Vee- ja keskkonnainseneeria tudengid Romi ja Emma: õpime väga õigel ajal väga õiget asja

Emma teadis juba gümnaasiumis, et soovib õppida inseneriks. Valiku tegemisel kaalus ta erinevaid võimalusi, kuid lõpuks sai otsustavaks soov õppida Tartus ning tuttavate soovitused.

„Mind huvitas inseneeria laiemalt ja vee teema kuidagi kõnetas. Paar peretuttavat olid seda valdkonda varem õppinud ning nende soovitusel otsustasingi selle eriala kasuks,“ räägib Emma.

Romi jõudis erialani samuti inseneeriahuvi kaudu. Teda kõnetas integreeritud viieaastane õpe, mis annab tugeva ettevalmistuse nii inseneritööks kui ka kujunemiseks magistritasemel spetsialistiks.

Eriala, mille lõpetajaid vajatakse

Kuigi mõlemad tudengid on alles teisel kursusel, on nad juba korduvalt kuulnud, et nende valitud valdkonna spetsialiste vajatakse Eestis rohkem kui kunagi varem.

„Meile on väga paljud õppejõud ja valdkonna inimesed öelnud, et õpime väga õigel ajal väga õiget asja. Veevaldkonna insenere napib ning tööturul on nende järele suur vajadus,“ ütleb Romi.

See teadmine annab kindlustunde ka tuleviku suhtes. Vee- ja keskkonnainseneeria lõpetajad saavad töötada näiteks projekteerimise, keskkonnakorralduse, veevarustuse, kanalisatsioonisüsteemide, hüdrotehniliste rajatiste või keskkonnajuhtimise valdkonnas.

„Mulle meeldib, et võimalusi on palju. Võin liikuda rohkem inseneeria suunas, aga samas ka keskkonnavaldkonda. Tegelikult tuleb neid kahte tulevikus niikuinii omavahel siduda,“ leiab Emma.

Väike kursus loob tugeva kogukonna

Üks asi, mida mõlemad tudengid eriala puhul eriti väärtustavad, on see, et ühel kursusel ei õpi liiga palju tudengeid. „See tähendab, et tunneme üksteist väga hästi ja hoiame kokku. Kui kellelgi jääb midagi arusaamatuks, siis aitame üksteist. Kambavaim on hästi tugev,“ räägib Emma.

Romi sõnul ei ole koostöö oluline ainult õpingute ajal. „Tulevikus töötame tõenäoliselt samas valdkonnas edasi ning neist inimestest saavad meie kolleegid. Selliseid tutvusi tasub juba ülikoolis hoida.“

Kogukonnatunnet tugevdab ka ehitustudengite selts, kuhu kuuluvad nii vee- ja keskkonnainseneeria kui ka teiste ehitusvaldkonna erialade tudengid. Seltsi kaudu korraldatakse üritusi, õppekäike ning luuakse kontakte nii teiste tudengite kui ka valdkonna spetsialistidega.

Õppejõud on partnerid, mitte kauged autoriteedid

Gümnaasiumist tulles üllatas neid õppejõudude suhtumine. „Arvasin, et õppejõud on kuidagi väga kauged autoriteedid. Tegelikult on siin hoopis teistsugune õhkkond. Nad suhtuvad tudengitesse kui täiskasvanud inimestesse ja tahavad päriselt aidata,“ kirjeldab Romi. Tema sõnul julgevad tudengid õppejõududega vabalt suhelda ning abi küsida ka siis, kui tekib raskusi.

Ka õpetamise viis erineb sellest, millega paljud koolist harjunud on. „Õppejõud ei loe lihtsalt slaide ette. Nad toovad päriselulisi näiteid, panevad kaasa mõtlema ja näitavad, kuidas õpitav tegelikult töötab,“ ütleb Emma.

Praktilisust toetavad ka õppelaborid ja õppevahendid. Näiteks saavad tudengid erinevaid seadmeid ja süsteeme oma käega uurida ning lahti võtta, et mõista nende toimimist.

Võimalusi pakutakse juba õpingute ajal

Mõlemad tudengid toovad välja, et maaülikoolis ei pea võimalusi enese arendamiseks kaugelt otsima – sageli jõuavad need ise tudengiteni.

Emma töötab juba teisel kursusel ehitusosakonnas õppeassistendina ning on saanud kaasa lüüa õppeaine kujundamisel. „See on olnud väga põnev kogemus. Olen saanud näha, kuidas õppetööd üles ehitatakse, ning kaasa rääkida selle arendamises.“

Romi sõnul suunavad õppejõud tudengeid aktiivselt erinevate projektide, töövõimaluste ja kontaktide poole. „Arenguvõimalusi on väga palju. Kui ise huvi üles näitad, siis leitakse võimalusi kaasa lüüa.“

Julge uurida ja tulla tudengivarjuks

Oma ülikoolitee algusele tagasi vaadates soovitavad mõlemad tulevastel sisseastujatel võtta aega erinevate erialadega tutvumiseks.

„Mingi huvi peab selle valdkonna vastu kindlasti olema. Ainult diplomi pärast õppima tulla ei tasu,“ ütleb Emma.

Romi soovitab kasutada kõiki võimalusi, mida ülikoolid pakuvad. „Käige avatud uste päevadel, tulge tudengivarjuks ja uurige erinevaid õppekavasid. Mida rohkem infot kogute, seda lihtsam on aru saada, milline eriala teile päriselt sobib.“

Mõlemad on veendunud, et nende valik on olnud õige. Lisaks huvitavale erialale hindavad nad ka Eesti Maaülikooli õpikeskkonda. „Tartu on tudengitele väga hea linn ja maaülikooli linnak on mõnusalt kompaktne. Kõik vajalik on lähedal ning tekib kiiresti kodune tunne,“ võtab Romi kogemuse kokku.

Eesti Maaülikooli vee- ja keskkonnainseneeria õppekavale saab kandideerida kuni 2. juulini SAIS-is. Tutvu kõigi õppekavade ja vastuvõtutingimustega aadressil www.emu.ee/sisseastuminelink opens in new page.