Metsanduse tudeng Indrek Kuld: Jahikirg tõi mind metsandust õppima, nüüd näen metsa tervikuna

Metsanduse õpinguteni jõudmine oli Indreku jaoks üsna loomulik teekond. Juba gümnaasiumi ajal veetis ta suure osa oma vabast ajast metsas ning tundis üha suuremat huvi seal toimuvate protsesside vastu. Selle huvi kujunemisel oli oluline roll ka jahindusel, mis andis põhjuse metsas liikuda ja loodust tähelepanelikumalt jälgida. Pärast gümnaasiumi teadis Indrek koheselt, et soovib siduda oma õpingud just selle valdkonnaga.

Jahinduse kirest kasvanud huvi metsanduse vastu

„Huvi jahinduse vastu tekkis tänu isale, kes mind juba noorena metsa kaasa võttis. Alguses tähendas see lihtsalt metsas liikumist, loomade jälgede märkamist ja looduse vaatlemist. Põhikooli lõpus hakkasin rohkem osalema ühisjahtides ning peagi sooritasin ka vajalikud eksamid ja sain jahitunnistuse,“ meenutab Indrek.

Täna kuulub ta lausa kahte jahiseltsi ning jahindus on tema igapäevaelu oluline osa. „See on elustiil,“ muigab ta.

Just jahindus õpetas teda metsa sügavamalt vaatlema ning märkama looduslike protsesside omavahelisi mõjusid. Soov mõista, kuidas mets toimib, kuidas seda majandatakse ja millised otsused selle arengut mõjutavad, tõi ta lõpuks metsandusõpinguteni.

Metsandus ei tähenda ainult puude raiumist

„Kõige rohkem paelub mind metsanduse eriala juures vaade metsale kui terviklikule ökosüsteemile, mida mõjutavad erinevad tegurid nagu näiteks kliima, kasvukoha iseärasused, metsa puuliigiline koosseis, seal elavad loomad, linnud ja putukad, aga ka inimeste tehtavad majandamisotsused. Just see muudabki metsanduse minu jaoks huvitavaks, kuna iga otsuse taga ja erinevate tegevuste planeerimisel tuleb mõista terviku toimimist ja näha pikka vaadet.“

Õpingute jooksul on teda üllatanud, kui lai ja mitmekülgne valdkond metsandus tegelikult on. „Metsavõõrale inimesele võib jääda mulje, et metsandus tähendab peamiselt puude istutamist või raiumist. Tegelikult hõlmab see metsade kasvatamist, kaitsmist ja kasutamist, puidu väärindamist ja veel palju muud. Kõik see põhineb teadusel ja praktilistel teadmistel.“

Õpikutarkused, mida saab looduses näha ja katsuda

Eesti Maaülikooli metsanduse eriala üheks suurimaks tugevuseks peab Indrek praktilist õpet. Igal kevadel käivad metsandustudengid Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas õppepraktikatel, päriselt looduses, kus õpikust saadud teadmised kinnistuvad praktikas. „Seal nähakse oma silmaga, katsutakse oma käega, võrreldakse, arutletakse ja põhjendatakse. Just nii mõistetakse kõige paremini, kuidas loodus meie ümber toimib.“

„Esimesel õppeaastal ei pruugi kõigi kursusekaaslastega veel lähedalt suhelda jõuda, aga Järvseljal muutub see kiiresti. Pärast praktikumipäeva saab lõkke ääres või tudengisaunas kõigiga tuttavaks,“ räägib Indrek. Tema sõnul aitab ühine aeg metsas luua tugeva ja ühtehoidva kursuse. „Nii tekivad sõprussuhted ja sidemed, mis kestavad ka pärast õpinguid.“

Indreku pühendumus õpingutele väljendus väga heades õpitulemustes ja tugevas lõputöös, mis tõid talle tunnustuse ka riiklikul tasandil. Sel aastal on ta üks neist silmapaistvatest kõrgkoolilõpetajatest, kes kutsuti Vabariigi Presidendi ja haridus- ning teadusministri vastuvõtule Kadrioru roosiaeda.

Eesti Maaülikooli metsanduse õppekavale saab kandideerida kuni 2. juulini SAIS-islink opens in new page. Tutvu kõigi õppekavade ja vastuvõtutingimustega siin.