Esmaspäeval, 31. augustil kaitses Toomas Tarmu Eesti Maaülikoolis oma doktoritöö „Tehnoloogilised ja metoodilised uuendused Eesti metsakorralduses: helitomograafia ja domineeriva kõrguse modelleerimine“. Doktoritöö keskendus võimalustele hinnata senisest täpsemalt metsade kasvu ja puude seisundit.
Doktoritööd juhendasid professor Diana Laarmann ja professor Andres Kiviste. Oponent oli professor Jari Hynynen Soome loodusvarade instituudist (Luke).
Metsade hindamisel on oluline saada võimalikult täpset teavet nii puistute kasvutingimuste kui ka üksikute puude seisundi kohta. Mõõtmistehnoloogiate ja modelleerimismeetodite areng pakub selleks järjest uusi võimalusi. Tarmu uuris doktoritöös kahte lähenemist: domineerival kõrgusel põhinevaid kõrgusindeksi mudeleid ning helitomograafia kasutamist puude tüvemädaniku tuvastamiseks.
Doktoritöö põhines neljal uuringul, milles kasutati Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku andmeid ning eraldi kogutud mõõtmisandmeid hariliku kuuse puistutest. Tarmu uuris harvendusraie mõju puistu keskmisele ja domineerivale kõrgusele ning töötas välja domineerival kõrgusel põhinevad kõrgusindeksi mudelid männi-, kuuse- ja kasepuistutele.
Tulemused näitasid, et domineeriv kõrgus on harvendusraiete suhtes vähem tundlik kui puistu keskmine kõrgus. Seetõttu on see majandatavates puistutes stabiilsem alus kõrgusindeksi modelleerimiseks. Doktoritöö käigus välja töötatud mudeleid saab kasutada Eesti tingimustes, kuid nende rakendamisel tuleb arvestada püsiproovitükkide andmetega kaetud puistute vanuse ja tingimustega.
Doktoritöö teises osas hindas Tarmu helitomograafia võimalusi hariliku kuuse tüvemädaniku tuvastamisel. Helitomograafia võimaldab saada puu sisemisest seisundist teavet heli levimise põhjal ning uuring näitas, et selle abil saab tuvastada varjatud tüvemädanikku, kui kahjustus on piisavalt tugev, et mõjutada heli levimist tüves. Mädanik oli ulatuslikum tüve alaosas ning vähenes kõrguse suurenedes.
Samas ei leidnud uuritud andmestikus kinnitust seosed mädaniku esinemise ning kuuse osakaalu, varasema harvenduse ja kasvukohatüübi vahel. Helitomograafia laialdasemat kasutamist praktilises metsakorralduses piiravad praegu ka mõõtmiste ajakulu, seadme maksumus ning tomogrammide tõlgendamiseks vajalikud eriteadmised.
Toomas Tarmu doktoritöö näitab, kuidas uusi mõõtmistehnoloogiaid ja modelleerimismeetodeid saab kasutada Eesti metsade hindamise täpsustamiseks. Töö tulemused aitavad paremini hinnata puistute kasvutingimusi ning puude sisemist seisundit ja annavad aluse nende meetodite edasiseks rakendamiseks metsakorralduses.
Doktoritööga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.
Toimetaja
teaduskommunikatsiooni spetsialist
Rektori vastutusala
Turundus- ja kommunikatsiooniosakond
53585680
53585680Lisateave
metsakorralduse peaspetsialist
Metsanduse ja inseneeria instituut
Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
