Arvjuhitavad tööpingid on tänapäeval levinud nähtus ja töötlevas tööstuses normiks. Siiski on neil seadmetel endiselt omadusi ja osi, mida tuleb uurida ja täiustada. Nutika tootmise ja automaat süsteemide osaks on andmete kogumine ja analüüs ning nende andmete analüüsiks kasutatakse järjest enam tehisintellekti lahendusi. Tehisintellektist on saanud tänapäeva inseneriteaduses oluline tööriist, mis võimaldab süsteemidel töötada kogu toote elutsükli jooksul kõrgema intelligentsuse, kohanemisvõime ja efektiivsusega. Materjalide lõikeprotsesside uuringutes kasutatakse andmepõhiseid mudeleid lõikejõudude, tööriistade kulumise, pinnakvaliteedi ja energiatarbimise analüüsimiseks, mis võimaldab optimeerida töötlemisstrateegiaid ja pikendada tööriistade eluiga. Oluline on teada, kuidas numbriliselt juhitav süsteem teisendab sisendsignaalid füüsilisteks liikumisteks, mille tulemuseks on reaalne masinaosa ning oluline on määrata ja analüüsida kuju kõrvalekaldeid. Igal veal on oma kirjeldus, võimalikud põhjused, mõju töödeldavale detailile ja parandusmeetmed. Oluline on mõista, kuidas detaili kuju võivad mõjutada töödeldava detaili materjal ja lõikeparameetrid vastavalt lõikejõudude muutumisele.
Töörühm tegeleb traditsioonilise tööstusliku tootmise muutmisega tõhusaks, kohanemisvõimeliseks ja andmepõhiliseks süsteemiks. See ühendab tootmistehnika, digitehnoloogiad ja automatiseerimise, et luua järgmise põlvkonna intelligentset tootmist. Keskendume robootika ja tehisintellekti rakendamisele tööstuses ning arvjuhtimisega tootmisseadmete efektiivsuse tõstmisele ja materjalide lõikamise uurimisele. Olulisel kohal on kvaliteedi kontroll, tööstusmetroloogia, tootearendus ning masinaehitus.
Töörühma liikmed:
- digitaalsete tootmistehnoloogiate vanemlektor Tõnu Leemetlink opens in new page
- materjali- ja töötlemistehnika vanemlektor Kaarel Sootslink opens in new page
- materjaliteaduse õpetaja Lemmik Käislink opens in new page
- tehnika- ja tehnoloogia spetsialist Indrek Virrolink opens in new page
- elektroonika ja manussüsteemide vanemlektor Heino Pihlaplink opens in new page
- bioenergeetika nimetatud lektor Heiki Lilllink opens in new page
- masinaehituse spetsialist Vivo Pender
- tehisintellekt ja robootika innovatsioon Martin Rebanelink opens in new page
- tehnikateaduse nooremteadur Janek Lumilink opens in new page
- doktorant Eve Plakk
- doktorant Mailis Zimmermannlink opens in new page
- inseneeria õppeassistent Olari Peetsmann
Töörühma juht on töötlemistehnika nooremprofessor Marten Madissoolink opens in new page
Lõiketööriistade analüüs ja CNC-töötlus dünaamika
Töörühm tegeleb lõiketööriistade testimise ja CNC-töötlussüsteemide dünaamilise käitumise hindamisega, et parandada tööriistade jõudlust, protsessi stabiilsust ja töötlemise efektiivsust.
Teostatakse lõiketööriistade katsetusi CNC-freespinkidel ja treipinkidel, uurides lõikeinstrumentide geomeetria, katete, materjalide ja lõikeparameetrite mõju tööriista kulumisele ja vastupidavusele.
Viiakse läbi Lõiketööriistade võrdlevat hindamist ja lõikeparameetrite optimeerimist pinna kvaliteedi parandamiseks, tööriista eluea pikendamiseks ja tootmiskulude vähendamiseks.
Masinaehitus
Masinaehituse tegevus keskendub säästvatele insenerilahendustele. Koostöös ettevõtetega tegeletakse rakendusuuringute ja tootearendusega. Koostöö võimaldab arendada masinaprototüüpe ja täiustada olemasolevaid tööstusseadmeid. Projekteerida ja analüüsida juhtimissüsteeme, masina kinemaatikat ja automatiseerimislahendusi. Lisada masinaehitusse jätkusuutlikkuse, korduvkasutatavuse ja materjalitõhususe põhimõtteid. Hõlmates jätkusuutlike insenerilahenduste väljatöötamist, sealhulgas materjalide ja masina osade taaskasutamist.
Töörühmas on võimekus rakendada erinevaid 3D-printimise lahendusi, mis võimaldavad toetada nii kiiret prototüüpimist kui ka vastupidavate komponentide loomist. Töötatakse mitmete 3D-printimistehnoloogiate ja -materjalidega. Seadmed võimaldavad toota funktsionaalseid osi, tööriistu, kergeid konstruktsioone ning termiliselt või keemiliselt vastupidavaid komponente, mis sobivad nõudlikeks rakendusteks. Lisaks printimisele teostatakse materjalide mehaanilisi katsetusi. Omades võimekust materjalide kõvaduse testimiseks, mikrostruktuuri analüüsiks, voolavuspiiri ja tõmbetugevuse katsetamiseks ning hindamiseks. Teostatakse pinna kvaliteedi mõõtmisi ja detailide mõõtmete analüüsi.
Koordinaatmõõtemasin (CMM) ülitäpseks mõõtmete kontrollimiseks.
Optilised ja kaamerapõhised mõõtesüsteemid kontaktivabaks hindamiseks.
Pinna kareduse ja profiili mõõtmine töödeldud osade kvaliteedi hindamiseks.
Mõõtmine, automatiseerimine ja andmeanalüüs töötavad koos, et tagada täpsus, tõhusus ja usaldusväärsus.
Robootika ja tehisaru keskuse AIRE kordineerimine Maaülikoolis
Eesti Maaülikool on AIRE keskuse üheks täideviivaks partneriks. Nutika tootmise ja automaat süsteemide töörühm on AIRE tegevuste koordinaatoriks Eesti Maaülikoolis. AIRE on Euroopa digitaalse innovatsiooni Keskus Eestis (EDIH), mis on pühendunud innovatsiooni edendamisele tehisintellekti- ja robootika valdkonnas. Keskuse tegevused hõlmavad tehisintellekti ja robootika lahenduste arendamist, et luua iseoptimeerivaid, andmepõhiseid tootmissüsteeme. Peamised komponendid on tehisintellekt, digitaalsed kaksikud, tööstusautomaatika ja robootika lahenduste katsetamine tööstus ettevõtetes.
Lisateabe saamiseks külastage Tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE kodulehte https://aire-edih.eu/link opens in new page
