Agnes Sepaste kaitses doktoritöö Eesti metsade süsiniku sidumisest

Doktoritööd juhendasid professor Veiko Uri ja teadur Mai Kukumägi. Oponent oli PhD Saija Huuskonen Soome metsaametist (Metsähallitus).

Põhja-Euroopa metsanduses kasvatatakse traditsiooniliselt ühevanuselisi okaspuupuistuid. Muutuvate kliimatingimuste tõttu on segapuistute kasvatamine ning pideva metsakatte säilitamine pälvinud üha suuremat tähelepanu. Samal ajal on teadmised segametsade ja püsimetsamajanduse mõjust metsade produktsioonivõimele ning süsiniku (C) bilansile endiselt suhteliselt piiratud. 

Sepaste uuris doktoritöös süsiniku sidumist erineva vanuse ja koosseisuga Eesti metsades ning seda, kuidas metsa süsinikubilanss pärast raiet muutub. Tulemused näitavad, et metsa võime süsinikku siduda sõltub nii puistu vanusest ja koosseisust kui ka kasutatavast raieviisist.
Doktoritöö uuris ka erinevate raieviiside mõju männikute süsinikubilansile, võrreldes valikraiet lageraiega. Lageraie järel muutusid uuritud alad süsinikuallikaks, sest suure osa kasvavate puude eemaldamisega vähenes järsult süsiniku sidumine. Valikraie korral jäi osa puudest kasvama ja süsinikku siduma ning seetõttu oli raie mõju metsa süsinikubilansile väiksem.

Samas näitas uurimus, et ka valikraie järel ei pruugi mets tingimata süsiniku sidujaks jääda. Metsa süsinikubilanss sõltub pärast raiet mitmest protsessist, sealhulgas allesjäänud puude ja alustaimestiku kasvust ning mullast vabaneva süsiniku kogusest. See näitab, et raieviisi mõju hindamisel tuleb arvestada kogu metsaökosüsteemi süsinikuringega, mitte üksnes puudesse seotud süsinikuga.

Agnes Sepaste doktoritöö aitab paremini mõista Eesti metsade rolli süsiniku sidumisel ning seda, kuidas metsade areng ja majandamine nende süsinikubilanssi mõjutavad. Tulemused annavad teadmisi metsade süsiniku sidumise täpsemaks hindamiseks ja metsamajandamise kliimamõju käsitlemiseks.

Doktoritööga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.