Eesti Maaülikooli metsateadlased uurivad koostöös Läti Riikliku Metsainstituudi Silava kolleegidega, kuidas kasvatada kliimamuutustele vastupidavamaid metsi ja suurendada bioloogilist mitmekesisust. Projektiga seotud teadlastel lõppes edukas välitööde hooaeg.
Üleeuroopalised õigusaktid ja strateegiad rõhutavad vajadust üheaegselt leevendada kliimamuutusi ja hoida elurikkust. „Praktikas rajatakse endiselt sageli puhtkuusikuid, mis on kiire ja lihtne, kuid võib elupaiku pakkuda vähematele liikidele. Selline metsade majandamine võib tulevikus suurendada häiringute riski ja vähendada metsade vastupanuvõimet,“ rääkis Eesti Maaülikooli metsakasvatuse teadur ja ühisprojekti Eesti-poolne eestvedaja Mats Varik.
Selleks, et segametsade süsinikuringet paremini mõista, tehti 2025. aastal erineva vanusega kase-kuuse segapuistutes põhjalikke välitöid. Välitööd hõlmasid puistute takseerimist, mullauuringuid, maapealse ja maa-aluse biomassi produktsiooni hindamist ja mullahingamise mõõtmist. Saadud andmed on oluliseks sisendiks projekti lõpuks valmivatele juhenditele.
Projektiga seotud uuringute keskmes on segametsade mõju süsinikuringele ja kliimamuutuste leevendamisele. Koostööprojekti tulemusena töötatakse välja kliimatargad soovitused ja praktilised juhendid metsade rajamiseks ja majandamiseks. Soovitused arvestavad kasvukoha tingimusi ja metsakasvatuslikke eesmärke ning toetavad mitmekesisemate puistute kujundamist.
Eesti ja Läti metsateadlaste koostöö toimub INTERREGi programmi projektis „Kliimatargad lahendused bioloogilise mitmekesisuse tõstmiseks läbi lehtpuude osakaalu suurendamise maastikus“, mis kestab 1. detsembrist 2024 kuni 30. novembrini 2027. Projekti juhtpartner on Läti Riiklik Metsainstituut Silava.
Toimetaja
metsanduse nimetatud nooremteadur
Metsanduse ja inseneeria instituut
Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool
59000196
59000196Lisateave
metsakasvatuse vanemteadur
Metsanduse ja inseneeria instituut
Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool
