Dendrokronoloogia ja puiduanatoomia

• Muutuvad kliimatingimused: leida lühi- või pikaajalisi seoseid radiaalse kasvu ja kliimafaktorite (peamiselt temperatuur, sademed) vahel, mis aitab mõista pikaajalisi kasvumustreid ja puude reaktsiooni ilmastikule.  

• Kasvureaktsioon looduslikele ja inimtekkelistele häiringutele: aastarõngaste analüüsimine aitab mõista, kuidas puud reageerivad looduslikele (üleujutused, putukrüüste) ja inimtekkelistele häiringutele nagu õhusaaste, põlengud, majandustegevus sh erinevad raied, vee režiimi muutus sh kuivendus, langatuse mõju puude radiaalkasvule (põlevkivikarjääri aladel) jne.  

• Liigiline või geneetiline (päritolu) sobivus hemiboreaalses kliimavööndis: aastarõngaste (aastase juurdekasvupõhjal) uurimine võimaldab hinnata uuritava puuliigi sobivust konkreetsele kasvukohatüübile ja keskkonnatingimustele. 

• Konkurents ja keskkonnamuutused: dendrokronoloogilised uuringud aitavad hinnata puude reaktsiooni konkurentsile ja keskkonnamuutustele, sealhulgas erinevate majandamisviiside mõju. 

• Puude tervis, suremuse indikaatorid: radiaalsed kasvumustrid annavad infot puude tervise ja suremuse kohta ning võimaldavad dateerida kalendriaasta täpsusega puude kahjustusi ja surma. 

• Puidu anatoomia ja ksülogeneesi uurimine: aitab selgitada, kuidas kliimamuutused mõjutavad puude kasvufunktsioone ja puidu kvaliteeti väga detailselt.  

• Puidu moodustumise uurimine: Aitab paremini mõista aastaringsete tegurite mõju puidu moodustumisele ja kvaliteedile. Võib aidata hinnata puude ja metsade kohanemist kliimamuutustega, modelleerimine.  

• Kaugseire: kaugseire andmeid (nt NDVI) koos puude aastarõngaste seeriatega on võimalik kasutada puistu tootlikkuse, biomassi ja süsinikuvarude hindamiseks.  

• Kasvu aastaringne monitoorimine dendromeetrite abil: pidev puude läbimõõdu muutuste jälgimine, puude radiaalse kasvu aastase muutuse kirjeldamiseks.  

A) Aastarõngalaiuste mõõtmiseks ettevalmistatud hariliku männi proov (ristlõige). Aastarõngastes on eristatavad varapuit (heledam osa) ja hilispuit (tumedam osa). Tegemist on männiga, mis kasvas kuivendatud alal – kitsamad aastarõngad iseloomustavad perioodi enne maaparandussüsteemi rajamist. Aastarõnga laiuse muutuse järgi on tuvastatav kuivenduse mõju männi juurdekasvule (vt C). Kuivenduse ajaks oli puu 108-aastane, keskmine jämeduskasv oli 0,7 mm aastas. Kuivendusjärgsel perioodil, 61 aasta jooksul, on puu rinnasdiameeter suurenenud keskmiselt ligi 3 mm aastas. 

B) Säsi ja esmas- ehk juveniilpuit. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Juveniilpuit koosneb harilikult 10-20 esimesest (sisemisest) aastarõngast. Rakud on juveniilpuidus lühikesed ja õhukeseseinalised, aastarõngad laiad, hilispuidu osakaal väga väike ning puidu tihedus on madal. 

C) Okaspuudel moodustuvad kasvuperioodi alguses õhukeste seintega rakud (kevad- ehk varapuit), mille kaudu toimub puu juurdekasvuks vajalike vedelike transport. Suve lõpu poole kasv aeglustub ning moodustuvad paksuseinalised rakud (sügis- ehk hilispuit), mis annavad tüvele tugevuse. 

Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne ning selle kuju võib olla lisatunnuseks puuliigi määramisel. 

Frost ring hariliku männi varapuidus (vt säsist kolmas aastarõngas). Frost ring ehk külmarõngas tekib kasvuperioodil külmakahjustuse tagajärjel ning ilmneb anomaalsete, ebakorrapäraselt arenenud rakkude tsoonina aastarõngastes (deformeerunud rakud ja kõverdunud säsikiired). 

Blue ring anomaalia hariliku männi hilispuidus (vt säsist teine aastarõngas). Pildil on mikrotoomiga lõigatud ja värvainetega töödeldud 12 μm paksune puurproovi ristlõige. Puiduanatoomia uuringutes kasutatakse proovide värvimiseks sageli Astra Blue ja safraniini värvaineid. Astra Blue värvib tselluloosirikkad alad siniseks, safraniin aga lignifitseerunud rakud punaseks. Lignifitseerumine on viimane etapp rakkude moodustumise protsessis. Kui see protsess katkeb (nt kui kasvuperioodi lõpus temperatuur järsult langeb) ja rakud (okaspuudel trahheiidid) ei lignifitseeru täielikult, siis paistavad need töödeldud mikroskoopilistes slaidides sinisena. 

Labori külastamine 

Ettebroneerimisel väiksematele gruppidele, koolilastele jt. Kontakt: [email protected] või [email protected] 

Labortöödeks aja planeerimine (EMÜ metsanduse õppekavade tudengitele).  

• Ilma väljaõppeta (iseseisvalt) ja aega broneerimata ei saa labori seadmeid kasutada! 

• Hea tava järgi juhendab üliõpilast laboris põhi- või kaasjuhendaja, kes on  dendrokronoloogia rühma liige. 

Bakalaureusetööd 

1. Mikk-Martten Meema, 2026. Eurojaapani lehise kasvukäigu uuringud Ülo Eriku katsealadel.

2. Oliver Himmist, 2026. Eurojaapani lehiste kasvuvõrdlus puursüdamike andmeil ja kliimaanalüüs.
3. Reimo Jööts, 2026. Punase ja hariliku tamme radiaalkasvu ning kliimatundlikkuse analüüs Neeruti maastikukaitsealal.
4. Liilia Varrik, 2025. Radiaaljuurdekasvu võrdlus haava, kase ja kuuse sega- ja puhtpuistutes ning kliima mõju analüüs.
5. Gert Lõhmus, 2023. Põua mõju hariliku haava juurdekasvule.
6. Jaan-Markus Järva, 2023. Põhjavee taseme aastasisene dünaamika kuivendatud männienamusega puistutes.
7. Laura Reimann, 2023. Püsiproovitükkide andmetel üksikpuude vanuste täpsustamine dendrokronoloogiliste meetoditega.
8. Marten Mumma, 2023. Kliima mõju hindamine kuuse-kooreüraski levikule: dendrokronoloogiline analüüs.
9. Kaira Kurvits, 2022. Kuivendussüsteemi rekonstrueermise mõju hariliku männi kasvule.
10. Joel Aruoja, 2021. Üksikpuu diameetri juurdekasvu hindamine kahe erineva meetodiga.
11. Raimond Press, 2021. Järvselja lehiste radiaalkasvu võrdlus ja kliimaanalüüs.
12. Siim Laur, 2020. Kõrguse-diameetri mudelite analüüs Järvselja lehisepuistute andmeil.
13. Enrico Orobko, 2019. Hariliku kuuse tüvelõhede analüüs Alatskivi katsekultuuris.
14. Kaisa Paulson, 2019. Põua mõju hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.) juurdekasvule.
15. Gert Klein, 2018. Hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.) radiaalkasvu analüüs juuremädaniku nakkusega küpsetes puistutes.
16. Kevin Tsopp, 2018. Radiaalne juurdekasv keskealistes juuremädaniku nakkusega kuusikutes.
17. Maaris Varrik, 2017. Arukase (Betula pendula Roth) ja hariliku kuuse (Picea abies (L.)Karst.) radiaalkasvu analüüs tormijärgses puistus Antumäe kinnistul.

Magistritööd 

1. Kristjan Oganjan, 2026. Puutuha ja põlevkivituha segu mõju arukase ja hariliku männi seemikute kasvule Puhatu mahajäetud turbaväljal.
2. Eneli Elken, 2025. Puutuha stimuleeriv mõju arukase kasvule mahajäetud turbaaladel.
3. Gert Klein, 2025. Tallamise mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) kasvule Taevaskodade ja  Tiksoja matkaradadel.
4. Laura Reimann, 2025. Erineva vanusega kuuse- ja kasepuistute kasvudünaamika muutuvates kliimatingimustes.
5. Uwe Koch, 2025. Erinevate tuhatöötluste mõju hariliku kuuse kasvule.

6. Virkeli Viiberg, 2023. Põua mõju hariliku kuuse (Picea abies) ja arukase (Betula pendula) juurdekasvule puht- ja segapuistutes. 

7. Kevin Tsopp, 2020. Juuremädanike mõju kuusikute diameetri juurdekasvule.

8. Neeme Lõhmus, 2018. Harvendusraie mõju puude jämeduskasvule ning süsinikuvarudele ja -voogudele palumännikus. 

9. Indrek Niidu, 2017. Lehiste juurdekasvude analüüs Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna kahe erivanuselise puistu andmetel. 

10. Aleksei Potapov, 2016. Kuivendussüsteemi rajamise ja rekonstrueerimise mõju puude radiaalsele juurdekasvule. 

11. Lehar Savikink, 2016. Kase, kuuse, männi- ja haavapuude rinnasdiameetri sesoonne kasv dendromeetrite andmeil. 

12. Taavi Kannimäe, 2015. Kliima mõju analüüs Järvselja lehisepuistutes. 

13. Henri Kivimaa, 2015. Radiaalse juurdekasvu analüüs endise Sagadi metskonna männikutes. 

14. Taavi Krusenvald, 2015. Hariliku kuuse rinnasdiameetri juurdekasvu modelleerimine jänesekapsa kasvukohatüübis. 

15. Marietta Pruuli, 2014. Hariliku männi kasv ja häiringute mõju analüüs Käsmu poolsaarel. 

16. Evar Dubolazov, 2014. Lehiste kasvu analüüs Sirgala tasandatud põlevkivikarjääri puistangul. 

17. Taavi Kajaste, 2013. Siberi lehise (Larix sibirica Ledeb.) kasvukäik Aidu karjääris ja kliima analüüs. 

Doktoritööd 

Sandra Metslaid, doktorikraad, 2017, (juh) Andres Kiviste; Ahto Kangur, Assessment of climate effects on Scots pine (Pinus sylvestris L.) growth in Estonia, Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsakorralduse osakondlink opens in new page 

Maris Hordo, doktorikraad, 2011, (juh) Andres Kiviste; Helena Henttonen; Samuli Helama, Application of dendroclimatological methods for forest growth modelling (Dendroklimatoloogiliste meetodite kasutamine puistu kasvukäigu modelleerimisel), Eesti Maaülikool.link opens in new page 

Juhendatud loov- ja uurimistööd 

• Karl-Martin Vahejõe, 2016. Puude aastarõngaste uurimine. Tartu Kivilinna Kool, 8.klass. 

• Karl-Martin Vahejõe, 2020. Sademete hulga ja temperatuuri mõju puude radiaalkasvule Järvselja looduskaitseala näitel. Tartu Jaan Poska gümnaasiumi uurimistöö. 

Doktoritööd 

Aleksei Potapov, (juh) Maris Hordo, Modelling of tree and stand growth and yield in changing site conditions and economic analyze (Puu ja puistu kasvukäigu modelleerimine muutuvates kasvutingimustes ja majanduslik analüüs), Eesti Maaülikoollink opens in new page 

Maria Cristina Ferreira Marques, doktorant, (juh) Sandra Metslaid, Hariliku männi, hariliku kuuse ja kase puidu moodustumine seoses keskkonnatingimustega, Eesti Maaülikoollink opens in new page 

• Tüvelõhede tekkimine erineva päritoluga kuuskedel ja nende kasvureaktsioon põuale 

• Erinevate puuliikide kasv muutuvates kliimatingimustes ja kasvureaktsioon põuale 

• Kuivenduse ja kuiv endus süsteemi rekonstrueerimise mõju männi kasvule 

• Võõrliikide kasv ja sobivus Eestis kliimatingimustes 

• Maaparandussüsteemide korrashoiu tõhususest männi-, kuuse-, ja kaseenamusega puistute kasvukäigu, põhjavee taseme aastasisese dünaamika ja puidu tiheduse varieeruvuse näitellink opens in new page  

• Hübriidhaavaistandike biomajanduslik potentsiaal ja pikaajaline mõju elurikkusele ning keskkonnalelink opens in new page 

   

Eestis 

• Tartu Ülikooli geograafia osakond emeriit dotsent  Alar Läänelaid, (PhD), teadur Kristina Sohar, (PhD), doktorant Kärt Erikson, (PhD) 

• TÜ ökofüsioloogia õppetool: kaasprofessor Arvo Tullus 

• Tartu observatoorium: taimkatte kaugseire teadur Jan-Peter George  

Välismaal / International collaboration 

• Senior researcher, PhD Roberts Matisons, Latvian State Forest Research Institute “Silava”, Latvia, 2022-2023 

• Researcher/Postdoc PhD Jernej Jevšenak, Department for Forest and Landscape Planning and Monitoring, Slovenian Forestry Institute, Slovenia 

• Research Prof. Lauri Mehtätalo, Natural Resources Institute Finland (Luke), Joensuu, Finland 

• Prof. Marco Carrer, Department of Land, Environment, Agriculture and Forestry (TESAF), University of Padova, Italy 

• Prof. assoc. Marcin Klisz, Forest Research Institute, Poland, 2018-2023 

• Prof. of Wood Science Alan Crivellaro, University of Torino, Italy, 2018-2023 

• PhD student, Ciara Greaves, Department of Geography at the University of Cambridge, UK, 2022-2023 

• PhD student Karolina Janecka, Institute of Botany and Landscape Ecology, University of Greifswald, Germany, 2018-2022 

• Researcher, PhD Johannes Edvardsson, Department of Geology, Lund University, Sweden, 2018-2019 

• Senior researcher PhD. Maxim Yermokhin, Institute of Experimental Botany of the National Academy of Science of Belarus, Belarus , 2018-2019 

• TRACE 2027,link opens in new page Tartu, 24.-29. mai 2027 

• Baltdendro 2023link opens in new page, Saaremaa, 14-18. august 2023 

  • BaltDendro 2023: sharing knowledge and experience in the field of dendrochronology across the Baltic stateslink opens in new page 

• BaltDendro 2014, Järvselja, 25-28. august 2014 

Puude aastarõngaste analüüs, konsultatsioon

Puude aastarõngaste analüüs, konsultatsioon.

Kontaktisik: Sandra Metslaidlink opens in new pagelink opens in new page

Dendrokronoloogiline analüüs

- Kasvuprognooside koostamine; 

- üksikpuu vanuse dateerimine; 

- produktiivsuse hindamine; 

- häiringute analüüsimine; 

- kliimamõjude analüüsimine; 

- metsade kuivendusefektiivsuse hindamine;

 - raiete mõju hindamine. 

Aastarõngaste laiuste muutumine annab informatsiooni pikkade ajaperioodide jooksul toimunud muutustest puude kasvukeskkonnas. Mitme aastarõngalaiuste rea kõrvutamisel on võimalik kindlaks teha puude iga aastarõnga moodustumise täpne kalendriaasta või määrata puude geograafilist päritolu. Puistu taastumine ja areng seoses suurema või väiksema häiringuga (raie, tulekahju, kuivendus, putukarüüste, põud jms) on võimalik rekonstrueerida dendrokronoloogiliste meetoditega. Okaspuude ja mitmete lehtpuude juurdekasvu on võimalik uurida aastarõngaste alusel. Aastarõngaste laiuse mõõtmine võimaldab määrata aastase juurdekasvu ühel puul ja koos puistu seisundi andmetega arvutada ka puistu juurdekasvu. Puistu juurdekasvu alusel planeeritakse harvendus- ja uuendusraied. 

Kontaktisik: Maris Hordolink opens in new page