Sandra Poltan: tänapäeva ehitus ei ole enam ainult labidas, kiiver ja betoonisegu

„Viivitasin otsustamisega päris kaua. Mul oli raske otsustada, kas valitud suund on ikka õige tee,“ meenutab ta. Otsust aitas kergemaks muuta nii tema vanemate kogemus kui ka Eesti Maaülikooli kodulehel olnud maaehituse eriala tutvustav klipp, mis jättis Sandrale väga hea mulje. Täna, mõned aastad õpinguid hiljem, on ta veendunud, et tema valik oli õige. „Ma ei ole pidanud oma valikus pettuma,“ ütleb ta. Samas nendib Sandra ka, et paljud noored ei pruugi ette kujutada, kui kaasaegne tema eriala päriselt on.

Eriala, mida tihti valesti mõistetakse

Sandra sõnul võib maaehituse õppekava nimetus olla noorte jaoks üsna eksitav. „Paljud gümnasistid ja noored arvavad nime järgi, et eriala tudengid tegelevad peamiselt maaparanduse, kaevetööde või näiteks maastikuarhitektuuriga. Samuti võidakse arvata, et ehitusinsener on ise ehitaja, kes füüsiliselt laob müüri ja segab betooni,“ tõdeb ta. Tegelikkus on hoopis teistsugune – tänapäeva ehitusinseneeria on oluliselt laiem ja suuresti seotud mõtlemise, planeerimise, arvutamise ja kaasaegsete tehnoloogiate kasutamisega. „Me töötame palju oma peade ja arvutitega. Tänapäeva ehitus ei ole enam ainult labidas, kiiver ja betoonisegu, vaid väga suur osa tööst toimub digitaalselt.“

Ehitusvaldkonnas kasutatakse Sandra sõnul droone, 3D-mudeleid ja järjest enam ka tehisintellekti. „Tehisintellekti saab kasutada vigade tuvastamiseks platsil ja projektides, samuti tööde arengu jälgimiseks ehitusobjektidel,“ räägib ta. „See on kindlasti midagi, mida paljud noored ei oska selle eriala puhul esimese asjana ette kujutada.“

Ehitusinseneeria areneb kiiresti koos tehnoloogiaga

Õpingute alguses ei olnud Sandral endal eriti selget pilti, milline tema tulevane igapäevatöö välja võiks näha. „Arusaam oli pigem hägune. Teadsin üldiselt, et tegemist on ehitusinseneeriaga, aga täpselt ei kujutanud ette, mida see praktikas tähendab.“

Aja jooksul hakkas Sandra jaoks selguma, et erialal joonistuvad välja kaks erinevat suunda – ühed inimesed eelistavad olla igapäevaselt objektil kohal, lahendada jooksvalt tekkinud probleeme ja tegeleda dokumentatsiooniga. Teised liiguvad rohkem kontorisse, kus nad arvutavad, projekteerivad ja teevad jooniseid. Pidevad objektikülastused on Sandra ettekujutust veelgi muutnud. „Olen näinud, kui palju on tehnoloogia ehituses viimaste aastatega arenenud. Laialdaselt kasutatakse 3D-mudeleid, droone, liitreaalsust ja ka virtuaalreaalsuse prille. See kõik näitab, et ehitusinseneeria areneb kiiresti koos tehnoloogiaga.“

Tema enda lemmikuks on saanud BIM ehk ehitise infomudel. „BIM annab väga hea ettekujutuse sellest, kuidas tänapäeval projekte planeeritakse ja kuidas erinevad osapooled saavad ühe mudeli põhjal koostööd teha.“

Lahedad õppejõud ja palju võimalusi

Õppejõududest räägib Sandra suure soojusega. „Meil on väga lahedad õppejõud, kes üritavad õpet teha praktiliseks ja huvitavaks, samal ajal kaotamata ära ülikoolile omast teaduslikku ja teoreetilist poolt.“ Õppega käib kaasas ka uue tehnoloogia kasutamine ja katsetamine, mis teeb õppimise veel põnevamaks – sellised tegevused aitavad teooriat palju paremini mõista, sest näed oma silmaga, kuidas mingid lahendused või materjalid päriselt käituvad. Ka objektikülastused on väga põnevad ja väärtuslikud, sest seal saab näha, kuidas koolis õpitu päris ehitusplatsil välja näeb.

Sandrale meeldib eriti see, et ehitusinseneerias on võimalusi meeletult palju – saab töötada objektil, projekteerimises, juhtimises või liikuda hiljem suuremate projektide ja vastutuse juurde. „Kindlasti tahan oma karjääris kõrgele pürgida ja midagi suurt saavutada. Ma ei taha jääda lihtsalt mugavustsooni, vaid tahan areneda ja teha ehitusvaldkonnas tõsiseltvõetavat karjääri.“

Eesti Maaülikooli maaehituse õppekavale saab kandideerida kuni 2. juulini SAIS-is. Tutvu kõigi õppekavade ja vastuvõtutingimustega aadressil www.emu.ee/sisseastuminelink opens in new page.