Doktoritöö: uued mudelid näitavad geneetiliselt parendatud metsataimede kiiremat kasvu

Pauls Zeltinši kaitsmisele tulevast doktoritööst "Comparative growth modelling of genetically improved Norway spruce, Scots pine and silver birch forest stands” („Geneetilise selektsiooniga parendatud kuusikute, männikute ja arukaasikute kasvu võrdlev modelleerimine”) selgub, et geneetiliselt parendatud metsataimed kasvavad nooremas eas kiiremini. 

Käesolev doktoritöö keskendub hariliku kuuse, hariliku männi ja arukase geneetiliselt parendatud kultiveerimismaterjali kasvu modelleerimisele Balti regioonis. Olemasolevad kasvumudelid ei arvesta parandatud kultiveerimismaterjali kasutamisest muutunud puude kasvu. 

Uurimistöö eesmärk on analüüsida parendatud kultiveerimismaterjali kasvu ja töötada välja individuaalsed puude kõrguse kasvumudelid. Puude kõrguste baasvanusest sõltumatute kasvumudelite väljatöötamiseks kasutati GADA arvutusmudeleid. Uute mudelite loomiseks tuletati olemasolevatest baasvõrranditest viis dünaamilist mudelit. 

King-Prodani mudeli GADA kuju kohandati parendatud metsauuendusmaterjali jaoks. Loodud mudel näitas täiustatud materjali puhul suuremat ennustustäpsust võrreldes muutmata mudeliga. 

Hariliku männi ja kase jaoks töötati välja uued kõrguskasvu mudelid, lisades mudelitele kultiveerimismaterjali põhised parameetrid. Need mudelid parandasid kõrguse prognoose erinevate kasvukohtade puhul kuni poole raieringi vanuses. Ka hinnati klooniti mõju hariliku kuuse kasvule, kasutades radiaalse juurdekasvu andmeid. 

Diameetri kasvu geneetiline kontroll stabiliseerus pärast 40. kasvuaastat. Valitud kõrge tootlikkusega hariliku kuuse kloonide kõrguse kasvu rekonstrueerimine tõi esile genotüüpide erineva reaktsiooni meteoroloogiliste tingimustele, sh positiivse seose talvise keskmise temperatuuri ja negatiivse seose suvise põua puhul. 

Modelleerimise tulemused näitavad, et parendatud metsamaterjali kasvutempo on puistu nooremas eas kiirem, mis osutab noorte puistute majandamisviisi muutmisvajadusele. Täiustatud mudelid võimaldavad kavandada harvendusraieid ilma kasvu alahindamisest tingitud viivitusteta. 

Pikaajaline varieeruvus kõrguse juurdekasvus kirjeldab kuusekloonide tundlikkust ilmastiku suhtes. Ilmastikutingimused mõjutasid kloone erinevalt, seetõttu on puude geneetilise varieeruvuse integreerimine metsade uuendusmaterjali aretusprogrammi kliimatarga metsanduse elluviimiseks väga vajalik.

Doktoritöö juhendajad on professor Ahto Kangur ja doktor Aris Jansons ning oponent dotsent Edgaras Linkevičius (Vytautas Magnuse Ülikool). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.