Õppetoolis ilmunud kirjandus

"Kaugseire Eestis 2024: artiklikogumik" 

Autorid: Tartu Ülikooli Tartu Observatoorium

Kogumik sisaldab 2024. aasta Eesti kaugseirepäeva ettekannete autorite tekste, mis annavad ülevaate kaugseire teaduse ja rakenduste värskemast arengust Eestis.

"Metsanduslik statistika R ja MS Excel keskkonnas"link opens in new page 

Autorid: Allan Sims, Andres Kiviste, Diana Laarmann.

"GNSS - globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem geodeetilise täpsusega asukohamääranguks : õpik kõrgkoolidele" link opens in new pageAutorid: Artu Ellmann, Tarmo Kall, Karin Kollo, Aive Liibusk.

Kõrgkooliõpiku GNSS – globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem geodeetilise täpsusega asukohamääranguks, mille on ühiselt kirjutanud Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Artu Ellmann, Tarmo Kall, Karin Kollo ja Aive Liibusk.

Õpik on kättesaadav Eesti Maaülikooli digitaalarhiivislink opens in new page ja laenutatav raamatunalink opens in new page.

Kõrgkooliõpiku teooria osas sisalduva info paremaks mõistmiseks on õpiku autorid loonud ka viieteistkümnest ülesandest koosneva praktiliste ülesannete kogumiku "GNSS – globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem geodeetilise täpsusega asukohamääranguks : praktilised ülesanded", mis on samuti kättesaadav Eesti Maaülikooli digitaalarhiivislink opens in new page.

Õpik ja praktilised ülesanded valmisid riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2018–2027“ raames.

"Principles of National Forest Inventory Methods" link opens in new pageAutor: Allan Sims.

"Kaugseire Eestis 2022: artiklikogumik"link opens in new page Toimetaja: Urmas Peterson.

Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi poolt kirjastatud artiklikogumiku väljaandmist toetasid Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Keskkonnaagentuur.

"Kaugseire Eestis 2021: artiklikogumik"link opens in new page Toimetaja: Urmas Peterson.

Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi poolt kirjastatud artiklikogumiku väljaandmist toetasid Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Keskkonnaagentuur.

"Soils and Landscape Restoration"link opens in new page. Autorid: John A. Stanturf, Mac A. Callaham, Jr.

Soils and Landscape Restoration provides a multidisciplinary synthesis on the sustainable management and restoration of soils in various landscapes. The book presents applicable knowledge of above- and below-ground interactions and biome specific realizations along with in-depth investigations of particular soil degradation pathways. It focuses on severely degraded soils (e.g., eroded, salinized, mined) as well as the restoration of wetlands, grasslands and forests. The book addresses the need to bring together current perspectives on land degradation and restoration in soil science and restoration ecology to better incorporate soil-based information when restoration plans are formulated.

 "Metsa- aabits" Autor: Juhani Püttsepp, MTÜ Mariekuld

Raamatu ilmumist toetas: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Tänusõnad isikutele ja organisatsioonidele: Vivika Kängsepp, Allar Padari, Andres Kiviste, Eha Järv, Kalevi Kull, Kalju Tarum, Külliki Kiviste, Paavo Kaimre, Tauri Arumäe, Veiko Uri.

Eesti Maaülikool ja Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut, Riigimetsade Majandamise Keskus.

Lähme metsa! Sõna „mets“ on väga vana. Kui rändaksid ajas viis tuhat aastat tagasi ja kohtaksid mõnd meie Eesti esivanemat, siis saaks ta aru küll, millest sa kõneled, kui ütled „mets“. „Oh-oh-hoo! Mets!“ möirgaks esivanem naerda ja patsutaks sulle sõbralikult õlale. „Kask, lepp, toom, oh-hoo!“ Enam me ei ütle „toom“, vaid „toomingas“. Aastatuhandete ja tehnika võidukäiguga on metsasõnu kõvasti juurde tulnud. Sõnad „droon“ või „graanul“ paneksid esivanema nõutult kukalt kratsima, aga sina ilmselt saad nendest aru. Eesti Maaülikooli teadlased nuputasid kamba peale välja kuhjatäie metsaga seotud sõnu, mida lapsed nende meelest teadma peaksid. Siis jagasid nad need sõnad algustähe järgi 32 pisemasse kuhja. 32 – nii palju on eesti tähestikus tähti. Mina valisin neist kuhjadest omakorda mõned sõnad, et teile neid aapejuttude abiga tutvustada. Nii sündiski meie METSA-AABITS. Tark mees taskus ütleb, et igas raamatus peab olema vähemalt üks jutt, millest üldse aru ei saa – siis õpid. Vaata, kas leiad siit raamatust sellise!

"Statistiline mets : 20 aastat statistilist metsainventeerimist Eestis"link opens in new page. Autorid: Viio Aitsam, Allan Sims, Tarmo Tolm, Maris Nikopensius, Helen Karu, Madis Raudsaar, Mati Valgepea, Tiiu Timmusk, Enn Pärt

Väljaandja: Keskkonnaagentuur
 

Mets. Sel lühikesel sõnal võib olla inimeste jaoks vägagi erinev tähendus. On neid, kelle jaoks mets on midagi kauget ja vähetähtsat, vaid taustapilt autosõidul ühest linnast teise. Mõni otsib metsalt vaimset tuge, teine laeb seal sporti tehes akusid, kolmas võtab kaasa seene- või marjakorvi, kuid vähe ei ole neidki, kelle jaoks mets on argine töökeskkond. Nagu on erinev suhtumine metsa, nii on ka metsast võimalik erinevalt kirjutada – lüüriliselt, eepiliselt, asjalikult, kuid ka arvude keeles. Nikolai Baturini jutustustes on kirjeldatud lummavaid vaateid sopkadelt ääretule Siberi taigale. Valdur Mikita otsib metsast eestlase soome-ugri algjuuri ja müstikat. Meie aga räägime statistilisest metsast. Statistika ja arvud on lahutamatud, seega on statistilise metsainventeerimise tulemuseks arvandmed metsadest ja neid numbreid on väga palju. Juttu tuleb sellest, kuidas ja millal SMI Eestisse jõudis, ja isikutest, tänu kellele see tegevus alguse sai. Kirjeldatakse metoodikat ja tegevusi, nii sõnas kui pildis. Mitte kuidagi ei saa mööda vaadata neist, kelle töö tulemusena metsastatistika tekib. Ühtemoodi tähtsad on need, kes vihmas ja päikeselõõsas mõõtes ning kirjeldades andmeid koguvad, kui ka need, kes arvuti taga algandmetest tabeleid, jooniseid ja analüüse vormivad. Tänu SMI-le ja selle tegijatele teame, kui palju on Eestis metsa, milline see on, mil määral seda raiutakse ja kuidas mets ajas muutub. Eesti riigil on kohustus koostada erinevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele meie metsadest raporteid ja suuresti põhinevad needki SMI andmetel. Ka sellest kirjutame. Kuid SMI põhiline väljund on alati olnud suur hulk arve, mis koondatud paljudesse tabelitesse ja joonistesse. Pindalad ja tagavarad, juurdekasv ja raiemaht, puuliigid ja kahjustused … Öeldakse, et arvud on igavad, kuid asjast huvitatule ütlevad need palju. Numbrite taga on päris mets oma erinevate ja sageli vastandlike külgedega. Arvud ei valeta, kuid ilu on vaataja silmades ja igaüks võib leida neist numbritest kinnitust oma mõtetele ja vaadetele, olgu need millised tahes. Lugege, vaadake ja mõtelge ning leidke arvude tagant oma mets. 

"Achieving sustainable management of boreal and temperate forests"link opens in new page. Autor: John A. Stanturf.

This collection reviews current research on balancing commercial use with the range of ecosystem services delivered by boreal and temperate forests.

Chapters survey advances in understanding forest ecophysiology, including mechanisms of root and canopy development and the way forest tress react to abiotic stress. The book also discusses current understanding of the ecosystem services that forests deliver and how they can be balanced with activities such as logging. Building on this foundation, it then reviews advances in sustainable forest management techniques, including improvements in breeding, monitoring forest health, innovations in planting, stand management and regeneration as well as harvesting/felling. The book also reviews ways of managing, insect and fungal pests as well as natural hazards. The final section of the book assesses sustainable ways of developing and diversifying forest products, including novel uses of timber, biomass, non-timber products and recreational services.

"Puidu mehaaniline töötlemine (õpperaamat)"link opens in new page. Autor: Jaak Pikk.

Eestis on puidutöötlemisettevõtted viimasel aastakümnel jõudsalt arenenud. Seda soodustasid suhteliselt odav toore, tööjõud ja energia. Väikese tähtsusega polnud ka meie puidutöötlemise pikaajalised rahvuslikud traditsioonid ning suhteliselt väike alginvesteering ettevõtte asutamiseks ja arendamiseks. Meil on ülekaalus puitu mehaaniliselt töötlevad väikeettevõtted. Nendega sujuvaks koostööks tuleb koostööpartneritel omada puidutöötlemise üldteadmisi ning tunda puidutöötlemise spetsiifikat. Abi võib leida käesolevast raamatust. Õpperaamat annab ülevaate puidutöötlemistehnoloogia üldmõistetest, terminoloogiast, tehnoloogilise protsessi väljatöötamisest, puitesemete projekteerimise alustest ning mitmesuguste toodete valmistamise tehnoloogiatest. Peatähelepanu on suunatud Eestis kasutatavatele mehaanilise puidutöötlemise tehnoloogiatele. Puidu mehaanilise töötlemise ettevõtete sisseseade on meil väga erineva vanuse ja tasemega, mis avaldab mõju toodangu kvaliteedile. Seetõttu on vaja teadmisi sisseseade uuendamise, terade valiku ja lõikeriistade hooldamise kohta, mis omakorda nõuab teoreetilisi teadmisi lõiketeooriast, lõikerežiimidest ning pinkide tehnilistest võimalustest. Käesolev õppematerjal on abiks puittoodete tootmise tehnoloogia väljatöötamisel, laboritööde tegemisel ja kursuseprojekti koostamisel. Raamatus ei käsitleta küsimusi, mis on puidutöötlemise õppekavades kaetud eraldi õppeainetega (puiduteadus, saetööstustehnoloogia, puidu kuivatamine, automaatliinid, mehhatroonika jt), mille kohta on olemas uuemat õppekirjandust. Koostaja tänab kolleege EMÜ metsatööstuse osakonnast asjakohaste märkuste ja paranduste eest ning kõiki neid, kes olid abiks õpperaamatu koostamisel. Õpperaamat on mõeldud õppevahendiks metsatööstuse ja metsakasvatuse eriala keskja kõrgastme üliõpilastele, kuid sellest võivad vajalikku leida ka praktikud ning teised asjahuvilised.

"Forest measurement with relascope : practical description for fieldwork with examples for Estonia" link opens in new pageAutor: Jüri Järvis.

Oma panuse on andnud järgmised konsultandid:

• Ahto Kangur
• Allan Sims
• Allar Padari
• Andres Kiviste
• Artur Nilson
• Mart Vaus
• Johannes Anniste
• Peep Põntson
• Priit Kohava
• Tiit Matson

The relascope and relascope measurement was invented and introduced by Austrian forest scientist Walter Bitterlich (Bitterlich 1947, 1948). The method is widely used because it is simple, handy and quick. However, the method is less accurate when compared to cross-callipering forest measurement. It is used for the preliminary assessment of timber supply in a tree stand 1. Simplified relascope is also called “simple relascope”, “angle-counter”, “angle-gauge” or “angle-template”. S ocalled true relascope or mirror-relascope is a device that can automatically adjust its measured values according to the slope of the ground (photo 1). Electronic relascope can be used instead of traditional mirror-relascope (e.g. Masser RC3, photo 2). Ground slope can be adjusted automatically by inserting slope angle value. Measurement result must be adjusted when using simplified relascope on slopes with angle exceeding 8°. Simplified relascope consists of a chain or non-stretching rope with precise length and rigid slab attached to it. The slab has one or more apertures with precise width (photo 3). It is also possible to create simplified relascope on one’s own, provided that aperture width and chain/ rope length have the greatest precision. Aperture width must remain within tolerance range of 0.1 mm and the length of the chain/rope within the range of 1 mm (Kohava 2002). Instead of a slab, a pen with round crosssection can also be used (photo 4).

"Metsa relaskoopmõõtmine : puistu rinnaspindala, täiuse ja mahu määramine lihtrelaskoopi kasutades"link opens in new page. Autor: Jüri Järvis.

Konsultandid:
Allan Sims, EMÜ
Allar Padari, EMÜ
Andres Kiviste, EMÜ
Artur Nilson, EMÜ
Johannes Anniste, OÜ Metsabüroo
Mart Vaus, EMÜ
Peep Põntson, OÜ Metsaekspert
Priit Kohava, Keskkonnateabe Keskus
Tiit Matson, OÜ Forinfo

Esmatrükk 2006. a, teine, täiendatud trükk 2010. a.
Sisuliseks erinevuseks esmatrükiga võrreldes on uus standardtabel tagakaanel ja sellele
vastavalt muudetud näidisarvutused lehekülgedel 12–15.

Relaskoobi leiutas ja selle kasutamise meetodi avaldas (1948) austria metsateadlane Walter Bitterlich. Meetod on lihtsuse, kiiruse ja mugavuse tõttu laialt kasutatav. Selle puuduseks on väiksem täpsus võrreldes ülepinnalise kluppimisega, kuid meetod sobib hästi puistu1 tagavarast ehk mahust esialgse ülevaate saamiseks. Lihtrelaskoopi nimetatakse ka nurgašablooniks, nurklugejaks ja nurgamõõdikuks. Nn pärisrelaskoop ehk peegelrelaskoop on seade, mis võtab mõõtmisel automaatselt arvesse maapinna kallet (foto 1). Peegelrelaskoobi asemel võib kasutada ka elektroonilist relaskoopi (nt Masser RC3, foto 2), mis korrigeerib mõõtmistulemust etteantava maapinna kaldenurga järgi. Lihtrelaskoobi kasutamisel tuleb üle 8°-se maapinna kalde puhul mõõtmistulemust parandada. Lihtrelaskoop koosneb täpse pikkusega venimatust nöörist või ketist ja selle otsa kinnitatud paindumatust plaadikesest teatud täpse laiusega ava või avadega (foto 3). Lihtrelaskoobi saab ka ise valmistada, kuid ava ja nööri mõõdud peavad olema väga täpsed. Ava laius peaks olema mõõdetud 0,1 mm täpsusega, nööri pikkus 1 mm täpsusega (Kohava 2002). Plaadi asemel võib nööri otsa kinnitada ümmarguse ristlõikega ja ühtlase läbimõõduga pliiatsi (foto 4). Pliiatsi või ava läbimõõt peab olema nii suur, et sellele kinnitatav nöör ei oleks lühem kui 50 cm. Vastasel juhul jääb ava/pliiatsi kujutis mõõdetavate puude taustal vaataja silmale uduseks.

Metsa hindaminelink opens in new page, Autorid: Jüri Jänes, Allar Padari.

Konsultandid: Mart Vaus, Andres Kiviste, Henn Korjus, Mati Valgepea 

Brošüür on valminud Soome-Eesti koostööprojekti "Metsamaterjali mõõtmispraktika parandamine Eestis" raames.