Tutvustus
Metsandusteadus ja –haridus on pidevalt muutuv ja arenev. Inimeste ootused teadusele on kõrged ning muuhulgas oodatakse vastuseid küsimustele, millised uued ja juba teadaolevad haigused meie metsa- ja pargipuid ohustavad, kuidas neid kiiresti avastada ja tuvastada ning tõrjuda. Nendele küsimustele vastuste saamiseks tuleb teha uuringuid, mis eeldavad tööd kaasaegse varustusega laboris, samuti pädevat personali. Metsapatoloogia ja geneetika labor on rahvusvaheliselt tipptasemel ja saadavad tulemused on usaldusväärsed, kõrge kvaliteediga ning teiste sarnaste labori tulemustega võrreldavad ja aktsepteeritavad. Laboris on tingimused karantiinsete taimepatogeenide uurimiseks. Võimalike invasiivsete ja meie kliimas juba kohanenud patogeenide olemasolust saadakse infot iga-aastasel seirel, muuhulgas analüüsitakse haigusetekitajaid, mis võivad kaasa tulla bioloogilise materjaliga, näiteks istikutega.
Metsapatoloogia- ja geneetika labor on tippkeskus molekulaarsete ja molekulaar-geneetiliste uuringute tegemiseks. Labor annab kiired ja täpsed vastused haigusetekitajate tuvastamisel ja efektiivsema tõrje planeerimisel. Metsapatoloogia laboris analüüsitud puhaskultuuride ja bioloogiliste proovide kogus on enam kui 33 700 DNA proovi, mis on aluseks rahvusvahelises koostöös ja arvukate teadusartiklite koostamisel. Laboris säilitatakse ca 7000 elus kultuuri, millest enamik liike pärinevad kottseente (Ascomycota) ja kandseente (Basidiomycota) hõimkondadest ning erinevaid taksoneid on kogus ca 200. Eriti väärtuslikus teevad kogu paljude haigustekitajate esmaleiud nii Eestis kui maailmas. Lisaks Eestile on eluskultuuride kogus erinevaid liike veel 38 erinevast riigist üle maailma.
Metsapatoloogia- ja geneetika labor toetab innovatsiooni metsandusalases kõrghariduses ja teaduses ning tegeleb alus- ja rakendusteaduse uuringutega kaasaegsel tasemel.
+6 Open gallery where is another pictures
Galerii annab väikese ülevaate labori töörühma tegemistest.
Uus võimalus biomajanduse edendamisel: parimad seenetüved Põhja-Euroopalelink opens in new page
Projekti eesmärk on välja selekteerida parimad kodumaised seenetüved, mis sobivad põhjala kliimas kasvatamiseks. Antud seenetüved pakuvad alternatiivseid võimalusi metsade alternatiivseks kasutamiseks väike metsaomanikule.
Projektis uurime eksoot-patogeenide riski ja levikut ning nende tõrjevõimalusi, otsides võimalikke biopreparaate erinevatele haigusetele nt saaresurm. Analüüsib ka puujärglasete haiguskindlust muutuvates kliimaoludes ning aitab tuvastada haiguskindlamaid puude isendeid, hetkel on fookuses harilik mänd.
Juuremädaniku biotõrje võimaluste uuring Eesti päritolu seenetüvedegalink opens in new page
Metsade tervislik seisund on väga aktuaalne teema ning see on olulisel määral mõjutatud muutuvatest kliimatingimustest. Kliimamuutuste tagajärjel on soojemad talved reaalsus, mis soodustab juuremädanike, eelkõige juurepessu, levikut. Seetõttu on vajalik raiel tekkivate okaspuu kändude kaitsmine juurepessu eoste eest aastaringselt ning katsetada efektiivsemaid Eesti päritolu seenetüvesid. Samuti uuritakse lakkvaabikut, kui võimalust metsa kõrvalkasutusega teenida lisatulu.
Projektis otsitakse vastuseid, kas mõned seened, kes elavad puude tüvedes, kuhu musta pässikut kasvama pannakse, pärsivad tema kasvatamist. Lisaks, kas mustal pässikul esineb peremeesseenele patoloogilisi sümptomeid tekitavaid mükoviiruseid. Projekti käigus luuakse lahendused loodussäästlikuks ent majanduslikult jätkusuutlikuks musta pässiku kultiveerimiseks puistutes.
Uued meetodid karantiinsete roosteseente tuvastamiseks ja määramisekslink opens in new page
Ökoloogiliselt ja morfoloogiliselt on roosteseened mitmekesised, kuid roosteseente diagnostika seisab silmitsi erinevate väljakutsetega: neid on puhaskultuuris väga raske või võimatu kasvatada, neil on suured genoomid ja neil on keeruline makro- ja mikromorfoloogia, millel on mitu arenguetappi, mis omakorda võivad esineda erinevatel peremeestaksonitel. Projekti põhieesmärk on luua võimalused karantiinsete roosteseente paremaks ja kiiremaks tuvastamiseks ja hõlbustada usaldusväärsete diagnostikameetodite väljatöötamist.
Projekti eesmärk on võimalike lahenduste väljatöötamine kliimakindluse suurendamiseks metsanduses ja põllumajanduses Euroopa boreaalses piirkonnas. Projekti viikase ellu koostöös Taani, Eesti, Soome, Norra ja Rootsi teadlaste ja huvitatud osapooltega, et suurendada kliimakindlust ja näitlikustada erinevaid majandamise võtteid metsas ja põllul.
Patoloogia meeskonna huvi projektis on suunatud eelkõige sellele, kuidas metsa majandamise erinevad võtted mõjutavad puistute tervist.
Metsapatogeenide määramine ning puidukvaliteedi hindamine
Märksõnad: puude haigusetekitajate ja puidukahjustuste tuvastamine, seente, sh patogeenide, molekulaarne diagnostika, metsapatoloogiline hinnang.
Kaasaegsete laborimeetodite kasutamine meie igapäevatöös võimaldab teile pakkuda:
- (varjatud) haigusetekitajate määramist haljastuse, metsa-, taimla- ja iluaiapuudelt, samuti puidulaos olevalt metsamaterjalilt;
- puidu kahjustuste (nt värvimuutus ja mädaniku tekitajad) hindamist;
- haigusetekitajate tõrje meetodite võimaluste analüüsimist.
Kellele suunatud: metsaomanikud, metsataimlad, puukoolid, puidutöötlejad, linnahaljastus, arboristid.
Rein Drenkhan
Tel 731 3169
E-post rein.drenkhan@emu.ee
Söögi- ja raviseente kasvatamine
Märksõnad: söögi- ja raviseente kasvatus, seeneliigi molekulaarne määramine, seene kasv ja viljumine, substraadi nakatamine, metsa kõrvalkasutus.
Kaasaegse labori kasutamine võimaldab pakkuda:
- söögi- ja raviseente isoleerimist puhaskultuuri;
- seeneliikide molekulaarset määramist;
- söögi- ja raviseente kasvu ja viljumise hindamist;
- seenekasvatuse kui metsa kõrvalkasutuse nõustamist;
- kodumaiste söögi- ja raviseente seenetüvede sobivuse hindamist seenekasvatuseks;
- inokulumi ehk seene niidistiku ja tüüblite valmistamine substraadi nakatamiseks.
Kellele suunatud: maa- ja metsaomanikud, seenekasvatajad, hobiaednikud.
Kalev Adamson
Tel 5348 7598
E-post kalev.adamson@emu.ee
Rein Drenkhan
Tel 731 3169
E-post rein.drenkhan@emu.ee
Juhendamisel (doktorandid):
Molecular diagnostics of fungal pathogens in woody plantslink opens in new page
Juhendatav: Taavi Riit
Juhendajad: Leho Tedersoo; Rein Drenkhan
Seente taksonoomia ja dünaamika okaspuuenamusega majandusmetsadeslink opens in new page
Juhendatav: Elisabeth Rähn
Juhendajad: Rein Drenkhan; Leho Tedersoo
Juuremädanike kahjude analüüs ja tõrjestrateegia okaspuu enamusega puistuteslink opens in new page
Juhendatav: Merit Ehrpais
Juhendaja: Rein Drenkhan; Tiia Drenkhan-Maaten
Hariliku männi (Pinus sylvestrys L.) mükobioom ja selle seosed puu geneetikagalink opens in new page
Juhendatav: Carel Elizabeth Carvajal Arias
Juhendajad: Rein Drenkhan; Kalev Adamson
Juhendatav: Annika Soomelt
Juhendajad: Rein Drenkhan; Liina Jürisoo
Raviseente kasvatamise võimalused metsa kõrvalkasutusenalink opens in new page
Juhendatav: Karin Kütt
Juhendaja: Kalev Adamson; Rein Drenkhan
Seeneviirused musta pässiku (Inonotus obliquus) populatsioonis, nende mõju seene kasvule ja kultiveerimisele
Juhendatav: Dharmadurai Chennappan
Juhendaja: Kalev Adamson; Marili Vester
Suureneva õhu- ja mullaniiskuse mõjud puude ja mulla seenekooslustelelink opens in new page
Juhendatav: Mihhail Brodski, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut
Juhendaja: Arvo Tullus; Ahto Agan
Juhendamisel (magistrandid):
Eesti päritolu hiidkooriku (Phlebiopsis gigantea) tüvede testimine juurepessu (Heterobasiodion spp) biotõrjel
Juhendatav: Laura Peri
Juhendaja: Tiia Drenkhan-Maaten; Rein Drenkhan
Kuuse-juurepessu ja Kuuse-kooreüraski vaheline seos noortes kuusikutes
Juhendatav: Martin Marga
Juhendaja: Rein Drenkhan; Tiia Drenkhan-Maaten
MI.1065 Metsa- ja puidu patogeenid. Teooria ja õppepraktika
MI.0215 Metsapatoloogia. Teooria ja õppeprakti
MI.0882 Metsakaitse. Teooria ja õppepraktika
MI.1803 Puidukaitse
MI.0453 Seenekasvatus