Kadri Leiten uuris doktoritöös ajalooliste kiviseinte soojustamisega seotud niiskus- ja kahjustusriske

Doktoritööd juhendas doktor Marko Teder. Oponendid olid kaasprofessor Evy Vereecken Leuveni Katoliiklikust Ülikoolist (KU Leuven, Belgia) ja doktor Simo Ilomets Tallinna Tehnikaülikoolist. 

Ajalooliste kivihoonete energiatõhususe parandamine on oluline, kuid nende seestpoolt soojustamine võib kaasa tuua niiskuskahjustusi. Erinevalt välissoojustusest muudab sisemine soojustus müüritise temperatuuri- ja niiskustingimusi ning võib soodustada niiskuse kogunemist konstruktsiooni sisse. See suurendab hallituse, külmakahjustuste ja materjalide lagunemise ohtu. 

Lühiajalised mõõtmised ei pruugi näidata pikaajalisi niiskusriske 

Leiten uuris doktoritöös niiskusest ja lahustuvatest sooladest põhjustatud kahjustusriske ajaloolistes massiivsetes kivimüüritistes. Esmalt hindas ta erinevate ohverkrohvide võimet eemaldada maakiviseintest soolasid, mis võivad põhjustada müüritise ja viimistluskihtide kahjustusi. Katsetulemused näitasid, et savipõhised ohverkrohvid olid kõige sobivamad, ühendades tõhusa soolade eemaldamise ja krohvi hõlpsa eemaldatavuse. 

Seejärel uuris Leiten pilliroo- ja puitkiudplaatidega seestpoolt soojustatud tellis- ja maakiviseinte soojus- ja niiskuskäitumist. Selleks kasutas ta nii tegelikes tingimustes tehtud mõõtmisi kui ka arvutisimulatsioone, mis võimaldasid hinnata konstruktsioonide toimivust ajaloolistes ja prognoositud tuleviku kliimatingimustes. 

Uuringust selgus, et lühiajalised mõõtmised kajastavad peamiselt niiskuse hooajalisi muutusi ega pruugi paljastada pikaajalisi probleeme. Simulatsioonid näitasid, et uuritud maakiviseinas, mille kivikihtide vahel paiknes niiskust juhtiv ja salvestav täitekiht, võib niiskus aastate jooksul järk-järgult kuhjuda. Seejuures mõjutasid materjalide omadused niiskuse kogunemise kiirust, kuid ei kõrvaldanud selle pikaajalist suurenemist. 

Kliimamuutused mõjutavad ajalooliste hoonete säilimist 

Doktoritöö näitas, et prognoositud tulevikukliimas võivad seestpoolt soojustatud kiviseintes püsida hallituse kasvuks soodsad tingimused. Kuigi kliima soojenemine võib vähendada külmumis- ja sulamistsüklite arvu, võib müüritise suur niiskussisaldus külmumise ajal endiselt põhjustada kahjustusi. 

Leiteni doktoritöö rõhutab, et ajalooliste kivimüüritiste soojustamisel ei piisa üksnes lühiajaliste mõõtmiste põhjal tehtud järeldustest. Uuring näitas, et sisemist niiskust juhtivat ja salvestavat täitekihti sisaldava maakiviseina seestpoolt soojustamisel võib niiskus aastate jooksul märkamatult kuhjuda. Uurimistulemused aitavad paremini hinnata ajalooliste hoonete soojustamisega seotud pikaajalisi niiskus- ja kahjustusriske.  

Doktoritööga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.