse moodustamisega seonduvad nõuded.

29. märtsil 2019 toimus geomaatika õppetoolis geodeesiaalane täiendkoolituse teemal "GNSS, digitaalfotogramm-meetria ja katastrimõõtmise alal".

Koolituste sihtgrupiks olid geodeetiliste uurimistöödega ja katastriüksuse moodustamisega praktiliselt kokkupuutuvad spetsialistid, kes vajasid kutset. 

Euroopa kõrgussüsteem. European Vertical Reference System.link opens in new page Maa- ja Ruumiamet

Geodeedid maakoore liikumisest. link opens in new pageETV

Geodeesia tudengi arvamus erialast.link opens in new page

Hoone 3D mõõdistusmudel.link opens in new page Hades Geodeesia OÜ

3d mõõdistamistehnoloogia. link opens in new pageHades Geodeesia OÜ

Geodeesia ajalugu.link opens in new page

Mis on geomaatika?link opens in new page

Профессия геодезист​link opens in new page 

Мастер класс. Геодезист. link opens in new page

What Is A Land Surveyor?​link opens in new page
 

Maakorraldus. Kinnisasjade osade vahetamine ja piiri muutmine.link opens in new page Maa- ja Ruumiamet

Maa-amet ja maakataster.link opens in new page Maa- ja Ruumiamet

Земельный департамент. Земельный кадастр.link opens in new page Maa- ja Ruumiamet

Katastri toimingud. Piiride kindlakstegemine.link opens in new page Maa- ja Ruumiamet

Maa omandamine ja vahetamine.link opens in new page Maa- ja Ruumiamet

Miks oleks vaja läbi viia uus maa korraline hindamine.link opens in new page Maa- ja Ruumiamet

The Life of a Survey Monument​link opens in new page

Kuidas tehakse kaarte ja kuidas saab kaardi kodulehele?link opens in new page Maa- ja Ruumiamet

Точными картами обеспечит тебя Земельный департамент!link opens in new page Maa- ja Ruumiamet

Kaardi tutvustus.link opens in new page Maa- ja Ruumiamet

X-GIS 2.0 – Maa ameti kaardiserveri uus nägu ja uued võimalused.link opens in new page Maa- ja Ruumiamet

ESTHub - Eesti riiklik satelliidiandmete keskus.link opens in new page Maa- ja Ruumiamet

ESTHub – Eesti oma satelliidiandmete töötlemise keskus.link opens in new page Maa- ja Ruumiamet

25.–29. augustil 2025 toimub Tartus NKG suvekool. Suvekool pakub doktorantidele ainulaadset võimalust täiendada oma teadmisi geodeesia valdkonnas. Programm on eelkõige suunatud geodeesia ja sellega seotud maateaduste doktorantidele.

Nädala jooksul käsitletavad põhiteemad:

• geodeesia ja meri,
• kaasaegsed GNSS positsioneerimise väljakutsed,
• masinõppe strateegiad geodeesias ning
• geodeetiliste meetodite areng — ajaloolisest Struve kaarest kuni tänapäevaste kosmosepõhiste tehnikateni.

Osalejatel on võimalus süveneda nendesse teadusteemadesse ning kuulata loenguid, mida peavad valdkonna juhtivad eksperdid. Tartu, oma ajaloolise ülikoolilinna võluga, pakub inspireerivat ja toetavat keskkonda teadusliku teekonna edendamiseks.

25.–29. juulil 2022 toimus Eesti Maaülikoolis AESOP 2022 kongress „Space for Species: Redefining Spatial Justice“.

Doktorantide töötuba toimus Narvas, 20.–23. juulil 2022. Töötuba kandis pealkirja „Space for (all) Species: Creative Use of Data to Understand the Role of Planning“ („Ruum kõigile liikidele: andmete loov kasutamine planeerimise rolli mõistmiseks“).

                                                                  „Space for Species: Redefining Spatial Justice“

Selle kongressi pealkirja taga peitub põhjus uurida ruumi kõigi liikide ning keskkonna kui terviku kontekstis, samuti erinevate territooriumide ja elupaikade mõistes, sealhulgas kultuurilisi ja muid ruume. Selle teema all ühendame õiguslikud ja õigluse aspektid, tehnoloogilised lahendused ja arengud ning nutika linna kontseptsiooni, käsitledes nutika linna infrastruktuuri kaasamise või tõrjutuse vahendina.

Ehkki Eesti on väike, on riigi maastik ja linnamaastik väga mitmekesine. Madal rahvastikutihedus on soodustanud hajutatud linnastumist ning planeerimine keskendub samuti hajutatud aladele. Pealkiri võimaldab leida tasakaalu kongresside vältel püsinud teemade ja uute temaatiliste sessioonide vahel, et edendada interdistsiplinaarsust ning tuua kokku ka kitsamatest planeerimisuuringute valdkondadest pärit osalejaid. See annab võimaluse mõista suurt pilti, koostöövõimalusi, erinevate valdkondade omavahelisi seoseid ning seda, kuidas üks aspekt teist mõjutab.

14. detsembril 2022 toimus koostööseminar: kinnisvara- ja maakorralduse õppest Eesti Maaülikoolis. Hoolimata lumistest teeoludest jõudsid osalejad kenasti kohale ja oli sisukas ning põnev kohtumine.

Arutlusel olid teemad, millega peaks iga meie eriala lõpetanu kursis olema, millised teemad on kinnisvara- ja maakorralduse õppes praegu katmata ning kuidas saaksime asutustega paremini koostööd teha.

Üldistest teadmistest tuli esile see, et ülikoolis peaks tudengid saama oskuse asju analüüsida ja teadmise, millistest allikatest (sh seadustest) erinevatele küsimustele lahendusi otsida. Meie lõpetajatel peaks olema selge, kelle poole milliste maa ja kinnisvaraga seotud probleemide korral pöörduda ning ka see, millised on maaomanike õigused ja kohustused.

Ettevõtete ja asutustega saaksime teha rohkem koostööd lõputööde, praktikate ja ainete läbiviimise osas. Lõputööd võiksid olla rohkem seotud teemadega, mis on ettevõtetele olulisemad ning lõputööde teemasid võiks aktiivsemalt ettevõtetelt küsida.

Ürituse pikem kokkuvõte, pildid ja ettekanded on kättesaadavad siin: Koostööseminar kinnisvara- ja maakorralduse õppest Eesti Maaülikoolis 14.12.2022link opens in new page

Saime ürituselt palju ideid nii õppekava osas kui ka paremaks koostööks. Suur aitäh kõigile osalejatele tulemast ja oma mõtteid jagamast!

19. novembril 2021 toimus Tartus, hotell Sophia konverentsikeskuses geodeesiaalase hariduse seminar.

Seminaril arutleti järgnevatel teemadel: 

• Geodeesia ja maakorralduse õpe Eesti Maaülikoolis läbi aastakümnete (Evelin Jürgenson)
• Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse eriala Eesti Maaülikoolis (Aive Liibusk)
• Teedeehituse ja geodeesia eriala Tallinna Tehnikaülikoolis (Sander Sein)
• Rakendusgeodeesia eriala Tallinna Tehnikakõrgkoolis (Raivo Ranne)
• Tööandja kogemused geodeesia eriala praktikantide ja lõpetanutega (Raul Vanikov – Raxoest OÜ)

19. mail 2021 toimus veebis rahvusvaheline kaugseire teemaline seminar, kus pidasid ettekandeid nii Eesti Maaülikooli kui Taiwani ülikooli (National Central University) doktorandid. 

Ettekanded seminaril: 

• Some Samples of UAV Applications in Taiwanlink opens in new page (Kuo-Hsin Tseng)
• The Application of Unmanned Aircraft Systems for Precision Agriculture in Estonialink opens in new page (Kai-Yun Li)
• Monitoring Degradation and Deforestation by Remote Sensing Approaches (Koni Dwi Prasetya)
• Remote Sensing Applications for Assessing the Damage and Recovery Post-fire of a Peatlandlink opens in new page (Raul Sampaio de Lima)
• Cloud Detection for Cross-optical-satellite Image Based on CNN (Hung-Hsien Wan)
• Identification of urban heat islands and affecting factors in Tartu, Estonia by means of UAV datalink opens in new page (Kaupo Kokamägi)
• Integrating Sentinel-1 and TerraSAR-X PSInSAR to Monitor Land Deformationlink opens in new page (Tsui-Jung Chang)
• Validation of Sentinel-3 Data in the Coastal Waters of Estonialink opens in new page (Ivar Kapsi)

Eesti Maaülikooli geomaatika õppetooli külastas 4.-6. detsember 2018 professor Hans Mattsson Stockholmi Kuninglikust Tehnoloogia Instituudist (KTH). Professor Hans Mattssoni külastus toimus Eesti Maaülikooli ASTRA projekti väärtusahelapõhine biomajandus raames. Professor Hans Mattsson on Eesti Maaülikooli audoktor aastast 2001. Külastuse käigus toimusid loengud kinnisvara, omandiõiguste ja maakasutuse teemadel.

Loengud toimusid järgmistel aegadel ja teemadel:

• 4. detsember kell 16.00-17.00 "Kinnisvara ja omandiõiguse areng"
• 5. detsember kell 10.15-12.00 "Kinnisvara ja õigused kinnisvarale (kasutusõigused, servituudid, hüpoteegid)"
• 6. detsember  kell 14.15-16.00 "Maakasutusõiguste muutmine (sh planeerimine), taristu rajamine ja selle kulude katmine"

Eesti Maaülikooli geomaatika õppetooli külastasid 2.-6. aprill 2018 dr. Kirsikka Riekkinen Aalto Ülikoolist ja dr. Armands Auziņš Riia Tehnikaülikoolist. Kirsikka Riekkineni külastus toimus Eesti Maaülikooli ASTRA projekti väärtusahelapõhine biomajandus raames. 

Külastuse käigus toimusid 4. aprillil 2018 avalikud loengud Soome maakatastrist, maapoliitikast ja maakasutuse planeerimisest ning Läti ruumilise planeerimise arengust.

2017. aasta oktoobri lõpus külastasid Eesti Maaülikooli geomaatika õppetooli dr. Juhana Hiironen Aalto Ülikoolist ja Prof. Velta Parsova Läti Põllumajandusülikoolist. Külastus toimus Eesti Maaülikooli ASTRA projekti väärtusahelapõhine biomajandus raames. 

Külastuse käigus toimusid 26. oktoobril avalikud loengud maakatastrist ja selle seostest kinnisvara õiguste kaitse ja kinnisvara korraldusega.

Eesti Maaülikooli geomaatika osakonda külastasid 4-7. aprillil 2017 dr. Andreas Hendricksi Münheni Militaarülikoolist (Universität der Bundeswehr) ja dr. Markus Schaffert Leibnizi-nimelisest Ülikoolist Hannoverist (Leibniz Universität Hannover). 

Külastuse käigus toimusid 3. ja 4. aprillil avalikud inglise keelsed loengud, mille teemaks oli maakorralduse ja GISi kasutamine haja- ja tiheasutusega alade arendamisel.