23.–24. septembril külastasid eri riikide metsateadlased ja metsanduse huvirühmade esindajad Põhja-Eesti katsealasid, kus arutlesid tervete ja kliimamuutusele vastupidavate metsade majandamise teemadel.
Õppekäik algas RMK Kullenga seemnekeskuses, kus RMK metsaseemnetalituse juhataja Aivo Vares andis ülevaate keskuse tööst ning tutvustas lähemalt kasvuhoonetes kasvavaid kaseseemlaid. Tema sõnul on seemlate arendamisse palju panustatud ja nüüd on aeg selle töö vilju ka sõna otseses mõttes noppida. Kullengal toodetud seemnest kasvatatakse suur osa Eesti metsataimedest.
Lääne-Virumaale Avispeale on Eesti Maaülikooli ja Rootsi Põllumajandusülikooli (SLU) teadlaste koostöös rajatud katsekultuur, kus hinnatakse erinevatest geograafilistest piirkondadest pärit kuuskede ja mändide kasvu ning vastupidavust haigustele. Ekskursiooni käigus andsid seni kogunenud teadmistest ülevaate SLU metsapatoloogid Kateryna Davydenko ja Malin Elfstrand. Praktilise väljundina õpetasid metsapatoloogid praktikutele haiguste äratundmist looduses.
Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar tutvustas ligi 70-aastast kuusikut. Sealsete mõõtmiste eesmärk on hinnata, kuidas seni tavapäraselt majandatud kuusikut saab ümber kujundada mitmekesise struktuuriga püsimetsaks, võttes arvesse puude tervist ja looduslikku uuendust. Ida-Virumaal Tarumaal tutvustas Eesti Maaülikooli metsapuude parendamise peaspetsialist Tiit Maaten hariliku männi, hariliku kuuse ja arukase järglaskatseid. Nende eesmärk on leida tuleviku kliimasse sobivaimate omadustega puid, mille seemnetest saaks kasvatada tulevikus metsa istutatavaid seemikuid.
Precilience’i projekti Eesti-poolse juhi, Eesti Maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhani sõnul tuleb metsi majandada nii, et need oleksid terved ja tootlikud ning pakuksid metsadele omaseid hüvesid ühiskonnale ka tulevikus.
“Olulisima tulevikumetsa eesmärgi saavutamiseks peab koguma ja analüüsima andmeid ja tegema neist õiged järeldused. Sama oluline on, et tulemused jõuaksid arusaadavalt avalikkuseni. Ja just sellele Precilience projekt keskendubki - et hinnata ja näitlikustada, kuidas oleks otstarbekas tulevikumetsa majandada, millise materjaliga (seemnega) metsi uuendada ning kuidas seda uuendust kujundada” selgitas professor Drenkhan.
Õppekäik sai teoks Precilience’i projektilink opens in new page ja TolerantTree võrgustikulink opens in new page metsapatoloogia ja metsakasvatuse valdkondade teadlaste koostöös.
Toimetaja:
metsanduse nimetatud nooremteadur
Metsanduse ja inseneeria instituut
Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool
59000196
59000196