Ülikooli nõukogu liikmed tutvusid metsanduse ja inseneeria instituudi tööga

Instituudi direktor Marek Metslaid ja teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp tutvustasid õppekavasid, uurimissuundi ning teadus-arendusteenuseid. Instituudi tugevused on rakenduslik ja teaduspõhine uurimistöö koos akadeemilise haridusega, sh kliimatark metsandus ja kliimamuutuste mõju analüüsid, samuti heal tasemel labori- ja katsetaristu. Metsandusalased uuringud hõlmavad kogu metsaökosüsteemi ning erinevate majandamisrežiimidega metsi. 

Nõukogu liikmed hindasid seda, et instituut tegeleb süsteemselt teaduskommunikatsiooniga, et teadlaste sõnumid jõuaksid avalikkuse ette lihtsas ja arusaadavas keeles. Nõukogu esimees akadeemik Tarmo Soomere ütles, et ülikooli üks rolle on ka teaduspõhise maailmapildi levitamine laiemalt, mitte ainult oma tudengite seas. „Teadlaste ja ülikooli roll on sõna võtta igal pool, vajadusel ka sotsiaalmeedias, kui arutelu hakkab kiiva kiskuma ja argumendid lähevad vastuollu loodusseadustega,“ tõi Soomere näite. 

Viimastel aastatel on võetud selge suund ühiskonna vajaduste teenindamisele. Selleks on selgemalt raamistatud instituudi pakutavad teenused ning loodud üks kontaktpunkt ettevõtetele. „Metsandus- ja puidutööstussektor on üks Eesti majanduse vedureid ning riigi julgeoleku jaoks on väga oluline, et Eesti majandus oleks väga heas seisus. Seega peavad ka ettevõtjad head teadus-arenduskoostööd ülikooliga väga oluliseks,“ tõdes nõukogu liige Ivar Dembovski. Valdkonna juhid on taas oodatud ülikooli juba 30. mail, kui toimub juhtimiskonverents „Kahe jalaga Maa peal“, tõi näite ülikooli tihedast suhtlusest ettevõtlussektoriga nõukogu liige Anu Hellenurme.

Marek Metslaid täiendas, et instituut teeb tihedat koostööd teiste teadusasutustega nii Eestis kui rahvusvaheliselt ning selle töötajad osalevad ekspertidena poliitikakujundamises ja strateegiaaruteludes. Kahtlemata saab Eesti Maaülikool oma kompetentsidega anda panuse riigi energiajulgeoleku kindlustamisel. 

Kui metsanduse alast kompetentsi seostatakse selgelt Eesti Maaülikooliga, siis vähem teadvustatud on asjaolu, et tervelt 20% inseneeriavaldkonna üliõpilastest Eestis õpib just siin (42 õppekavast 15 on insenerierialad). Puidu keemilise väärindamise, ehituse, veemajanduse, energiakasutuse ja tehnotroonika kõrval on olulised ka ringmajanduse ja jäätmete teemad. Seega on oluline, et Haridus- ja Teadusministeerium näeks Eesti Maaülikooli kaasvastutajana inseneride järelkasvu koolitamisel, mida on nimetatud oluliseks valdkonnaks Eesti majandusedu kindlustamisel. 

Marek Metslaid tõdes, et üks olulisi teemasid instituudi jaoks on järelkasvu probleem – et doktoriõppesse, eriti inseneeria valdkonnas, tuleks piisavalt huvilisi. Pea pooled doktorandid on täna välisriikidest ja nende sidumine Eestiga pärast ülikooli lõpetamist ei ole lihtne. Nõukogu liige Robin Saluoks osundas lisaks vajadusele lõimida tehisintellekti kasutamine kui tulevikuoskus süsteemselt ülikooli õppetöösse.

Nõukogu liikmed külastasid ka metsapatoloogia laborit, kus professor Rein Drenkhan tutvustas seenhaiguste ja patogeenide leviku uurimist. Need teadmised on olulised, et kaitsta meie metsi muutuvates kliimatingimustes. Nende uurimuste vastu tunnevad huvi ka metsakasvatajad (nii riik kui ettevõtjad), sest kvaliteetset palki saab ainult tervest metsast.